Uudised

6:00 Alustame päeva  Hingepärliga,
6:15 Piibel kaanest kaaneni-autor Aare Kimmel,
6.45 Sõna tänaseks päevaks     
    Hommikuprogramm kuni kella 10-ni: 
täistundidel uudised, äratusjutud- ja äratuslaulud,
Piiblivõti kell 7.05 ja 8.05,
Sõna tänseks päevaks 7. 45, 7 ja 8.20
kell 8.05 hommikuintervjuu,
8.30 õnnesoovid ,
8.37 Sõna tänaseks päevaks, 
9.20 saatekava,
9.30 õnnesoovid,
9.35 Kohtumine Jeesusega     

 10.00 uudised,
10.05 Muusikapiloot – kaasaegset ülistusmuusikat valib Ants Ilves,
10.20 päeaintervjuu,
11.00 Päevapala
11.50 uudised   

12.00 Armust kantud valikkava Kristjan Kalamägi
13.00 Raamatutund  Inimeseks olemine
15.00 Päevasild – valik kultuuri- ka kirikuelu uudiseid
16.30  Perersaade    meenutame  EKN korraldatud emadepäeva konverentsi
19.00 Suhtumised valikkava
21.30 Kirikuelu  Mida saab lugeda ajalehest Eesti Kirik?

22.00 Mõttekod: Stuudios on Tervikliku Tervenemise Teenistuse meeskond Veikko Võsu, Allar Känd, Sven Ehavald ja Vaido Palmik, et ühiselt teha kokkuvõtte tehtust ja lisada ootused  lähitulevikku
Hannes Hermaküla vestleb kriisivalmiduse teemal. Kuidas on valmidus kogudustes, konfessioonides ja ka meie endi kodudes.

23.00 Aja Silm_ Ellert Hermsi esse ,,Ilmutus”  vestlevad piibliteadlane Jaan Lahe ja kirjandusteadlane Sander Ingemar Kasak 

6:00 Alustame päeva  Hingepärliga, 6:15 Piibel kaanest kaaneni-autor Aare Kimmel, 6.45 Sõna tänaseks päevaks

Hommikuprogramm kuni kella 10-ni:  täistundidel uudised, äratusjutud- ja äratuslaulud, Piiblivõti kell 7.05 ja 8.05, Sõna tänseks päevaks 7. 45, 7 ja 8.20n hommikuintervjuu,8.30 õnnesoovid , 8.37 Sõna tänaseks päevaks

9.05 koguduste  jumalateenistuste ajad, ülistuslaulud, 9.20 teated, 9 50 sõna tänaseks päeaks

10.00 Jutlus pühapäevaks:  Cantate pühapäev-jutlustab Arne Hiob

11:00 Roosiaed: Tero Audio  Soome kasvatusteadlane ja filosoof, tutvustab EMTA dotsent Urve Läänemets

15:00 Lõputa lugu-  Moonikaja Jurgis Kazjava

18:00 Kordame  Hüva leili! Teema. Jumala armastus

19.:OO Peresaade: usaldus abielus

21.00 Piiblivõti Jaan Bärenson

22.00 Armust kantud: Robert Tšerenkov

23.00 Luulet hilisõhtuks.Loeb Merike Mets.

00.00 Keskööst hommikuni  ööprogramm – valikkava

  6:00 Alustame päeva  Hingepärliga, 6:15 Piibel kaanest kaaneni-autor Aare Kimmel, 6.45 Sõna tänaseks päevaks                                                 

 Hommikuprogramm kuni kella 9.-nii:   äratusjutud- ja äratuslaulud, Piiblivõti kell 7.05 ja 8.05, 

Sõna tänseks päevaks 7. 45, 8.15 hommikuintervjuu , 8.30 sünnipäeva õnnitlused  8.35 Sõna tänaseks päevaks,    8.40 Targu kodus talita, nõuanne perenaistele

  9.00 Mõttekoda kriisivalmidusest nii kodus kui kirikus , saatejuht Hannes Hermaküla

10.00 Aja Silm Ellert Hermsi esse ,,Ilmutus”  vestlevad piibliteadlane Jaan Lahe ja kirjandusteadlane Sander Ingemar Kasak 

12.00 Europulss- Tnne Kelam  vaatleb poliitilisi sündmusi

13.00 Armust kantud Jaan Bärenson

15.00 Filter. Stuudios Märt Vähi EKNK piiskop emeeritus, Lootuseküla rajaja

16.30 Pilk nädala kirikuellu

19.00 Aeg rääkida: Palve on toimiv kahekõne Jumalaga.Kertu Toots

21.00 Piiblivõti

22.00 Hüva leili! Jumal on armastus. Leiliruumis Joona Kalamägi ja Tarvo Terras

00.00 valikkava

6:00 Alustame päeva  Hingepärliga, 6:15 Piibel kaanest kaaneni-autor Aare Kimmel, 6.45 Sõna tänaseks päevaks                                                 

 Hommikuprogramm kuni kella 10-ni:  täistundidel uudised, äratusjutud- ja äratuslaulud, Piiblivõti kell 7.20 ja 8.20, 

Sõna tänseks päevaks 7. 45, 
8.05 hommikuintervjuu ,
8.37 Sõna tänaseks päevaks,   
9.20 saatekava,
9.30 õnnesoovid,
9.35 Kohtumine Jeesusega     

10.00 uudised,
10.05 Muusikapiloot – kaasaegset ülistusmuusikat valib Ants Ilves,
10.20 päeaintervjuu,

11.00 Päevapala
11.50 uudised   

12.00 Keset küla Keset küla Usk, elu ja sakramendid-mikrod´foni ümber Saaremaa vaimulikud

13.o00 Mõttekoda kriisivalmidueset nii kodus kui kirikus , saatejuht Hannes Hermaküla

15.00 Päevasild  ettekanna vaimse kordusena on eetris Viimsi  Vbakoguduse100-ndal sünnipäeval  Mart Metsala

ettekanne vaimsetest praktikatest

16.30 Loodud Sõna Õhtu  külaline Jaan Leppik

19.00  Üle tähtede – juudi  kalendri tähtpäevast

21.00 Piiblivõti

22.00 Lõputa lugu Moonikaja Jurgis Kazjava

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.

– Ps 111:4

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt: täna õhtul peetava armulauateenistusega tuhkapäeval alanud paastuaeg ning algab ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale).

Suure Neljapäeva piiblilugemiste peateemaks on Jeesuse ja Tema jüngrite viimane ühine paasasöömaaeg ja püha armulaua seadmine. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.

Jumalateenistuse lõpul tehakse altar esemetest ja tekstiilidest tühjaks, millega väljendatakse Kristuse viimaste kannatuste algust. Temalt riisuti kõik, Jeesuse piinajad ja hukkajad jagasid Tema rõivad ning heitsid liisku Tema kuue pärast (Ps 22:19; Jh 19:24). Uuesti ehitakse altar alles Ülestõusmispüha ööl.

Suurel Neljapäeval on vana traditsioon meenutada Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Eesti Raamatu Aasta tähistamine kulmineerus emakeelepäeval piduliku konverentsiga, kus keskenduti raamatuaasta lugemisuuringule, kirjanduse tulevikule ning eesti kirja- ja lugemiskultuuri püsimisele tehisaru ajastul. Konverentsi lõpetas kultuuriminister Heidy Purga, kes kuulutas oma sõnavõtus välja Eesti Kultuurkapitali uue tõlketoetusprogrammi „Piibel 2039“.

Purga tõi esile, et eesti kirjakeele ja rahvuse kujunemine on lahutamatult seotud raamatuga. Ta viitas Hando Runneli tuntud luulereale „kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust …“, märkides, et see võtab tabavalt kokku eesti kirjakeele tekke ning selle tähtsuse rahvuse kujunemisel.

„Eesti kirjakeel sai alguse kirikust ning eestikeelne kirjandus sai 19. sajandil sündida tänu kirikliku keele olemasolule. Eesti rahvusriik 20. sajandil omakorda sai sündida tänu sellele, et eelnevalt olid olemas eesti kirjakeel ja eesti kirjandus,“ sõnas Purga.

Piiblitõlkest sündinud kirjakeel võimaldas eestlastel „istuda teiste Euroopa rahvaste kõrvale”. Samas on Piibel tõlgitud algkeeltest tervikuna eesti keelde vaid kahel korral – 1739. ja 1968. aastal.

„Tänaseni puudub meil aga korralik akadeemiline ja kommenteeritud piibliversioon, seda on ühe kultuurrahva jaoks vähevõtu,“ lisas Purga.

Seega teatas kultuuriminister konverentsil, et Eesti Kultuurkapitali nõukogu on otsustanud käivitada vähemalt kümneaastase tõlketoetusprogrammi „Piibel 2039“. Programmi eesmärk on toetada kolmanda, tervikliku algkeeltest eesti keelde tõlgitud piiblitõlke valmimist.

„2039. aastal möödub 300 aastat esimesest eestikeelsest piiblitõlkest. Meil on tekkinud reaalne ja käega katsutav eesmärk teha selleks ajaks kolmas terviklik piiblitõlge. See peab saama tuleviku põlvkondade raamatuks ning eesti kirjakeele arengu mõjutajaks,“ ütles Purga.

Kultuurkapitali programm on kavandatud aastateks 2026–2039 ning sellest toetatakse piibliosade tõlkimist, tõlgete retsenseerimist ja kommenteerimist ning tõlketekstide keele- ja erialast toimetamist.

Kristuse kannatuslugu Püha Johannese järgi: Johannese 18:1 kuni 18:27

Jeesus lahkus oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu Ta läks oma jüngritega.

Aga seda paika teadis ka Tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega. Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega. Jeesus, kes teadis kõike, mis Teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?” Nad vastasid Talle: „Jeesust Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka Tema äraandja Juudas seisis koos nendega. Kui Ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja kukkusid maha. Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jee­sust Naatsaretlast.” Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olen­gi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”, et läheks täide sõna, mis Ta oli öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda Sa mulle oled andnud.” Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesus ütles siis Peetrusele: „Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”

Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja si­dusid Ta kinni ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifa­se äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester. Kaifas oli aga see, kes an­dis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.

Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue. Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse. Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks si­nagi ole üks selle inimese jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.” Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.

Ülempreester küsitles nüüd Jeesust Tema jüngrite ja õpetuse kohta. Jeesus vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi. Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.” Aga kui Ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles Talle: „Kas Sa nõnda vastad ülempreestrile?” Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õi­ge, miks sa mind siis lööd?” Siis Hannas läkitas Ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.

Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: „Eks sinagi ole üks Tema jüngreid?” Tema aga salgas ja ütles: „Ei ole.” Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: „Eks mina näinud sind Temaga koos aias?” Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk.

Piiblitekst: Eesti Piibliseltsi tõlge