„Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiob 22,21)
Vaid hetkega purunes tsirkuseartist Vicky elu. Üks vale liigutus ja ta lendas, pea ees turvavõrku. Ta murdis oma neljanda ja viienda kaelalüli ning jäi kätest ja jalgadest halvatuks. Kolm aastat peale õnnetust oli ta meeleheitel, enesehaletsust täis ning tahtis endalt elu võtta. Tal ei õnnestunud end tappa ning ta pandi psühhiaatriahaiglasse. Kukkumise neljandal aastapäeval lahutas ta oma abikaasast ning nüüd valdas Vickyt kibestumus. Kord hakkas teda hooldama Mae Lynne, kes oli tugeva usuga kristlane. Ta tutvustas Vickyle Jeesust ja Piiblit. Vickys hakkas tasakesi usk kasvama ning soov Jumala kuulekuses kõndida. Lisaks hooldajale käis Vicky juures ka pastor, kes talle kaks aastat Jumala Sõna õpetas. Vicky hakkas kirjutama julgustavaid kirju vangidele ja puuetega inimestele. Mida rohkem rõõmu ta neile tõi, seda suuremaks tema oma rõõm kasvas. Vicky on jätkuvalt ratastoolis, tal käib mõnikord pea ringi ning vahel on tal hingamisega raskusi. Aga tema südames on tänu Jeesusele sügav rahu ja tugevus. Kas Sina võid sama tunda. Iiob kirjutas: „Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne! Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse! Kui sa pöördud tagasi Kõigevägevama juurde, sind ehitatakse üles” (Ii 22, 21-23)
Ap 18-19 Mt 5:1-5 Ps 144:1-8 Õp 11:10-11
