Uudised

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.

– Ps 111:4

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt: täna õhtul peetava armulauateenistusega tuhkapäeval alanud paastuaeg ning algab ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale).

Suure Neljapäeva piiblilugemiste peateemaks on Jeesuse ja Tema jüngrite viimane ühine paasasöömaaeg ja püha armulaua seadmine. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.

Jumalateenistuse lõpul tehakse altar esemetest ja tekstiilidest tühjaks, millega väljendatakse Kristuse viimaste kannatuste algust. Temalt riisuti kõik, Jeesuse piinajad ja hukkajad jagasid Tema rõivad ning heitsid liisku Tema kuue pärast (Ps 22:19; Jh 19:24). Uuesti ehitakse altar alles Ülestõusmispüha ööl.

Suurel Neljapäeval on vana traditsioon meenutada Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Eesti Raamatu Aasta tähistamine kulmineerus emakeelepäeval piduliku konverentsiga, kus keskenduti raamatuaasta lugemisuuringule, kirjanduse tulevikule ning eesti kirja- ja lugemiskultuuri püsimisele tehisaru ajastul. Konverentsi lõpetas kultuuriminister Heidy Purga, kes kuulutas oma sõnavõtus välja Eesti Kultuurkapitali uue tõlketoetusprogrammi „Piibel 2039“.

Purga tõi esile, et eesti kirjakeele ja rahvuse kujunemine on lahutamatult seotud raamatuga. Ta viitas Hando Runneli tuntud luulereale „kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust …“, märkides, et see võtab tabavalt kokku eesti kirjakeele tekke ning selle tähtsuse rahvuse kujunemisel.

„Eesti kirjakeel sai alguse kirikust ning eestikeelne kirjandus sai 19. sajandil sündida tänu kirikliku keele olemasolule. Eesti rahvusriik 20. sajandil omakorda sai sündida tänu sellele, et eelnevalt olid olemas eesti kirjakeel ja eesti kirjandus,“ sõnas Purga.

Piiblitõlkest sündinud kirjakeel võimaldas eestlastel „istuda teiste Euroopa rahvaste kõrvale”. Samas on Piibel tõlgitud algkeeltest tervikuna eesti keelde vaid kahel korral – 1739. ja 1968. aastal.

„Tänaseni puudub meil aga korralik akadeemiline ja kommenteeritud piibliversioon, seda on ühe kultuurrahva jaoks vähevõtu,“ lisas Purga.

Seega teatas kultuuriminister konverentsil, et Eesti Kultuurkapitali nõukogu on otsustanud käivitada vähemalt kümneaastase tõlketoetusprogrammi „Piibel 2039“. Programmi eesmärk on toetada kolmanda, tervikliku algkeeltest eesti keelde tõlgitud piiblitõlke valmimist.

„2039. aastal möödub 300 aastat esimesest eestikeelsest piiblitõlkest. Meil on tekkinud reaalne ja käega katsutav eesmärk teha selleks ajaks kolmas terviklik piiblitõlge. See peab saama tuleviku põlvkondade raamatuks ning eesti kirjakeele arengu mõjutajaks,“ ütles Purga.

Kultuurkapitali programm on kavandatud aastateks 2026–2039 ning sellest toetatakse piibliosade tõlkimist, tõlgete retsenseerimist ja kommenteerimist ning tõlketekstide keele- ja erialast toimetamist.

Kristuse kannatuslugu Püha Johannese järgi: Johannese 18:1 kuni 18:27

Jeesus lahkus oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu Ta läks oma jüngritega.

Aga seda paika teadis ka Tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega. Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega. Jeesus, kes teadis kõike, mis Teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?” Nad vastasid Talle: „Jeesust Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka Tema äraandja Juudas seisis koos nendega. Kui Ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja kukkusid maha. Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jee­sust Naatsaretlast.” Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olen­gi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”, et läheks täide sõna, mis Ta oli öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda Sa mulle oled andnud.” Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesus ütles siis Peetrusele: „Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”

Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja si­dusid Ta kinni ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifa­se äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester. Kaifas oli aga see, kes an­dis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.

Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue. Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse. Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks si­nagi ole üks selle inimese jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.” Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.

Ülempreester küsitles nüüd Jeesust Tema jüngrite ja õpetuse kohta. Jeesus vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi. Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.” Aga kui Ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles Talle: „Kas Sa nõnda vastad ülempreestrile?” Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õi­ge, miks sa mind siis lööd?” Siis Hannas läkitas Ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.

Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: „Eks sinagi ole üks Tema jüngreid?” Tema aga salgas ja ütles: „Ei ole.” Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: „Eks mina näinud sind Temaga koos aias?” Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk.

Piiblitekst: Eesti Piibliseltsi tõlge

2025. aasta keeleteokonkursi peaauhinda jagavad kaks keeletegu: eesti keele õppele pühendatud koolikorraldus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik”. Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi mna “

,,Eesti vanema piiblitõlke sõnastik“ nnnab ülevaate sõnavarast, mida kasutati varastes piiblitõlgetes aastatel 1600–17n39, ning peegeldab põhja- ja lõunaeesti kirjakeele sünnilugu. Leksikonis on kokku 13 185 märksõna, mille kohta tuuakse kasutusnäiteid ja iseloomustatakse omaaegset tähendust. Sõnastik valmis tänu uurimisrühmale, mida juhtis Kristiina Ross ja kuhu kuulusid Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Annika Viht. On igati sümboolne, et teos ilmus eesti kirjakeele 500. juubeliaastal. 

Teiseks peaauhinna vääriliseks keeleteoks pidas žürii eesti keele õppele pühendatud koolikorraldust Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 2025. aasta lõpus otsustas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur muuta kooli õppekorraldust, et õppijate eesti keele oskuse arengut paremini toetada, et noored omandaksid eesti keele tasemel, mis võimaldab neil Eestis edukalt toime tulla.

Ministritest koosnev žürii tõstis 34 kandidaadi seast esile ka Eesti Keele Instituudi tööd järjepidevuse hoidmise eest õigekeelsussõnaraamatu väljaandmisel. Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi man“.

Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Keeleteo konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts.

allikas: EKSA

Lääne-Nigula kogudus avab 19. aprillil pastoraadis erilise piiblinäituse, mille ettevalmistamisel osaleb ka Eesti Piibliselts. Kogudus kutsub kohalikke inimesi kaasa lööma ning näitusele tooma oma vana või perekonnalooga seotud Piibli.

19. aprillil avatakse Lääne-Nigula pastoraadis huvitav piiblinäitus, mis toob kokku erinevaid Piibleid ja nende lugusid. Avamisel on kohal ka Eesti Piibliseltsi esindaja, kes toetab koguduse algatust.

Kogudus soovib näitusest kujundada kogukondliku sündmuse ning kutsub seetõttu kohalikke inimesi kaasa lööma. Kui kodus leidub vana, eriline või perekonnalooga seotud Piibel, mida ollakse valmis näitusele laenama, palutakse sellest kogudusele eelnevalt teada anda.

„Iga Piibel kannab endas oma lugu ning aitab avada Piibli tähendust läbi aegade,“ tõdetakse koguduse teates. Näituse eesmärk on näidata, kuidas püha tekst on olnud inimeste kaaslane läbi aegade.

Piiblinäitus on eellugu 3. mail peetavale piiblipühale, mil Lääne-Nigula koguduses toimub pidulik jumalateenistus ja temaatiline ettekanne. Kõik huvilised on oodatud nii näitust külastama kui ka piiblipüha sündmustest osa saama. Eestimaa kirikutes tähistatakse mitmeid rõõmupühi aastas ja üks neist on piiblipüha.

Eesti Piibliseltsi piiblipäev maikuu esimesel pühapäeval kutsub kõiki kristlasi erinevatest kogudustest ja erinevatest emakeeltest oma mõtteid Piiblile koondama, „et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks” (Fl 2:11).

Pühapäev on pühitsetav päev ja piiblipüha on pühakirja austav püha. Mida me austame, sellele on meie süda suunatud ja selle heaks oleme valmis ka midagi tegema. Elu koos pühakirjaga kingib meile võimaluse olla ehedam ja viljakam. Ent kui oma või rahva elu veab viltu, siis tõuseb rohkem esile Piibli sõnumi ja elu omavaheline suhe. Kuidas tõlkida ja tõlgendada Seadust ja evangeeliumi õigesti ehk nii, et see pälviks Jumala õnnistust? Sõnast tunnistamine on iga kristlase tunnus. Kõik ristiinimesed on sõnasulased, kes on omal viisil kutsutud olema soolaks maailmale. Tundub raskena, aga see on hõlpsam kui olla korraga alandlik, rõõmus, julge ja tänulik. Me loeme pühakirja, mis omakorda loeb meid ja osutab sellele, mida meis ei peaks olema. Pühakiri kinnitab ja valgustab meid ning näitab, missugusteks võiksime ja peaksime saama. Pühakirja õiget kasutamist tõendab see, missugust vilja me kanname. Sõna teavitab meid, sest on informatiivne. Sõna aga ka muudab meid, sest on transformatiivne.