Uudised

Läänemaa tunnustuspreemia pälvis kirikumuusik Lia Salumäe

Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimus SA Läänemaa, Eesti Kultuurkapitali ja Läänemaa ekspertgrupi korraldusel tänuüritus „Läänemaa tunnustab 2025“. Juba aastaid on sel sündmusel esile tõstetud tublisid Läänemaa inimesi ja tegusid, mis aitavad muuta elu maakonnas paremaks ja sisukamaks, turvalisemaks, rõõmsamaks, väärikamaks ja ilusamaks.

Lia Salumäe tunnustuskirjaga (foto: Tiit Salumäe)

Tänuõhtul pälvis muusikaelu tunnustuspreemia kirikumuusik Lia Salumäe, kes on 50 aastat juhtinud Haapsalu muusikaelu koguduses ja Lääne praostkonnas. Tema töö on olnud seotud nii koorijuhtimise, pillimängu õpetamise kui ka laiemalt kontserdielu edendamisega.

Lia Salumäe on juhtinud koguduse segakoori ning asutanud mitmeid ansambleid, sh laste-, tütarlaste-, poiste-, noorte- ja puhkpilliansambli ning Lääne praostkonna noortekoori. Tema oreliõpilaste seast on sirgunud mitu pühendunud kirikumuusikut, nende hulgas ka tütar Lea. Koguduse segakoor alustas tema juhendamisel tegevust 1975. aastal, keerulisel nõukogude okupatsiooni ajal, ning toomkoori asutas ta 20 aastat tagasi.

Lia Salumäe juhendatavad koorid laulavad jumalateenistustel ja annavad kontserte, rikastades seeläbi Haapsalu linna kultuurielu. Koorid on osalenud üldlaulupidudel, vaimulikel laulupäevadel ja eestirootslaste laulupidudel ning esinenud ka Eestimaa kirikutes ja sõpruskogudustes Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal. Haapsalu toomkirikus ja Jaani kirikus toimub igal aastal ligikaudu 50 kontserti, mis annab märgatava panuse nii Haapsalu kui kogu Läänemaa kultuurielu mitmekesisusse.

Lääne praostkonna muusikatöö koordinaatorina on Lia Salumäe korraldanud praostkonna laulupäevi ning tema juhtimisel on Haapsalus toimunud ka kaks koraalimaratoni. Tema pikaaegset teenimist on tunnustatud EELK Teeneteristi II järgu ordeniga ning 2013. aastal valiti ta Aasta Kirikumuusikuks.

„Läänemaa tunnustab“ on tänuüritus, mille eesmärk on esile tõsta inimesi ja algatusi, mis tugevdavad kogukonda ning annavad oma panuse Läänemaa arengusse ja kultuurilisse elujõusse. allikas ekirik.eelk.ee

Lia Virkus soovitab:Kala- köögiviljapada kookoskastmes

 
6-8-le
Mõnusalt kookosene kalapada, mida jagub paljudele ja maitseb võrratult. Kui pada pliidil podiseb, jõuad keeta valmis ka riisi. Seda kalapada on hea teha ka siis, kui tulevad külalised. 
1 kg turska või muud valget kala ( võib olla ka külmutatud)
3 porgandit
1 väike suvikõrvits
200 g lillkapsast
200 g brokolit
1 tšillipipar
1 laim
soola ja pipart
2–3 sl õli
800 g kreemjat kookospiima
Kaunistuseks värsket tilli ja laimi
1.Tükelda kala kuubikuteks, pruunista pannil kergelt võis või õlis, maitsesta soola-pipraga. 2.Koori porgandid, viiluta. Viiluta ka suvikõrvits poolkuudeks.
3.Jaga lillkapsas ja brokoli väikesteks õisikuteks.
4.Kuumuta porgandeid suure poti põhjas õlis mõni minut.
5.Lõika tšilli ratasteks ja kui sa ei soovi liiga teravat rooga, eemalda seemned.
6.Kalla peale kookospiim ja hauta kaane all umbes 15 minutit.
7.Lisa potti kalakuubikud, brokoli, suvikõrvits ja lillkapsas. Kuumuta veel umbes 10 minutit, Maitsesta laimist pressitud mahla, soola ja pipraga.
8.Serveeri keedetud riisi, värske hakitud tilli ja laimisektoritega.


Lia Virkus soovitab:Juustu-forellisupp

Juustu-forellisupp
4–6-le
Mõnusalt juustune kalasupp punasest kalast. See tervislik ja maitsev supp saab kiirelt kogu pere lemmikuks. Keeda puljong ise lõhe supikogust või osta poest.
 
2 porgandit
tükike porrut
õli praadimiseks
1 paprika
5 kartulit
1,5 l köögiviljapuljongit
peotäis lillkapsaõisikuid
200 g Merevaiku
300 g forelli (või lõhet)
2 sl kappareid
soola ja pipart
värsket tilli
 
1. Koori ja viiluta porgandid, viiluta ka porru. Tükelda paprika ja kooritud kartulid.
2. Passeeri poti põhjas õlis porgandid ja porru. Lisa kuum puljong ja keeda 10 minutit, Lisa kartul, lillkapsaõisikud ja paprika. Keeda veel 10 minutit.
3. Tõsta pott tulelt, sega lusikashaaval juurde Merevaik, sulata segades. Tõsta pliidile tagasi ja lisa suuremateks kuubikuteks lõigatud kala. Lisa ka kapparid. Keeda paar minutit ja maitsesta vajadusel veel soola-pipraga.
4. Serveerides puista peale hakitud värsket tilli.
NIPP! Lastega pered võiks lisada ka teokarbipastat või muid makaronilisi.

EELK Vaimulike Konverents 2026 „Siin ma seisan ja …” toimub 20.–21. jaanuaril Tartus

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Vaimulike Konverents 2026 „Siin ma seisan ja …” toimub 20.–21. jaanuaril 2026 Tartus. Konverentsi peamine toimumiskoht on Tartu Ülikooli peahoone aula, jumalateenistused peetakse Tartu Jaani kirikus.

Konverentsi kava keskmes on teoloogiline arutelu ning kiriku elu ja juhtimisega seotud otsused. Avapäeval käsitletakse süvitsi kahte teoloogilise arutelu põhiteemat: Piibli tõlgendamine ja autoriteet ning luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus. Päeva teises pooles toimub aasta vaimuliku valimine ja Vaimulike Konverentsi uue juhatuse valimine järgmiseks neljaks aastaks. Päeva lõpetab arutelu koguduste kasvu teemadel paneelis „Kasvavad kogudused” ning pidulik õhtusöök, kus peetakse 2025. ja 2026. aasta vaimulikeks valitute kõned ja tehakse teatavaks konverentsi uue juhatuse koosseis.

Teisel päeval keskendutakse kiriku hetkeseisule ja tulevikusuundadele: peapiiskop Urmas Viilma annab ülevaate olukorrast kirikus, sellele järgneb piiskoppide paneelvestlus ning küsimuste voor. Päevakavas on ka ettekanne ilmikute rollist koguduse elus ning arutelu tehisintellekti kasutamisest. 

Konverents valib taas aasta vaimuliku aunimetuse laureaadi. Kandidaatideks on esitatud Saarde koguduse õpetaja Arvet Ollino, Harkujärve koguduse õpetaja Avo Üprus, Äksi koguduse õpetaja Esa Pekka Luukkala, Järva praostkonna praost Katrin Helena Melder ja Viru praostkonna praost Tauno Toompuu. Samuti lõpeb Vaimulike Konverentsi senise juhatuse ametiaeg ning Konverents valib uue juhatuse järgmiseks neljaks aastaks.

„Vaimulike konverents on koht, kus kiriku töö ja õpetuse keskseid küsimusi saab arutada ühiselt, avatult ja vastutustundlikult,” tõdeb peapiiskop Urmas Viilma.

EELK Vaimulike Konverents on EELK vaimulikke koondav iga-aastane kohtumine, kus arutatakse kiriku õpetuslikke ja praktilisi küsimusi ning tehakse valikuid, mis mõjutavad kiriku ühiseid töövorme ja juhtimist. Vaimulike konverentsi liikmed on kõik EELK vaimulikud. Konverentsi võimkonda kuulub ka õpetuse aluste muutmine, liturgia käsiraamatu ja õpetusliku sisuga oikumeeniliste kokkulepete heakskiitmine enne küsimuse otsustamist piiskoplikus nõukogus või kirikukogus.

allikas: eelk presssiteenistus

Kristlaste ühtsuse palenädal 18.-15. jaanuar 2026

Igal aastal 18.–25. jaanuaril kutsutakse kõiki kristlasi osalema Kristuse ülempreesterlikus palves: „Ma palun nende eest, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud“ (Jh 17:21). S

Seda kristlaste ühtsuse palvenädalat korraldavad alates 1966. aastat ühiselt Kirikute Maailmanõukogu ja Paavstlik Kristlaste Ühtsuse Edendamise Dikasteerium. Põhjapoolkeral on palvenädala traditsiooniline periood 18.–25. jaanuar, aeg, mida raamistavad apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäevad. Lõunapoolkeral on palvenädala tähistamiseks sageli nelipühade aeg. Eesti Kirikute Nõukogu alustas nelipüha ühiseid oikumeenilisi palvusi 1995. aastal. Hilisematel aastatel koguneti ühe või teise konfessiooni kutsel. Alates 2018. aastast palvetatakse Tallinna Peeter-Pauli katedraalikoguduses kristlaste ühtsuse palvenädala vesperit perioodil 18.–25. jaanuar; pressiteadetega antakse edasi palveteemad ka teistele kogudustele. 2025. aastal liitus eestpalvetamisega EELK õpetajate konverents. 

 

 

2026. aasta palvenädala juhtmõtted on ette valmistanud Armeenia Apostlik Kirik, aluseks Pühakirja tekst: „Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest“ (EF 4:4). Neid saab PDF vormingus lugeda aadressil oikoumene.org.

Tuletatakse meelde, et kõik kristlased on üks ihu Kristuses, keda juhib Püha Vaim. See ühtsus on olemuslik, mida konfessionaalne, kultuuriline või rahvuslik mitmekesisus ei kahjusta, vaid rikastab. Püha Vaim annab väe kristlaste ühtsusel nähtavaks saada selles maailmas, Vaim paneb Jumala rahva liikvele palverännakuteel ühise lootuse poole. Kõikide ühine lootus seisneb igaveses elus koos Jeesuse Kristusega. Palverännak kestab seni, „kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda“ (Ef 4:13). Vaimulik küpsus kui Kristuse täisea mõõt on kristlastel veel ees – selle poole püüeldakse jätkuvalt ja püsivalt Kristuse tundmaõppimisega. Kristuses leiame ühise usu ja osaduse, meele uuenemise ja tegusa armastuse. 

Kuid kristlaste nähtav ühtsus ei ole eesmärk iseeneses, vaid selleks, et Kristuse evangeelium saab maailmas nähtavaks, nii et inimesed leiavad usu Kristusesse. 5. novembril 2025 esitleti Roomas koostöös Euroopa Kirikute Konverentsi ja Euroopa Piiskopikonverentside Nõukogu dokumenti „Charta Œcumenica”. Selle dokumendiga kinnitavad Euroopa kirikud uuesti, et nad on ühisel palverännakul, et nad jäävad dialoogi ning et nad pühenduvad ühisele evangeeliumi kuulutamisele. „Usaldusväärne tunnistus nõuab meilt Hea Sõnumi levitamist koos ja mitte üksteisega konkureerides.“ Dokument rõhutab, et ühiselt kuulutatud usk kinnitab elu austamist; inimsuhete, sealhulgas abielu ja perekonna tähtsust; eelistatud valikut vaeste kasuks; valmisolekut andestada; ja kõiges kaastunnet. Taotledes rahu Euroopas, igatsedes taas „taguda mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks“ (Jh 2:4), antakse endale aru, et tuleb seista silmitsi traagilise reaalsusega, kus tuleb valida, kas lubada vägivallal jätkuda või kasutada jõudu selle lõpetamiseks. „Kirikutena peame paluma Jumalalt rahu kui Tema kingitust, tunnistades, et rahu tuleb ka aktiivselt päevast päeva üles ehitada õigluse ja armastuse tegude kaudu.“ Seetõttu meie usk ei luba meil vastaste suhtes meelt heita. Me ei samasta eksijaid nende eksimustega ega kaota nende suhtes lootust.

Palvenädalal algas missaga pühapäeval, 18. jaanuaril 2026 kell 10:00 Tallinna Toompea Kaarli kirikus. Kõneleb RKK preester Tomasz Materna.

Ühine vesper toimub neljapäeval, 22. jaanuaril 2026 kell 18:45 Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Kõneleb EELK peapiiskop Urmas Viilma.

 allikas: e-kirik.eelk.ee

Õnnistatud alanud aastat!

Raadio 7  Jõulukava  22.12 2025 kuni 04.01.2026

01.01.2026: Õnnistatud UUT aastat!

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ja külaline Magne Molster on pärit  Norrast, kuid räägib sulaselget eesti keelt.

10. oo Muusikapiloot tervitab UUT alanud AASTAT 2026!

12.oo Roosiaed.  Heiki Haljasorg ja Ülar Ploom- kirjanik, tõlk ja luuletaja – avavad Dante teose ,,Jumalik komöödia” mõtet ja loomisloo tagamaid

15.oo Mõttekoda –  Stuudios hoiavad kätt elupulsil Pille Lill ja Imbi Paju.

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa külaline on Konstantin Vainola, kes  on koos Jeesusega elu allakäigu trepist üles astunud ja nüüd siin toimetabki.

 21.oo Piiblivõti- pühakirja teksti selgitab Carmen Karabeinik

kl 22.oo Loodud Sõna:helisalvestus Tallinna Jaani kirikus toimunud Loodud Sõna  õhtult.  Õpetaja Urmas Nagel ja katoliku kiriku preester Rein  Õunapuu räägivad usust, elust ja usuelust.

Täna eetris 31.12.2025.

Raadio 7  Jõulukava  22.12 2025 kuni 04.01.2026

31.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo sari Armust kantud: saatejuht Maire Lilleorg, külaline on hingehoidja Mari Vahermägi

10. oo Muusikapiloot: kaasaegne kristlik muusika, ka jõuluaja laule. 10. 15  päevaintervjuu EELK peapiiskop Urmas Viilma

12.oo  Roosiaed Heiki Haljasorg  ja raamatuteadlane Tiiu Reimo raamatuaasta puhul tõstab esile meie kultuuriloo raamatutest suurimaid aardeid.

15.oo Mõttekoda – valik 2025. aasta saadetest: Vahendame Tallinna Rooma Katoliku piiskopkonna suurpäeva sündmusi, mis toimusid piiskop Eduard Profitlichi õndsaks kuulutamise päeval

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit, jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki.

kl19.00 Aeg rääkida saate perenaine Heli Tammmemaa on palunud stuudiosse abielupaari EMK-st Eda ja Raivo Kõrgemäe, kelle elutee kaaslane on Jeesus.

kl 21.oo Piiblivõti  Pühakirja teksti selgitab MartMetsala

kl 22.oo Aasta viimase päeva viimased tunnid oleme Eesti Metodisti Kiriku saalis, kus mõtestame saalisolijate tänuütlemiste kaudu Jeesuse  võrratult rikka  loomuse. Loodame, et raadiokuulajad saavad samas omapoolsed tänusõnad lisada. Pärast keskööd  jätkame  rõõmsate ülistus- ja kiituslauludega, aga aega jääb ka jutusaadet kuulates süveneda õndsuse ja õnnistuse  olemusse. Raadio 7 suur autorite pere  tänab teid, head kaasteelised! Et Tema Sõna valgustaks me jalgteed.

Täna eetris:29.12.202

Raadio 7  Jõulukava  22.12 2025 kuni 04.01.2026

29.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ka külalineEKB Liidu Nõmme koguduse liige Mirjam Pärna

10. oo Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat, päevaintervjuu: EKNK kiriku juht piiskop Alur Õunpuu

12.oo Roosiaed.  Heiki Haljasorg ja Maria Tik,  vestluse teema Meie Isa Palve

15.oo Mõttekoda – valik 2025. aasta saadetest: Miks kogudus? Miks on paljud arvamusel, et kristlasena piisab piibli lugemisest ja palvetamisest

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa ja külaline on Sander Kukk, kes algatas Keskturul kodutute toitmiseks supiköögi tegevuse

 21.oo Piiblivõti- pühakirja teksti selgitab Mari Vahermägi

kl 22.oo Loodud Sõna:helisalvestus Tallinna Jaani kirikus toimunud Loodud Sõna  õhtult. Janek Mäggi vestles  keelemehe ja kirjaniku Ilmar Tomuskiga.

Viljandi Jaani koguduse tänumedal antakse tekstiilikunstnik ja akadeemik Anu Rauale

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani kogudus tähistab apostel ja evangelist Johannese päeval, 27. detsembril oma 553. aastapäeva. Sel puhul otsustas koguduse nõukogu annetada koguduse tänumedali tekstiilikunstnik ja akadeemik Anu Rauale.

Anu Raud on Viljandi vallas Heimtalis Kääriku talus elav ja tegutsev tekstiilikunstnik, kirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, Heimtali koduloomuuseumi arendaja ja hooldaja, Viljandi Jaani koguduse liige. Anu Raud on üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid loojaid eesti kunstis, tema loomingu aluseks on meie rahvakunst ning tema juhendamisel ja eeskujul on sirgunud terve põlvkond tekstiilikunstnikke ja käsitöölisi, kes ammutavad samuti inspiratsiooni rahvapärandist.

Viljandi Jaani koguduse tänumedali pälvis Anu Raud silmapaistva panuse eest Viljandimaa ja Eesti kultuuriellu, kristlike väärtuste edendamise ja Viljandi Jaani koguduse toetamise eest. Piiskop Marko Tiituse sõnutsi on Anu Raud aidanud kaasa kristlike väärtuste hoidmisele ja elavdamisele nii kunstis kui kirjasõnas. „Paljud Anu Raua vaibad tuginevad piibellikele motiividele ja kristlikele sümbolitele, aga ta on loonud ka omajagu otseselt kiriklikku kunsti,“ ütles Tiitus. 

Viljandi Jaani kirikut kaunistavad Anu Raua vaibad „Ristivaip“ ja „Taevaredel“, Tartu Jaani kirikut neljas liturgilises värvis altari- ja kantslikatted, Vainupea kabelit kaunistab vaip „Armuaeg“, Tallinna Jaani kirikut „Issaristike“ ning Heimtali Peetri kirikut „Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!“ Anu Raua vaibad on ka kahes Soome kirikus: „Rukkilinnud“ Porvoo kogudusemaja kabelis ja „Rõõmusõnum“ Mikkeli toomkirikus. „Kõigi nende vaipade juurde on Anu Raud kirjutanud lühikesed, ent sisult väga sügavad ja selged mõtisklused, mis aitavad vaipadesse kootud sõnumil paremini vaatajani jõuda ja puudutavad inimhinge vähemasti sama sügavalt kui vaimuliku jutlus,“ ütles piiskop Marko Tiitus.

 Anu Raud on olnud aastakümneid Viljandi Jaani koguduse liige ning kuulunud ka koguduse nõukogusse. Piiskop Marko Tiitus ütleb, et tal on väga hea meel nõukogu otsuse üle anda tänavu koguduse tänumedal Anu Rauale. „Olen mitut puhku öelnud, et kui eestlastel ei oleks Anu Rauda, siis me peaksime ta välja mõtlema. Õnneks on ta olemas, siinsamas Käärikul, oma kunsti, ellusuhtumist, hingetarkust, rõõmu ja õnnistust meie kõigiga jagamas. Olen ääretult uhke ja tänulik, et võin olla selle koguduse hingekarjane, kuhu kuulub ka Anu Raud. Lisaks vaimsele panusele on Anu ka selline koguduseliige, kes ikka ja jälle toetab kogudust oma annetustega ja sugugi mitte väikestes summades. Peaaegu alati, kui koguduses mõne korjanduse välja kuulutame, olgu kiriku välisremondiks või kroonlühtrite taastamiseks, on Anu panus alati esimeste seas. Lisaks kingib ta meile oma raamatuid ja postkaarte. Anu on ääretult suure südamega ja abivalmis inimene,“ tõdes piiskop Marko Tiitus.

Viimastel aastatel on Anu Raud pühendunud kirjanduslikule tegevusele. Tema sulest on ilmunud jutukogumikud „Õnnevalajad“, „Päevalill ja torupill“, „Hea karjane. Jutte loomadest“ ning „Kuue ruuduga aken“. Osava sõnaseadja ning jutuvestjana kõneleb autor neis raamatutes asjadest ja suhetest, mis on ühtpidi väga lihtsad ja inimlikud, teisalt aga ajatud ja hindamatud. „Anu Raud räägib päris asjadest ja elab päris elu, julgustades meidki seda tegema,“ ütles piiskop Marko Tiitus Anu Raua elu ja loomingut iseloomustades. 

Viljandi Jaani koguduse tänumedal on asutatud 2022. aastal, mil kogudus tähistas 550 aasta möödumist Jaani kiriku rajamisest Viljandisse. Tänumedal antakse koguduse nõukogu otsusega isikule, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Viljandi Jaani koguduse või Viljandi linna heaks ning edendanud kristlikke väärtus

Viljandi Jaani koguduse tänumedali kujunduse autor on viljandlane Tõnno Habicht. Sellel on kujutatud Viljandi Jaani kiriku nimipühakute Püha Frantsiskuse ja Püha Johannesega seotud sümboleid: Püha Frantsiskuse sümbolitena T-kujulist risti, lilli, linde ja pruuni värvi ning Püha Johannese sümbolitena raamatut, kirjasulge, kotkatiibu ja rohelist värvi. Tervikuna moodustavad sümbolid ladina risti alusel oleva lille.

Tänumedali anndsid piiskop Marko Tiitus ja koguduse juhatuse esimees Marko Mägi  Anu Rauale üle pühapäeval, 28. detsembril Viljandi Jaani kirikus kell 12 toimuval johannesepäeva missal.

allikas:EELK Viljandi Jaani kiriku kogudus

Jõulukava 22.12 2025kuni 04.01.2026.

28.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika   TARGU KODUD TALITA:Lia Virkus jagab jõulubrita retsepti.

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ja külaline Viktor Kassatkin

10. oo Jõuluaja esimese pühapäeva jutluse vahendame Tallinna Jaani kogudusest, jutlustab õpetaja Eve Kruus

11.oo  Roosiaed  Mis on kõige olulisem? kõneleb Einar Laigna

15.oo  Lõputa Lugu kui tänapäeva muinasjutt. Külli Tõniste ja Douglas  Childress.

17.oo  Säravaid jõulumeloodiaid.

18.oo Hüva leili! Tarvo Terras ja Meelis Saar leili vahele arutlemas teemal, kuidas muinaslugu tõelisuseks osutub.

19.oo Külaline on Evi Vinogradov:õpime kuulma Tema häält

 21.oo Piiblivõti  pühakirja teksti selgitab EMK pastor Kaupo Kant

kl 22.oo  Armust kantud ERI. Stuudios perekond Laikred ja saatejuht Maire Lilleorg.