Kes armastab toorest lillkapsast krõmpsutada, saab väga lihtsa vaevaga maitsva ja tervisliku salati. Kes ei taha oma hammastele väga suurt koormust anda, peab veidi rohkem vaeva nägema, aga saab soovitud tulemuse.
• 200 g juustu
• 500 g lillkapsast
• 5 keskmist tomatit
• tilli
Kaste: •1 dl lahjat majoneesi
• 1 dl maitsestamata jogurtit
Lõika lillkapsas väikesteks õisikuteks. Soovi korral keeda õisikuid 3 minutit. Lase jahtuda ja lõika väikesteks tükkideks. Tükelda ka till ning tomat ja juust kuubikuteks. Sega majoneesi – jogurti kastmega ning maitsesta.
Uudised
Lia Virkus soovitab:LILLKAPSA –TOMATI – JUUSTUSALAT
Palun hoidke Saamuel palves ja kui võimalik toetage finantsiliselt.
Olen evangelist Saamuel Kadanik ja saan osaleda juulikuu lõpust 3-kuulisel mass-krusaadi evangelismi treeningul Ameerikas, millele lisandub 3-nädalane praktika Aafrikas. Kui Sul on südames toetada misjonikoolitust Ameerikasse, siis saad seda teha järgmiselt.
Rekvisiidid: SWEDBANK SAAMUEL KADANIK
EE552200221015323412
BIC – code: HABAEE2X.
Selgitus: annetus
Tänan teie toetuste eest!
Jumala õnnistusi ja rahu soovides,
Saamuel Kadanik
Eesti Kirikujuhtide läkitus abielu toetuseks
Kõik Eestis tegutsevad kristlikud kirikud, kes kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogusse, toetavad terviklikku vaadet elule, kus valitseb kooskõla iga inimese õnneliku elu ja terve rahva elujõu vahel. Kristlastena usume, et selle kooskõla tagab Pühakirjale toetuv vaade abielule, lastele ja perekonnale.
Jumal lõi inimkonna meheks ja naiseks omaenda näo järgi ning pani alguse abielule, lepingul põhinevale ühendusele kahe sugupoole vahel. See on nii füüsiline, emotsionaalne kui ka vaimne ühendus mida iseloomustatakse Pühakirjas sõnadega „üks liha“ (1Ms 2:24). See tähendab potentsiaalset võimet laste sünniks ja inimsoo jätkamiseks, tänulikkust selle kingi eest ja soovi seda ellu viia. Igas inimeses peegeldub elu kui Jumala kingitus ning mehe ja naise abielus saab tegelikkuseks loomise eesmärgipärasus.
Pühakirjas ei ole näiteid, mille põhjal võiks arvata, et samasooliste inimeste kooselu võiks kanda abielu nime. Abielu on loomise poolest vaid mehe ja naise teineteist täiendava ja abistava kooselu vorm nagu see on kirjas Pühakirja loomislugudes:
„Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele” (1Ms 1:27-28);
„Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha! (1Ms 2:24);
Peres sündivatele lastele on mees isaks ja naine emaks ning just neil on esmane eesõigus ja kohustus täita oma vanemlikku ülesannet kõikides laste kasvamist ja arenemist puudutavates valdkondades. Vanemate kohustused perekonnas on võrdsed.
Leiame, et naise ja mehe abielul põhinev perekond on rahva püsimise alus ja kasvamise eeldus, mis on kooskõlas nii Piibliga kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu, mõtte ja eesmärgiga. Isa ja ema kaudu sündivad lapsed ei jää juuretuks. Lapsed ehitavad üles oma identiteedi nagu seda on teinud nende vanemad ja vanavanemad nagu ka kõik varasemad põlved perekonna sugupuus.
Usume, et just kodust pärivad lapsed ka vanemate ja vanavanemate usu, mis on oluline uue põlvkonna vaimse tervise ja stabiilsuse toetamisel olukorras, kus sõdade, haiguste ja teiste määramatuse tegurite osakaal ühiskonnas pidevalt kasvab. Oleme seisukohal, et lapsed on meie kalleim vara, kelle kasvatamise eesõigus ja kohustus on nende bioloogilistel vanematel, kes on ka sillaks lastele mineviku ja tuleviku vahel. Abielu ja perekonna säilitamine läbi sajandite juurdunud pärandina peegeldab püsivusele suunatud mõtteviisi ja läbiproovitud väärtusi.
Usume, et ideaalid, mis on kooskõlas Pühakirjaga, vastavad ka inimese õnneliku elu eeldustele. Ideaale tuleb kaitsta ja nende mõju ühiskonnas tugevdada, sest just ideaalidest sõltub Eesti rahva ja kultuuri säilimine üle aegade.
Austades kõigi inimeste õigust usu- ja sõnavabadusele, eeldame vastusena samasugust suhtumist ka neilt, kes meiega sama usku ja eluväärtusi ei jaga. Just oma usule toetuvalt oleme veendunud, et samast soost isikute omavaheline kooselu on oma olemuselt teistsugune, kui on mehe ja naise abielu, mistõttu ei nõustu me mistahes katsetega kehtivaid seadusi muutes hägustada või rikkuda abielu õiguslikku ja ka sisulist tähendust ühe mehe ja ühe naise liiduna.
Oleme seisukohal, et koguduste ja kogu ühiskonna, kiriku ja riigi hool väljendub kõige paremini traditsioonilise abielu toetamises, leides vajalikke ühiskondlikke tugimehhanisme pere püsimise ja toimetuleku tagamiseks.
Palvetame rahu, armastuse ja üksmeele pärast ühiskonnas ning Eestimaa ja Eesti rahva püsimise eest!
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni
Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan
Armeenia Apostliku Kiriku Balti riikide piiskop Vardan Navasardyan
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president Erki Tamm
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president Andres Ploompuu
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Tallinnas, 12. juunil AD 2023
100 aastat esimesest rahvaalgatuslikust referendumist Eestis.
Tänavu veebruaris möödus sada aastat esimesest rahvaalgatuslikust referendumist Eestis, millega sooviti taastada usuõpetus algkoolides. Sellele sündmusele pühendatud rändnäituse stendidelt saab uudistada pilte ja dokumente, mis ilmestavad toonaseid sündmusi. Samuti saab teada religioonialase õppe korraldamisest Euroopas ning tänases Eestis. Veebruarist alates oli näitus väljas Tartus, nüüd 05.juunist on näitus „100 aastat esimesest rahvahääletusest” välja pandud Riigikogu hoones
Näituse avamisele järgnenud konverentsil Riigikogu konverentsisaalis räägiti 1923. aastal toimunud rahvahääletusest, usuõpetusest Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel ja religioonialasest haridusest ilmalikes koolides.
Konverentsil tegi ettekande Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor, EELK Usuteaduse Instituudi kirikuloo professor Priit Rohtmets tagasivaatega 1923. aasta rahvahääletusele ja usuõpetusele Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel. Vabariigi Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo rääkis rahvahääletusest kui demokraatia tööriistast. (Tartu Ülikooli religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev vaatles oma ettekandes religiooni sekulaarses koolis ja tutvustas Euroopa riikide lahendusi.
Näituse panid kokku Olga Schihalejev, Rain Soosaar, Toomas Jürgenstein, Ulla Herkel, Arvo Lamp, kujundas Riina Sildvee. Tegemist on rändnäitusega, pärast Riigikogu näeb näitust Kose kiriku pastoraadis. Kui soovitakse näitust oma kodukohta, võtke ühendust olga.shihalejev@ut.ee
4. juuni on Püha Birgittale pühendatud juubelipäev
Pirita kloostris toimub pühapäeval, 4. juunil algusega kell 10.00 Euroopa kaitsepühak Püha Birgittale pühendatud juubelipäev.
Tänavu möödub 650 aastat püha Birgitta surmast ja üle kogu maailma tähistavad Pühima Päästja Püha Birgitta orduõed juubeliaastat. Tallinnas on kloostri poolt juubelipäevaks valitud 4. juuni, kui korraldatakse tänumissa, konverents ja kontsert austusega püha Birgittale (vt alljärgnevalt kava).
Birgitta Birgersdotter (1303–1373) ehk püha Birgitta oli Rootsi aadlidaam. Pärast oma abikaasa Ulf Gudmarssoni surma sai Birgitta nägemuse Kristuselt, kes käskis tal olla vaimseks sõnumitoojaks maailmas. Birgitta läks Rooma, pühendas oma elu Kristusele ja jäi sinna elama kuni surmani. Elu jooksul olevat tal olnud üle 600 ilmutuse.
1370 õnnestus Birgittal saada Roomas paavstilt luba uuele ordule – Püha Päästja Ordule. Hiljem sai ordu nimeks Ordo Sanctissimi Salvatoris, s.o Pühima Päästja Ordu, kes tegutseb üleilmselt tänini, samuti Eestis. Birgitta suri 23. juulil 1373 Roomas kui ta lahkus oma taevase Isa koju ja alustas uut elu Kristuses.
1391 kuulutati ta Roomas pühakuks, ja seda tänu tema rohkearvulistele ilmutustele ning 1991 nimetas paavst Johannes Paulus II püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks.
Lia Virkus soovitab:Muhu rabarberikook
16 tk
Valmistusaeg: 20 minutit + 30 minutit ahjus
Selle koogiretseptisain Muhu saarelt, kus Aadu talu lahke perenaine Tiina jagas minuga oma lemmiku tegemisõpetust. Kook maitseb hästi nii soojalt kui külmalt. Külaliste tulles on tore pakkuda juurde isekeedetud vanillikastet. Vahel lisan purukattele ka peotäie Kreeka pähkleid. Ja kui kogu kooki kohe ära ei söö, panen ülejäägi kinnisesse karpi, kus see püsib maitsva ja mahlasena 3–4 päeva.
4 muna
2 dl õli
2 dl suhkrut
4 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
800 g rabarberivarsi
Purutainas:
100 g võid
2 dl suhkrut
2 dl jahu
(1 dl hakitud Kreeka pähkleid)
Vahusta munad suhkruga, lisa õli ja küpsetuspulbriga segatud jahu.
Tükelda rabarberid ja sega taina hulka. Laota see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (nt 45 × 35 cm).
Näpi kokku purutaina ained ja puista puru koogile.
Küpseta 200kraadises ahjus 20–30 minutit või kuni kook on kuldkollane.
NB, kui soovitakse taigen valmistada toortatrajahuga, siis kogused on samad, kuid rabarberile võks lisada kaneeli.
Eestit külastas Soome kirikuvalitsus
9.-10. märtsini oli EELK konsistooriumil külas Soome kirikuvalitsus. Kahte kohtumispäeva mahtus nii ühiseid palvehetki ja nõupidamisi kui ka ekskursioon Tallinnas ja selle ümbruses.
Kahepäevane visiit algas ühise palvusega Tallinna Toomkirikus, kus külalisi tervitas peapiiskop Urmas Viilma ja Toomkoguduse õpetajaArho Tuhkru, kes pidas kirikus kõne ja tutvustas külalistele Eesti vanima kiriku ajalugu.
Teisel kohtumispäeval tutvuti kristliku hariduselu ja uute kogudustega. Usuteaduse Instituudi rektor Ove Sander tutvustas külalistele Eesti vanima erakooli õppesuundi. Muljetavaldav kohtumine leidis aset rajatavas uues Mustame kirikus, mille idee algusest ja arengutest rääkiskülalistele koguduse õpetaja Tiina Klement.
Pealinna lähedastest kristlikest koolidest tutvustati külalistele Kohila Mõisakooli, mis oma enama kui 200 õpilasega tegutseb juba kümnendat aastat kolmes erinevas hoones, millest kõik on seotud 16. sajandil loodud omaaegse rüütlimõisa südamega. Külastati Hageri kirikut ja palvemaja ning Saku kirikut ja kogudust. Kogu visiidi käigus võõrustas külalisi peapiiskop Urmas Viilma koos abikaasa Eglega.
LIA VIRKUS SOOVITAB:TATRAJAHUGA KAPSA-PLAADIPIRUKAS
Mahlane ja maitsev plaadipirukas saab kapsa-porganditäidisega, ka gluteenivaba. Saad seda valmistada mistahes täidisega, kana või hakkliha, ole vaid loov.
1 kg värsket kapsast
3 porgandit
1 sibulat
1 küüslauguküüs
3- 4 sl õli või võid praadimiseks
soola ja pipart
1 tl muskaatpähklit
Tainas: 6 muna
500 g hapukoort
350 g majoneesi
12 spl toortatrajahu ( võib ka tumedat )
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
Haki sibulad ja küüslauk, lõika kapsas ribadeks ja riivi kooritud porgandid. Kuumuta suure poti põhjas võis või õlis esmalt sibulat ja küüslauku mõned minutid, lisa porgand ja mõne minutit pärast ka kapsaribad. Kuumuta kõiki veel mõned minutid segades. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga.
Sega omavahel kokku tainas. Klopi vispliga lahti munad vähese soolaga, lisa hapukoor ja majonees ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Sega tainas hoolikalt läbi. Taigen tuleb paksem kui pannkoogitaigen, seda saab valada. Pool taignakogusest vala küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile, lisa täidis ja nirista ülejäänud tainas ühtlaselt peale. Küpseta 200 kraadi juures 25-35 minutit kuni pirukas pealt ilus helepruun ja sisu on läbi küosenud. Lase väheke jahtuda ja lõika ruutudeks. Pirukas maitseb hea nii soojalt kui ka külmalt järgmisel päeval.
Lia Virkus soovitab:kiire hakklihasupp nuudlitega
Kuuele
Lõbusa tähepasta või nuudlitega hakklihasupp on kogu pere lemmik. Tomatihooajal kasuta supis värskeid vilju, muul ajal tomatipastat.
• 400 g kodust hakklihasegu • 2 sl õli • 2 sibulat • 2 küüslauguküünt • 1,5 l puljongit või vett • 1,5 dl tähekujulist pastat või nuudleid • 2 tomatit või 2 sl tomatipastat • 2 marineeritud kurki • soola • pipart
Serveerimiseks: • hakitud peterselli ja tilli • hapukoort
Kuumuta paksupõhjalise kastruli põhjas õlis hakitud sibulat ja küüslauku 1 minut. Lisa hakkliha ja pruunista. Vala peale puljong ( või vesi) ning kuumuta keemiseni. Lisanuudlid ja tükeldatud tomatid või tomatipasta, keeda väiksel tulel 5 minutit. Sega juurde hakitud kurgid ja maitsesta vajaduse korral veel soola-pipraga. Puista peale hakitud maitserohelist ning serveeri hapukoorega.
Paide Muusika ja teatrimajas toimub kristliku noorteliikumise Jesus Revolution Euroopa turnee kontsertteenistus
Järva Teataja annab teada, et reedel, 03. märtisl toimub Paide muusika- ja teatrimajas kristliku noorteliikumise Jesus Revolution Euroopa turnee kontsertteenistus, mis toob Paidesse inimesi üle Eesti.
Tegemist on liikumise pooleaastase turnee ainukese Eestis toimuva sündmusega. Tuur jõuab pea igasse Euroopa riiki kaasates sellesse tuhandeid noori. Jesus Revolutioni kristliku noorteliikumise asutas Norra jutlustaja Stephan Christiansen 1997. aastal. Liikumise eesmärk on viia kristlik evangeelium maailma noorteni läbi muusika, tantsu ja jutluste nii koolides, tänavatel kui ka kirikutes ja kontsertsaalides.
Turneed teeb kaasa 60 liikmeline meeskond muusikute, lauljate, tantsijate, tehnikute, misjonäride ja jutlustajatega, samuti osaleb sellel ka liikumise asutaja Stephan Christiansen.
Paide poolse korraldaja Damaris-Ly Tambla sõnul on Paidesse oodata inimesi Tallinnast, Keilast, Raplast, Pärnust ja Tartust. “Kindlasti võib oodata sama lahedat etteastet kui teistes riikides. Kuigi ürituse nimi on Youth Revival ja suunatud rohkem noortele, siis õhtu sisust võivad osa saada kõik. Samuti on see nii inglise kui eesti keeles,” rääkis Tambla.
Ta lisas, et oodata on musikaalseid etteasteid, laulu, tantsu, kuid koos sellega räägitakse teemadel, mis on inimestele väga südamelähedased. “Tiimi liikmed jagavad tõestisündinud lugusid oma eludest ning mis tagajärjed neil olid.”
Sündmuse mõte pole Tambla sõnul kokku tuua ainult kristlasi. “Ka
kriitikud ja skeptilised inimesed on oodatud, sest tänapäeval on usulisi küsimusi perekonnas, koolis või tööl raske küsida. Kristlik usk või väärtused ei ole peavoolumeedia tähelepanu keskpunktis, kuid üle maailma on toimumas erinevates kohtades võimsad ärkamised just noorte seas. Ka need, kellel on küsimusi, võivad kohale tulla ning hiljem küsida,” rääkis ta.
Erinevaid kristlikke noorteliikumisi on mitmeid. Veebruaris sai näiteks alguse Asbury revival, mis on levinud üle TikToki või suuri jalgpallistaadioneid täitnud ärkamiskoosolek Brasiilias. “Need sündmused on meeldetuletus kõigile, et sõnum Jeesusest on sama relevantne täna, kui see oli esimesel sajandil,” tõdes Tambla.
Üritus on tasuta. Reedel kell 13.00 toimub evangeeliumi kuulutamine Paide muusika- ja teatrimaja parklas.
Avatud õhtu algab kl 18, kestab 2tundi 30 minutit.
Vaata ka https://jarvateataja.postimees.ee/7722545/muusika-ja-tants-kristliku-noorteliikumise-euroopa-turnee-jouab-paidesse
