kaheksale
Valmistusaeg: 20 minutit + ahjus 25–35 minutit
Lihtne muretainapõhjaga kohupiimakook maitseb alati hea. Soovi korral võid seda valmistada ka aprikoosikompotiga.
Muretainapõhi: • 100 g võid • 0,75 dl suhkrut • 1 muna • 2,5 dl nisujahu • 1 tl küpsetuspulbrit
Kate: • 1 suur purk (820 g) virsikukompotti • 2 dl hapukoort • 200 g kohupiima • 2 muna • 1 dl suhkrut • 1 tl vanillsuhkrut • 1 tl sidrunist pressitud mahla
Vahusta toasoe või suhkruga. Sega hulka muna ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Suru tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja äärtele.
Nõruta virsikud ja lõika sektoriteks.
Vahusta munad suhkruga, sega hulka vanillsuhkur, sidrunist pressitud mahl, kohupiim ja hapukoor. Säti virsikud koogipõhjale ning laota kate peale. Küpseta 200kraadises ahjus 25–35 minutit, kuni kook on küps ja kauni värviga.
Uudised
Lia Virkus soovitab:virsiku-kohupiimakook
Lia Virkus soovitab: Kausisalat kuumsuitsulõhega
Neljale kuni kuuele
Kuumsuitsulõhega kasukalaadne kihiti laotud kausisalat maitseb alati hea, valmista see tund- paar varem ja tõsta külma, et kõik maitsed jõuaksid tasakaalustuda!
250 g kuumsuitsulõhet
4 keedetud porgandit
4 suurt keedetud muna
1 suurem hapukas õun
1 väike sibul
Kaste:
2 dl majoneesi
1,5 dl maitsestamata jogurtit või hapukoort
soola, sidrunipipart
soovi korral 2 tl mädarõigast
Kaunistuseks:
4-5 vutimuna
meelepäraseid idusid, pärlsibulaid, paprikarõngaid, värsket tilli
Koori ja riivi porgandid, samuti munad. Koori õun ja tükelda kuubikuteks. Haki sibul. Sega kokku kastmeained, maitsesta tugevalt soola ja sidrunipipraga, soovi korral ka mädarõikaga. Lao kõik ained läbipaistvasse kaussi kihiti: kuumsuitsulõhe, porgand, muna, sibul, hakitud õun. Pane kihtide vahele kastet – iga kolme kihi järel – ja tõsta seda ka peale. Kata kauss pealt toidukilega ja tõsta serveerimiseni külma. Enne serveerimist kaunista, tõstes idud poolikute vutimunade alla kui linnupesad ning sättides paprikarõngaid ja pärlsibulaid. Puista üle hakitud maitserohelisega
Piiblitõlke sõnastik sai keeleteo tunnustuse
2025. aasta keeleteokonkursi peaauhinda jagavad kaks keeletegu: eesti keele õppele pühendatud koolikorraldus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik”. Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi mna “
,,Eesti vanema piiblitõlke sõnastik“ nnnab ülevaate sõnavarast, mida kasutati varastes piiblitõlgetes aastatel 1600–17n39, ning peegeldab põhja- ja lõunaeesti kirjakeele sünnilugu. Leksikonis on kokku 13 185 märksõna, mille kohta tuuakse kasutusnäiteid ja iseloomustatakse omaaegset tähendust. Sõnastik valmis tänu uurimisrühmale, mida juhtis Kristiina Ross ja kuhu kuulusid Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Annika Viht. On igati sümboolne, et teos ilmus eesti kirjakeele 500. juubeliaastal.
Teiseks peaauhinna vääriliseks keeleteoks pidas žürii eesti keele õppele pühendatud koolikorraldust Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 2025. aasta lõpus otsustas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur muuta kooli õppekorraldust, et õppijate eesti keele oskuse arengut paremini toetada, et noored omandaksid eesti keele tasemel, mis võimaldab neil Eestis edukalt toime tulla.
Ministritest koosnev žürii tõstis 34 kandidaadi seast esile ka Eesti Keele Instituudi tööd järjepidevuse hoidmise eest õigekeelsussõnaraamatu väljaandmisel. Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi man“.
Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Keeleteo konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts.
allikas: EKSA
Lääne-Nigula kogudus avab aprillis piiblinäituse ja ootab inimesi kaasa lööma
Lääne-Nigula kogudus avab 19. aprillil pastoraadis erilise piiblinäituse, mille ettevalmistamisel osaleb ka Eesti Piibliselts. Kogudus kutsub kohalikke inimesi kaasa lööma ning näitusele tooma oma vana või perekonnalooga seotud Piibli.
19. aprillil avatakse Lääne-Nigula pastoraadis huvitav piiblinäitus, mis toob kokku erinevaid Piibleid ja nende lugusid. Avamisel on kohal ka Eesti Piibliseltsi esindaja, kes toetab koguduse algatust.
Kogudus soovib näitusest kujundada kogukondliku sündmuse ning kutsub seetõttu kohalikke inimesi kaasa lööma. Kui kodus leidub vana, eriline või perekonnalooga seotud Piibel, mida ollakse valmis näitusele laenama, palutakse sellest kogudusele eelnevalt teada anda.
„Iga Piibel kannab endas oma lugu ning aitab avada Piibli tähendust läbi aegade,“ tõdetakse koguduse teates. Näituse eesmärk on näidata, kuidas püha tekst on olnud inimeste kaaslane läbi aegade.
Piiblinäitus on eellugu 3. mail peetavale piiblipühale, mil Lääne-Nigula koguduses toimub pidulik jumalateenistus ja temaatiline ettekanne. Kõik huvilised on oodatud nii näitust külastama kui ka piiblipüha sündmustest osa saama. Eestimaa kirikutes tähistatakse mitmeid rõõmupühi aastas ja üks neist on piiblipüha.
Eesti Piibliseltsi piiblipäev maikuu esimesel pühapäeval kutsub kõiki kristlasi erinevatest kogudustest ja erinevatest emakeeltest oma mõtteid Piiblile koondama, „et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks” (Fl 2:11).
Pühapäev on pühitsetav päev ja piiblipüha on pühakirja austav püha. Mida me austame, sellele on meie süda suunatud ja selle heaks oleme valmis ka midagi tegema. Elu koos pühakirjaga kingib meile võimaluse olla ehedam ja viljakam. Ent kui oma või rahva elu veab viltu, siis tõuseb rohkem esile Piibli sõnumi ja elu omavaheline suhe. Kuidas tõlkida ja tõlgendada Seadust ja evangeeliumi õigesti ehk nii, et see pälviks Jumala õnnistust? Sõnast tunnistamine on iga kristlase tunnus. Kõik ristiinimesed on sõnasulased, kes on omal viisil kutsutud olema soolaks maailmale. Tundub raskena, aga see on hõlpsam kui olla korraga alandlik, rõõmus, julge ja tänulik. Me loeme pühakirja, mis omakorda loeb meid ja osutab sellele, mida meis ei peaks olema. Pühakiri kinnitab ja valgustab meid ning näitab, missugusteks võiksime ja peaksime saama. Pühakirja õiget kasutamist tõendab see, missugust vilja me kanname. Sõna teavitab meid, sest on informatiivne. Sõna aga ka muudab meid, sest on transformatiivne.
Lia Virkus soovitab: Hirsipuder rosinatega
See on minu lapsepõlve nostalgiaroog, mida ema meile tihti tegi. Pani malmpotiga ahju hauduma ja keetis kisselli kõrvale marjadest või õuntest-rabarberitest, millest seda parajasti võimalik oli hooajaliselt teha.
Täna teen ise hirsiputru aeg-ajalt ka ilma rosinateta, hoopis soolasena ja vaid veega. Võisilm siis ikka kuuma pudru sisse, see annab hea meki.
2 dl hirsitangu
4 dl vett
5 dl piima
0, 5 tl soola
2 sl suhkrut
2 dl rosinaid
Serveerimiseks võid
Kibeka maitse kaotamiseks tuleb hirsitangu sõelal pesta pikalt kuuma voolava vee all. Mõõda tangud potti soola ja veega keema. Kuumuta aeg-ajalt segades, kuni vesi on teradesse imendunud.
Lisa siis piim, suhkur ja rosinad, keeda madalal kuumusel kaane all, kindlasti aeg-ajalt segades, umbes 20-30 minutit või kuni vedelik imendunud ja puder meeldivalt kreemjas. Vajadusel lisa juurde veel vett ja maitsesta soola või suhkruga.
Serveeri võisilmaga soojalt.
Tartu Maarja kogudus kutsub kokku kõik Maarja-nimelised naised
Kolmapäeval, 25. märtsil toimub Tartu Maarja kirikus Pepleri 1 suur Tartu Maarja-naiste kokkutulek, kuhu on oodatud kõik Maarja nime või Maarjast tuletatud nime kandvad naised.
EELK Tartu Maarja koguduse korraldataval üritusel tahetakse uurida, kui palju elab Tartus Maarja nime või Maarjast tuletatud nime kandvaid naisi. Oodatud on kõik Maarjad, aga ka kõik, kelle nimi on Maarjast tuletatud.
Teretulnud on Mariad, Maried, ka Marid, Marjad-Marjed, Maarid, Mairid ja muidugi Marid. Samuti on kutsutud need, kes kannavad nime Ma(a)rika, Mariliis, Marleen või Mariann. Ka Mirjam on Maarja algvorm, seega on ka selle nime kandjad südamlikult oodatud.
Üritusel loetakse erinevad Maarja-nimed üle, räägitakse maarjapäeva päritolust ja maarjapäevadest eesti rahvakalendris. Samuti tutvustatakse märtsikuu paastumaarjaga seotud rahvakombeid ja ajaloos kuulsaks saanud Maarjadest. Ka Eesti kultuuriloos on mitmel Maarja-naisel olnud tähtis osa.
Kogudus kutsub osalejaid kaasa võtma head tuju ja olema valmis leidma väga vahvaid nimekaime. Sündmus algab kell 17.30.
Lia Virkus soovitab Tatra-tuunikala salat
Neljale-kuuele
See salatiretsept on meie peres kasutusel olnud juba palju aastaid. Valmistan seda nii koorese majoneesikastme kui ka oliiviõli-palsamiäädika, mee ja küüslaugu vinegrettkastmega’, kuidas parajasti isutab.
200 g keetmata tatart
1 konserv tuunikalatükid õlis
200 g punaseid kirsstomateid
2 väikest värsket kurki ( pool pikka)
paar suurt peotäit rukola salatit
3 keedetud muna
Küüslaugune vinegrettkaste:
3 sl külmpressoliiviõli
1 sl mett
2 sl palsamiäädikat
1-2 küüslauguküünt
soola ja musta pipart
Loputa tatar külma veega sõelal, keeda peaaegu pehmeks ehk al dente. Nõruta sõelal ja loputa külma veega, et üle ei küpseks. Maitsesta kohe soola ja sidrunipipraga, et tatar ei jääks salatis mage. Nõruta tuunikala õlist. Poolita pestud kirsstomatid ja kurgid pikuti, soovi korral koori ja viiluta. Sega kõik koostisosad kokku, maitsesta soola ja pipraga. Serveeri koheselt või hoia serveerimiseni külmas. Kui salatit on vaja kauem külmas hoida, sega kõik kokku ilma rukolata ja lisa see salatisse vahetult enne serveerimist. Kaunista salat munasektoritega (või haki need salatisse), rukolalehtede ja kirsstomatitega.
Lia Virkus soovitB: JAHUVABA SEEMNELEIB
Suurepärane leib, mida küpsetada näiteks nädalavahetuse hommikusöögiks. Hea süüa väheke jahtunult koos võiga. Ei sisalda grammigi jahu ega suhkrut, vaid tervislikke seemneid ja pähkleid. Võid küpsetada tillukesi pätse ka muffinipanni pesades.
5 muna (veganitele 3,3 dl vett + 2 sl psülliumi ehk seemnekestade pulbrit)
1 tl peent meresoola
1,5 dl linaseemneid
1,5 dl mandleid
1,5 dl pähkleid
1,5 dl seesamiseemneid
1,5 dl päevalilleseemneid
1,5 dl kõrvitsaseemneid
1,5 dl rosinaid või hakitud tumedat šokolaadi
3 sl kookos- või oliiviõli
Jahvata linaseemned. Sega kõik pähklid-seemned-rosinad omavahel. Lisa sool, munad (veganitel vesi ja psüllium) ja õli ning lase 30 minutit seista. Kalla tainas õliga määritud leivavormi (või muffinivormidesse) ja küpseta 175kraadises ahjus 45‒50 minutit. Lase leival kõigepealt 15 minutit vormis jahtuda, seejärel võta vormist välja ja tõsta restile.
Lia Virkus soovitab: Kilukarussellid
Kilukarussellid
25–30 tk
Valmis lehttaignaga saad kiirelt maitsvad pirukad küpsetada, kaunimad saavad minimuffinipannis küpsetatuna!
Soovi korral puista täidisele ka riivitud juustu, aga ka ilma maitseb hea!
400 g külmutatud pärmi-lehttainaplaate võiga (4 tk)
3 keedetud muna
150 g anšoovist või vürtsikilu
1 sibul
3 sl hakitud tilli
Riivi kooritud munad, tükelda anšoovis ja haki sibul. Sega kõik omavahel ja lisa hakitud till. Laota neljandik segust ühtlaselt lehttainaplaadile. Rulli kokku, nagu teeksid kaneelisaiu. Lõika rullist umbes 1–2 cm paksused tükid ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud plaadile või minimuffinipanni pesadesse. Toimi samuti ka ülejäänud kolme tainaplaadiga. Küpseta 8–10 minutit 225 kraadi juures või kuni küpsetis võtab ilusa värvi.
Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna pälvis Tartu Maarja kogudus.
Kirjandusmuuseumi sõbra auhind kuulutati välja eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril kirjandusmuuseumi saalis. Auhinna andis üle Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid.
Kirjandusmuuseumi sõbra auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kõrgel tasemel teose, korraldanud sündmuse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust.
Auhinnakomisjon tunnustab Tartu Maarja kogudust ning Lea Hallikut, kes on avanud Eesti Kirjandusmuuseumi ja arhiivraamatukogu kogud laiale publikule piiblinäituse ja sellega seotud vestlusõhtute kaudu. Näitus tõi haruldased ja väärika ajalooga trükised arhiivikeskkonnast avalikku ruumi ning lõi koos vestlusõhtutega sisuka dialoogi teaduse, kultuuri ja kogukonna vahel.
Piibel ei ole üksnes religioosne tekst, vaid ka keel, meta-lüürika ja alusmüüt, mis on kujundanud eesti kirjakeelt, eestlase maailmatunnetust ning kirjandust ja kultuuri. Näituse ja vestlusõhtute kaudu avanes vaade sellele, kuidas Piibli tõlked, illustratsioonid ja tekstid on mõjutanud meie keelelist käitumist, eestikeelse ilukirjanduse kujunemist ning kogukondlikku enesemõistmist. Tavapärase filosoofilise või usulise käsitluse kõrval tõusis Piibel esile kui sotsiaalse ja keelelise arengu käivitaja.
Ülestõusmispühadeni avatud näitusel on eksponeeritud ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu varukogu haruldased teosed, mis on pälvinud laialdast tähelepanu nii külastajate hulgas kui ka meedias.
Näitusega kaasnesid mitmed vestlusõhtud, sealhulgas Ave Pilli ja Merike Kiipuse arutelu „Piibel ja muu vaimulik raamat talurahva eluringis“, mis avas publikule rahvapärimuslikku vaadet vaimuliku kirjavara rollile Eesti kultuuriloos.
Auhinna väljakuulutamisel pidas piibliteadlane ja teoloog Urmas Nõmmik ettekande „Piibel Eesti kirjanduse tüvitekstina“. Muusikalised vahepalad kõlasid Helika Gustavson-Rätsepa, Elo Kikase ja Lea Halliku esitluses.
Kirjandusmuuseumi sõbra tiitel on varasematel aastatel antud Mehis Heinsaarele (2023), Musta Kasti teatritrupile lavastuse „Lilli“ eest (2024) ning Holstre Külaseltsile (2025).
Auhinnaks on keraamik Merle Kusma kujundatud „Lilla Daami“ kohvitassid, kotitäis Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaandeid ning rahaline preemia.
allikas eestikirik.ee
