8. veebruaril 2023.a. kell 11.00 Asbury ülikooli jumalateenistuse lõpus jäid 20 noort veel palvele. Nende noorte arv pidevalt kasvas ja nüüdseks ei ole see jumalateenistus veel lõppenud. Ta kestab edasi! Kõik ülikoolihooned on täidetud noortest. Ülikooli kirikus ei näidata seinale laulusõnu, pole ei prožektoreid ega suitsumasinat, laval on klaver ning kaks kitarrimängijat ja mõned laulujuhid. Kuulatakse lühitunnistusi, päevas on üks lühijutlus ülikooli või sealt üle tee asuva Asbury Teoloogilise Seminari õppejõududelt.
Loengud on kõik katkestatud. Iga päev saabub teistest USA ülikoolidest üle 100 bussiga tudengeid teistest paikadest üle USA. Kuna Wilmore’is
(kus asub Asbury ülikool) on 3500 elanikku, siis kõik teed on ummistunud, kuigi politsei püüab oma parimat anda. Ka lähim lennujaam
Lexington on ummistunud, ümbruskonna hotellid on rahvast täis.
See ärkamine levinud ümbruskonna eri uskkondade kirikutesse. Sel ärkamisel ei ole ükski inimene nö juht, puudub nn tippjutlustaja, noored parandavad meelt, palvetavad üksteise eest. Õhkond ülikooli kirikus olevat vapustavalt erakordne. Ülikooli juhtkond on loonud süsteemi, et korraldada inimeste varustamist veega ning toitlustusega.
8. veebruaril Asbury ülikoolis puhkenud ärkamine laieneb niivõrd kiiresti, osadel andmetel on droonifotode alusel 6000 elanikuga linna ja
ümbrusesse kogunenud juba ligi 100 000 inimest, mitte ainult USA-st, vaid tervest maailmast. Kuna normaalset elu ei saa Wilmore’is ja
ümbruskonnas enam elada, on otsustatud nii kohalike võimude, politsei kui ka Asbury ülikooli juhtkonna poolt lõpetada jumalateenistused Asbury
üliõpilaslinnakus ning suunduda kusagile Kentucky osariigi keskossa, kuhu mahuksid ära kõik inimesed, kes on kokku tulnud ja sõitnud.
Uudised
Ühinenud Metodisti Kiriku peamine veebiväljaanne UM News Service teatab:
Lia virkus soovitab:kilukarussellid
u 30 tk
Näitus meenutab 100 aasta eest toimunud usuõpetuse teemalist referendumit Eestis
Tänavu veebruaris möödub 100 aastat esimesest rahvaalgatuslikust referendumist Eestis, millega sooviti taastada usuõpetus algkoolides. Selle sündmuse tähistamiseks kokku pandud näituse „100 aastat esimesest rahvahääletusest. Religioonialane haridus enne ja nüüd“ avamine toimub 17. veebruaril kell 16 Tartus, Lossi 3 fuajees.
Stendidelt saab uudistada pilte ja dokumente, mis ilmestavad toonaseid sündmusi. Samuti saab teada religioonialase õppe korraldamisest laiemalt Euroopas ning ka tänases Eestis.
Näituse külastamine on tasuta.
Näituse panid kokku Olga Schihalejev, Rain Soosaar, Toomas Jürgenstein, Ulla Herkel, Arvo Lamp; kujundas Riina Sildvee. Näitus on avatud Lossi 3 fuajees 16. märtsini. Sealt edasi saab näitust kaeda Riigikogu näituste saalis.
Lia Virkus soovitab:Küpsisenapoleon
8-10 tk
Küpsisekoogid maitsevad alati head. Kui laod küpsised keedukreemi ja moosiga vaheldumisi koogiks, saad napoleoni noorema sõsara. Valmib palju kergema vaevaga kui klassikaline napoleon.
4 pakki heledaid neljakandilisi küpsiseid
3 dl hapukat moosi (nt jõhvika-, kreegi- või kirsimoosi)
Keedukreem:
1 l piima
4 muna
1 dl nisujahu
1, 5 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut
50 g võid
soovi korral 2 sl konjakit või brändit
Keedukreemi valmistamiseks kuumuta potis piim suhkruga keemiseni, tõsta tulelt.
Sega munad ja jahu ühtlaseks massiks ning lisa kuumale piimale, viimast pidevalt põhjast segades. Kuumuta väiksel tulel segades, kuni kreem pakseneb (ära keeda!).
Tõsta pott pliidilt. Lisa sinna vanillsuhkur ja või, lisa ka soovi korral alkohol ning sega läbi ning lase kreemil täielikult jahtuda.
Laota alusele kiht küpsiseid (nt 3 x 4 või 4 x 4 ) ja määri peale keedukreemi.
Lao teine kiht küpsiseid ja pane peale moosi. Siis pane taas küpsised ja kreem, küpsised ja kreem. Kokku 4 või 5 kihti küpsiseid, nii nagu jagub. Kata kook ka külgedelt kreemiga. Murenda peale mõned ülejäänud küpsised. Kreemi võib ka üle jääda, tõsta see ka karbiga külma ning naudi mõne muu koogiga. Lase kindlasti üle öö külmas seista. Nii on lihtsam lahti lõigata ja ka maitseb imehea.
Lia Virkus soovitab:Tuunikala-plaadipirukas kirsstomatitega
Kaheteistkümnele
See on juba üle kümne aasta üks mu lemmikuid, mis õnnestub alati. Lehttainapõhjal kalapirukas sobib lõunalauale või õhtusöögiks tee-kohvi kõrvale. Juurde passib hästi värske salat. Kui soovid seda küpsetada väiksemas ümmarguses vormis, jaga kogused kahega.
800 g pärmilehttainast
Täidis: • 2 keskmist sibulat • 1 tl kuivatatud punet • 1 sl õli + 1 sl võid • 2 karpi (à 200 g) tuunikala õlis • 400 g riivitud juustu • 400 g kodujuustu • 6 muna • 2 dl piima või kohvikoort • 250 g kirsstomateid • soola ja pipart
Rulli tainas suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Haki sibulad, kuumuta need õli-võisegus koos punega klaasjaks ning kummuta tainale. Sibulate peale laota nõrutatud kalakonservid ja puista juurde riivjuust. Soovi korral lisa ka kodujuustu. Klopi munad lahti, lisa piim (või koor), sega ja nirista täidisele. Laota korrapäraselt peale pooleks lõigatud tomatid ja jahvata neile soola-pipart. Küpseta 200kraadises ahjus umbes 25 minutit, kuni pirukas on pealt kaunilt kuldkollane.
Näitusega „Meie lauluraamatu lugu. Valik lauluraamatuid ja koraaliraamatuid 17. sajandi lõpust kuni tänapäevani“ saab tutvuda Tallinna Jaani kirikus 17.märtsini.
Luteri koraal ehk kirikulaul tekkis 16. sajandi alguses koos reformatsiooniga. 1523. aastal alustas Martin Luther jumalateenistuse tekstide ja laulude tõlkimist ladina keelest saksa keelde, kohandades laulude meloodiateks gregooriuse koraali lihtsustatud variante ning luues ka uusi kirikulaule.
Varasem, rahvapärane luterlik kirikulaul sisaldab improviseeritud meloodilisi kaunistusi ja vaba mitmehäälsust – enamik inimesi õppis ja mäletas laule kuulmise järgi. Esimesed eestikeelsed lauluraamatud ilmusid trükis juba 17. sajandil, millest võib järeldada lugemisoskuse laiemat levikut rahva hulgas. Vanad lauluraamatud sisaldavad ainult laulusõnu ja on ilma nootideta. Siiski leiame vanimast, Stahli lauluraamatust (1637) ka noodikirjas viisinäiteid.
18.–19. sajandil püüti lauluviise ühtlustada. Eesmärgiks seati lihtsa meloodiaga kirikulaul. 19. sajandil hoogustus ka orelite ehitamine kirikutesse ning koguduselaulu saatmine orelil muutus üldiseks. Ilma nootideta lauluraamatu kõrvale astus lauluviiside raamat ehk koraaliraamat, mida kasutasid koguduste organistid.
Minevikus saatis vaimulik laul inimest hällist hauani. Sageli oli lauluraamat laste esimeseks lugemisvaraks. Oma lauluraamat kingiti noortele leeripäeval, seda kanti kaasas pühapäevasel jumalateenistusel, kasutati kooli lugemis- ja laulutundides ning kodudes. Mõnel pool pandi lauluraamat kadunukesele viimsele teekonnale kaasa.
Näitust tutvustava teksti koostaja on Ene Hiio. Tutvustuse täisversiooni saab lugeda: EELK Tallinna Jaani koguduse FB lehelt: https://www.facebook.com/profile.php?id=100079904896376&fref=ts
Haridus-ja teadusministeeriumi ettekirjutusest kirikukoolidele
Haridus- ja teadusministeerium on teinud Tartu luterlikule Peetri koolile ja Kaarli koolile ettekirjutuse muuta oma töökorraldust nii, et luterlik usuõpetus oleks õpilastele vabatahtlik.
Järgnevalt refereerime ajalehes,,EESTI KIRIK” ( Nr4, 01.02.2023) õigusteaduse doktor Priit Kama selgitust, milline on vanemate otsustusõigus laste usulisel kasvatamisel ja harimisel nii Eesti kui ka rahvusvahelise õiguse järgi:
– Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaselt peab riik austama vanemate õigust tagada lastele vanemate usuliste ja filosoofiliste (mõnes keeles tõlgitakse viimast sõna „maailmavaateliste“, mis annab mõtet ehk paremini edasi) veendumustega kooskõlas olev haridus (1. lisaprotokoll art 2). ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi austavad riigid vanemate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluva usuvabaduse rakendamisel (art 14 lg 2).
– Mingit maailmas üldtunnustatud vanust, millest alates muutuks lapse otsustusõigus tähtsamaks tema vanemate omast, ei ole. Enamasti leitakse, et see peaks juhtuma millalgi enne lapse päris täiskasvanuks saamist. Eri riikides varieerub see murdepunkt tavaliselt 14. ja 16. eluaasta vahel. Selliseks näiteks on ka Eesti kirikute ja koguduste seadus, mille järgi võib noorem kui 15aastane laps kuuluda kogudusse „oma vanemate või eestkostja loal“ (§ 10 lg 2).
– Usuvabaduse hulka kuulub ka võimalus usku õpetada. See võib toimuda avalikes koolides – muidugi neile, kes seda ise või kelle vanemad seda soovivad. Kuid rahvusvaheliste lepingutega ei ole riigid endale võtnud kohustust võimaldada konfessionaalse usuõpetuse õpetamist avalikus koolis. Seda ei näe täna ette ka Eesti seadused – ehkki vabatahtlikku konfessionaalset usuõpetust avalikus koolis ei saaks millekski põhiseaduse vastaseks pidada. Riikides, kus konfessionaalset usuõpetus avalikus koolis õpetada ei saa, tuleb seda paratamatult teha kas pühapäevakooli vormis või kirikukoolides, mis annavad riikliku õppekava kõrval ka usulist kasvatust ja haridust. Kui tõlgendada sätet nii, et ka kirikukoolis võiks laps õppida usuõpetust saamata, siis vähemalt põhikooli laste puhul seaks see kahtluse alla neid sellesse kooli saatnud vanemate õiguse lapsi enda maailmavaate kohaselt kasvatada ja usuliselt suunata, mida rahvusvahelises õiguses tunnustatakse.
– Võib muidugi juhtuda, et mõnele lapsele on kirikukool tõsiselt vastunäidustatud. Sel juhul oleks õige vahetada kooli, mitte püüda olukorda lahendada lihtsalt usuõpetuse ärajätmisega. Nii oleks mõistlik mitte asuda erakooliseaduse sõnastust kuidagiviisi täpsustama, vaid tõlgendada seda kooskõlas vanema õiguse ja kohustusega last usulistes valikutes suunata ning maailmavaateliselt kasvatada, mis annab talle ka õiguse usulise hariduse andmiseks oma lapsele kirikukooli valida.
artikkel täies mahus http://www.eestikirik.ee/usuopetusest-kirikukoolis/
Eesti palvushommikusöök Tartus
1.veebruaril toimus Eesti Rahva Muuseumis XI Lõuna Eesti palvushommikusöök, kuhu olid kutsutud Lõuna-Eesti maakondade ja linnade poliitika-, majandus-, kultuuri-, meditsiini- ja usuelu esindajad. Tartu rahu aastapäeva eel oli tähelepanu keskmes rahu. Hommikusöögile oli kogunenud üle 100 osaleja. Pühakirja luges ja hommikut juhatas EELK piiskop Joel Luhamets, kokkutulnuid tervitas Tartu linnapea Urmas Klaas, kes rääkis Tartu rahu tähendusest tänases päevas. Mõtiskluse rahust muusikas jagas kitarrist Marek Talts ja õiglasest rahust kõneles Kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg.Muusikalisi vahepalasid pakkkus Vaiksete Vete
Esiteks tuleb sõda Ukrainas lõpetada, teiseks
hakata Euroopat üles ehitama, seda nii mentaalselt kui füüsiliselt.Ja ülesehitustööd saavad kirikud koos teha, sest diakoonia on inimeste teenimine, mis sisaldab nii pere- ja kasvatusnõustamist, hingehoidu, perevägivalla katkestamise sotsiaalprogramme ja vanemlust toetavaid programme ning koolitusi, selgitas SA EELK Diakoonia juht Avo Üprus. Jaanuari lõpus võõrustas SA Eesti Diakoonia Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) diakoonia uuendamise töörühma, mis valmistab ette materjale ning õppeprogramme koguduste koostöö ja sidususe parandamiseks. Diakooniatöö kontekstis tähistab see ühise eesmärgi nimel koos tegutsemist ja sellest sündivat samasustunnet, mis aitab ületada muid erinevusi. Üheskoos solidaaruses elamine eeldab soovi üksteiselt õppida ja valmisolekut mugavustsoonist väljuda. Diakooniata kirikut ei ole. Mitmetahulise ühistöö ühiskonnas mõiste kerkis esile reformatsiooni 500. aasta juubeli künnisel, mil kirik arutles elavalt diakooniatöö üle praeguses globaliseerunud, rändest ja ebavõrdsusest vormitud Euroopas. Töö diakoonia uuendamise töörühmas jätkub, see on ettevalmistus Luterliku Maailmaliidu eelassembleeks, septembris kohtutakse taas, et visioonid ja arendused plaanideks kinnitada.
Lia Virkus soovitab:Kardemonipannkoogid
10-12 tk
Imehead vanaema retsepti järgi paksud pannkoogid, kus kardemoni imeline maitse lausa lummab.
Marjad või moos sobib lisandiks suurepäraselt, maiasmokkadele ka vahukoor või vanillijäätis!
• 5 dl toasooja hapupiima või keefirit • 2 toasooja muna • 2 sl sulavõid • 5 dl jahu • 1 tl söögisoodat
• 1 tl küpsetuspulbrit • 1 sl jahvatatud kardemoni • 1 tl soola • 1 sl suhkrut
Praadimiseks: • võid ja õli
Lisandiks: • marju • moosi • kardemoni ja vanilliga maitsestatud vahukoort • vahtrasiirupit vms
