Uudised

Tartu Maarja kogudus kutsub kokku kõik Maarja-nimelised naised

18. Mar 2026

Kolmapäeval, 25. märtsil toimub Tartu Maarja kirikus Pepleri 1 suur Tartu Maarja-naiste kokkutulek, kuhu on oodatud kõik Maarja nime või Maarjast tuletatud nime kandvad naised.

EELK Tartu Maarja koguduse korraldataval üritusel tahetakse uurida, kui palju elab Tartus Maarja nime või Maarjast tuletatud nime kandvaid naisi. Oodatud on kõik Maarjad, aga ka kõik, kelle nimi on Maarjast tuletatud.

Teretulnud on Mariad, Maried, ka Marid, Marjad-Marjed, Maarid, Mairid ja muidugi Marid. Samuti on kutsutud need, kes kannavad nime Ma(a)rika, Mariliis, Marleen või Mariann. Ka Mirjam on Maarja algvorm, seega on ka selle nime kandjad südamlikult oodatud.

Üritusel loetakse erinevad Maarja-nimed üle, räägitakse maarjapäeva päritolust ja maarjapäevadest eesti rahvakalendris. Samuti tutvustatakse märtsikuu paastumaarjaga seotud rahvakombeid ja ajaloos kuulsaks saanud Maarjadest. Ka Eesti kultuuriloos on mitmel Maarja-naisel olnud tähtis osa.

Kogudus kutsub osalejaid kaasa võtma head tuju ja olema valmis leidma väga vahvaid nimekaime. Sündmus algab kell 17.30.

Lia Virkus soovitab Tatra-tuunikala salat

13. Mar 2026

Neljale-kuuele
See salatiretsept on meie peres kasutusel olnud juba palju aastaid. Valmistan seda nii koorese majoneesikastme kui ka oliiviõli-palsamiäädika, mee ja küüslaugu vinegrettkastmega’, kuidas parajasti isutab.

200 g keetmata tatart
1 konserv tuunikalatükid õlis
200 g punaseid kirsstomateid
2 väikest värsket kurki ( pool pikka)
paar suurt peotäit rukola salatit
3 keedetud muna
Küüslaugune vinegrettkaste:

3 sl külmpressoliiviõli
1 sl mett
2 sl palsamiäädikat
1-2 küüslauguküünt
soola ja musta pipart

Loputa tatar külma veega sõelal, keeda peaaegu pehmeks ehk al dente. Nõruta sõelal ja loputa külma veega, et üle ei küpseks. Maitsesta kohe soola ja sidrunipipraga, et tatar ei jääks salatis mage. Nõruta tuunikala õlist. Poolita pestud kirsstomatid ja kurgid pikuti, soovi korral koori ja viiluta. Sega kõik koostisosad kokku, maitsesta soola ja pipraga. Serveeri koheselt või hoia serveerimiseni külmas. Kui salatit on vaja kauem külmas hoida, sega kõik kokku ilma rukolata ja lisa see salatisse vahetult enne serveerimist. Kaunista salat munasektoritega (või haki need salatisse), rukolalehtede ja kirsstomatitega.

Lia Virkus soovitB: JAHUVABA SEEMNELEIB

7. Mar 2026

Suurepärane leib, mida küpsetada näiteks nädalavahetuse hommikusöögiks. Hea süüa väheke jahtunult koos võiga. Ei sisalda grammigi jahu ega suhkrut, vaid tervislikke seemneid ja pähkleid. Võid küpsetada tillukesi pätse ka muffinipanni pesades.

5 muna (veganitele 3,3 dl vett + 2 sl psülliumi ehk seemnekestade pulbrit)
1 tl peent meresoola
1,5 dl linaseemneid
1,5 dl mandleid
1,5 dl pähkleid
1,5 dl seesamiseemneid
1,5 dl päevalilleseemneid
1,5 dl kõrvitsaseemneid
1,5 dl rosinaid või hakitud tumedat šokolaadi
3 sl kookos- või oliiviõli

Jahvata linaseemned. Sega kõik pähklid-seemned-rosinad omavahel. Lisa sool, munad (veganitel vesi ja psüllium) ja õli ning lase 30 minutit seista. Kalla tainas õliga määritud leivavormi (või muffinivormidesse) ja küpseta 175kraadises ahjus 45‒50 minutit. Lase leival kõigepealt 15 minutit vormis jahtuda, seejärel võta vormist välja ja tõsta restile.

Lia Virkus soovitab: Kilukarussellid

20. Feb 2026
20. Feb 2026 | Edit

Kilukarussellid
25–30 tk

Valmis lehttaignaga saad kiirelt maitsvad pirukad küpsetada, kaunimad saavad minimuffinipannis küpsetatuna!

Soovi korral puista täidisele ka riivitud juustu, aga ka ilma maitseb hea!

400 g külmutatud pärmi-lehttainaplaate võiga (4 tk)
3 keedetud muna
150 g anšoovist või vürtsikilu
1 sibul
3 sl hakitud tilli

Riivi kooritud munad, tükelda anšoovis ja haki sibul. Sega kõik omavahel ja lisa hakitud till. Laota neljandik segust ühtlaselt lehttainaplaadile. Rulli kokku, nagu teeksid kaneelisaiu. Lõika rullist umbes 1–2 cm paksused tükid ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud plaadile või minimuffinipanni pesadesse. Toimi samuti ka ülejäänud kolme tainaplaadiga. Küpseta 8–10 minutit 225 kraadi juures või kuni küpsetis võtab ilusa värvi.

Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna pälvis Tartu Maarja kogudus.

15. Feb 2026

Kirjandusmuuseumi sõbra auhind kuulutati välja eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril kirjandusmuuseumi saalis. Auhinna andis üle Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid.

Kirjandusmuuseumi sõbra auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kõrgel tasemel teose, korraldanud sündmuse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust.

Auhinnakomisjon tunnustab Tartu Maarja kogudust ning Lea Hallikut, kes on avanud Eesti Kirjandusmuuseumi ja arhiivraamatukogu kogud laiale publikule piiblinäituse ja sellega seotud vestlusõhtute kaudu. Näitus tõi haruldased ja väärika ajalooga trükised arhiivikeskkonnast avalikku ruumi ning lõi koos vestlusõhtutega sisuka dialoogi teaduse, kultuuri ja kogukonna vahel.

Piibel ei ole üksnes religioosne tekst, vaid ka keel, meta-lüürika ja alusmüüt, mis on kujundanud eesti kirjakeelt, eestlase maailmatunnetust ning kirjandust ja kultuuri. Näituse ja vestlusõhtute kaudu avanes vaade sellele, kuidas Piibli tõlked, illustratsioonid ja tekstid on mõjutanud meie keelelist käitumist, eestikeelse ilukirjanduse kujunemist ning kogukondlikku enesemõistmist. Tavapärase filosoofilise või usulise käsitluse kõrval tõusis Piibel esile kui sotsiaalse ja keelelise arengu käivitaja.

Ülestõusmispühadeni avatud näitusel on eksponeeritud ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu varukogu haruldased teosed, mis on pälvinud laialdast tähelepanu nii külastajate hulgas kui ka meedias.

Näitusega kaasnesid mitmed vestlusõhtud, sealhulgas Ave Pilli ja Merike Kiipuse arutelu „Piibel ja muu vaimulik raamat talurahva eluringis“, mis avas publikule rahvapärimuslikku vaadet vaimuliku kirjavara rollile Eesti kultuuriloos.

Auhinna väljakuulutamisel pidas piibliteadlane ja teoloog Urmas Nõmmik ettekande „Piibel Eesti kirjanduse tüvitekstina“. Muusikalised vahepalad kõlasid Helika Gustavson-Rätsepa, Elo Kikase ja Lea Halliku esitluses.

Kirjandusmuuseumi sõbra tiitel on varasematel aastatel antud Mehis Heinsaarele (2023), Musta Kasti teatritrupile lavastuse „Lilli“ eest (2024) ning Holstre Külaseltsile (2025).

Auhinnaks on keraamik Merle Kusma kujundatud „Lilla Daami“ kohvitassid, kotitäis Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaandeid ning rahaline preemia.

 

allikas eestikirik.ee

Lia Virkus soovitab lahtine tuunikalapirukas

14. Feb 2026

Lahtine tuunikalapirukas
kaheteistkümnele
Valmistamisaeg 10 minutit + 25 minutit ahjus
Lehttainapõhjal lihtsalt valmistatav, kuid alati maitsev kalapirukas lõunalauale või õhtusöögiks tee-kohvi kõrvale. Juurde sobib hästi värske salat.

Põhi:
800 g lehttainast

Täidis:
2 keskmist sibulat
1 tl kuivatatud punet
1 sl õli
1 sl võid
2 karpi (à 200 g) tuunikala õlis
400 g riivitud juustu
6 muna
2 dl piima või kohvikoort
250 g kirsstomateid
soola ja pipart

Rulli tainas küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile.
Haki sibulad ja kuumuta õli-võisegus koos punega klaasjaks ning kummuta tainale. Laota sibulatele nõrutatud kalakonservid ja puista peale riivitud juust. Klopi munad lahti, lisa piim (või koor), sega ja nirista täidisele. Laota kaunilt peale pooleks lõigatud tomatid. Jahvata tomatitele soola ja pipart.
Küpseta pirukat 200-kraadises ahjus umbes 25 minutit, kuni pirukas on pealt kaunilt kuldkollane.

Lia Virkus soovitab hernetamp

14. Feb 2026

Neljale-kuuele

Mulle meeldib see hernetamp just ilma peekonita ja nii sobib ta iga liha-kalaroa kõrvale maitsvaks lisandiks. Aga loomulikult saab seda serveerida omaette roana ka koos pruunistatud peekoniga.

500 g kooritud kollaseid herneid
300 g porgandeid
1 suurem sibul
50 g võid
1-2 tl soola
Soovi korral 400 g suitsupeekonit

Pane herned eelmisel õhtul likku või leota herneid 4-5 tundi, siis keevad need vaid paarikümne minutiga pehmeks. Koori ja haki sibul. Koori porgandid ja tükelda sibulaga sama suurteks kuubikuteks. Võta pool võikogusest ja hauta sibul selles klaasjaks. Lisa porgandikuubikud ja prae kergelt läbi, nii umbes paar minutit. Lisa juurde nõrutatud herned ja kalla peale keev vesi, nii et herned oleksid vähemalt 5 cm ulatuses kaetud. Kui leem keema tõuseb, riisu vaht ja lisa sool. Lase kaane all vaikselt haududa, sega vahepeal. Vajadusel kalla pisut keeva vett juurde. Kui hernes ja porgand on pehmed, püreeri mass saumikseriga ühtlaseks ja lisa ülejäänud või.
Kui soovid serveerida rooga peekoniga, prae kuumal pannil kuubikuteks hakitud peekon mõnusalt krõbedaks, serveeri koos peekoniga

Riik annab teenetemärgid 203 inimesele; tunnustuse pälvivad ka vaimulik Naatan Haamer ja Kaarli kooli juht Signe Aus

1. Feb 2026

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kes oma töö ja pühendumisega on aidanud Eestil saada vaimult suuremaks ja paremaks, targemaks ja hoolivamaks, kindlamaks ja ettevõtlikumaks. Sel aastal saavad riigi teenetemärgi 203 inimest Eestist ja välismaalt.

President Alar Karis rõhutas teenetemärkide andmise otsuse eessõnas, et tunnustus on suunatud väga eri valdkondade inimestele nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. „Teenetemärgid on tunnustus erinevate elualade inimestele kodumaal ja meie sõpradele ning toetajatele välisriikides sihikindluse ja hoole eest nende kutsetööl või kogukonnas,“ kirjutas president Karis.

Tunnustuse pälvinute seas on ka kirikuga seotud inimesi. Vaimulikest on sel aastal teenetemärgi pälvinud Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja naistekliiniku hingehoidja vaimulik Naatan Haamer. Samuti on autasustatute hulgas Kaarli kooli direktor ja lastetöö juht Signe Aus.

Riiklikud teenetemärgid annab Vabariigi President üle 14. veebruaril Rakveres Ukuaru muusikajamas. Tseremoonia algab kell 13 ning selle salvestust saab 24. veebruaril näha ka Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris.

https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/58094-riigipea-tunnustab-iseseisvuspaeva-eel-203-inimest-riigi-teenetemargiga?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAYnJpZBExTFloWlpGTVhTMDlrYTBVY

Lia Virkus soovitab:Rassolnik

30. Jan 2026
 
6-le
Seda tummist sügistalvist suppi tasub korraga keeta suur potitäis – soojendades läheb rassolnik veel paremaks. Maitsvaim saab supp suuremast kondiga lihatükist, aga kiirel juhul tasub osta viilutatud seakaelakarbonaadi kondiga.
 
3 viilu kondiga seakaelakarbonaadi (500–600 g)
1,5-2 l vett
soola
3–4 musta pipra tera
2 vürtsitera
2 loorberilehte
1,5 dl odrakruupi
1 sibul
2 porgandit
3-4 kartulit
3–4 marineeritud kurki
U 100 ml kurgimarinaadi
Serveerimiseks:
hakitud maitserohelist (siledalehelist peterselli, tilli)
hapukoort
 
1. Pane liha koos külma vee ja soolaga potti ning kuumuta keemiseni, riisu vaht.
2. Lisa sool, pipar, vürts ja loorber ning keeda vaiksel tulel 30 minutit.
3. Tõsta liha taldrikule jahtuma. Kurna leem, pese pott ja pane koos leemega uuesti tulele.
4. Lisa potti pestud kruubid ning keeda leemes 15–20 minutit.
5. Lõika sibul õhukesteks poolrõngasteks ja porgand viiludeks. Koori-tükelda kartul.
6. Kuumuta porgandit ja sibulat pannil õlis mõni minut, lisa koos kartuliga potti. Keeda peaaegu pehmeks (10 minutit).
7. Seejärel lisa potti tükeldatud liha ja kurgid ning keeda suppi veel 5 minutit, kuni liha, kartul ja porgand on pehmed.
8. Maitsesta lõplikult sortsu kurgimarinaadi ja vajadusel soola-pipraga.
9. Serveeri maitserohelise ja hapukoorega.

Läänemaa tunnustuspreemia pälvis kirikumuusik Lia Salumäe

26. Jan 2026

Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimus SA Läänemaa, Eesti Kultuurkapitali ja Läänemaa ekspertgrupi korraldusel tänuüritus „Läänemaa tunnustab 2025“. Juba aastaid on sel sündmusel esile tõstetud tublisid Läänemaa inimesi ja tegusid, mis aitavad muuta elu maakonnas paremaks ja sisukamaks, turvalisemaks, rõõmsamaks, väärikamaks ja ilusamaks.

Lia Salumäe tunnustuskirjaga (foto: Tiit Salumäe)

Tänuõhtul pälvis muusikaelu tunnustuspreemia kirikumuusik Lia Salumäe, kes on 50 aastat juhtinud Haapsalu muusikaelu koguduses ja Lääne praostkonnas. Tema töö on olnud seotud nii koorijuhtimise, pillimängu õpetamise kui ka laiemalt kontserdielu edendamisega.

Lia Salumäe on juhtinud koguduse segakoori ning asutanud mitmeid ansambleid, sh laste-, tütarlaste-, poiste-, noorte- ja puhkpilliansambli ning Lääne praostkonna noortekoori. Tema oreliõpilaste seast on sirgunud mitu pühendunud kirikumuusikut, nende hulgas ka tütar Lea. Koguduse segakoor alustas tema juhendamisel tegevust 1975. aastal, keerulisel nõukogude okupatsiooni ajal, ning toomkoori asutas ta 20 aastat tagasi.

Lia Salumäe juhendatavad koorid laulavad jumalateenistustel ja annavad kontserte, rikastades seeläbi Haapsalu linna kultuurielu. Koorid on osalenud üldlaulupidudel, vaimulikel laulupäevadel ja eestirootslaste laulupidudel ning esinenud ka Eestimaa kirikutes ja sõpruskogudustes Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal. Haapsalu toomkirikus ja Jaani kirikus toimub igal aastal ligikaudu 50 kontserti, mis annab märgatava panuse nii Haapsalu kui kogu Läänemaa kultuurielu mitmekesisusse.

Lääne praostkonna muusikatöö koordinaatorina on Lia Salumäe korraldanud praostkonna laulupäevi ning tema juhtimisel on Haapsalus toimunud ka kaks koraalimaratoni. Tema pikaaegset teenimist on tunnustatud EELK Teeneteristi II järgu ordeniga ning 2013. aastal valiti ta Aasta Kirikumuusikuks.

„Läänemaa tunnustab“ on tänuüritus, mille eesmärk on esile tõsta inimesi ja algatusi, mis tugevdavad kogukonda ning annavad oma panuse Läänemaa arengusse ja kultuurilisse elujõusse. allikas ekirik.eelk.ee