„Kes on Jumal nagu sina, kes vaid osutab armu.” (Miika 7, 18)
Jumalal on tähelepanuväärne mälu. Kõiketeadev ei tea lihtsalt kõike, ta ka mäletab kõike. Ta teab asju ette. Iga Sinu elu hetk on Jumala ettekujutuses juba toimunud – iga naerurõkatus, unistus ja ohver. Laulik kirjutas: „Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.” (Ps 56,8) Jumal hoiab kõik alles, ka Sinu pisarad hoiab ta alles ja korjab need pudelisse. (vt Ps 56,8) On vaid üks asi, mida Jumal saab ja tahab unustada – see on üles tunnistatud patt. Kui tunnistad pattu, mille varem oled talle juba üles tunnistanud, siis meenutad talle midagi, mille ta juba ära on unustanud. (vt Js 43,25) Põhjus, miks me selle uuesti üles võtame on see, et me ei tunne andestust. Mida siis teha? Ära lase oma tunnetel otsustada ega kaasa rääkida. Tunded on petlikud. Toetu selle asemel usule ja usu seda, mida Jumal oma Sõnas ütleb. Jumal ütleb: „Ma puhastan nad kogu nende süüst, millega nad on pattu teinud minu vastu; ja ma annan neile andeks kõik nende süüteod, millega nad on pattu teinud minu vastu ja millega nad on üles astunud minu vastu.” (Jr 33,8) Apostel Johannes sõnastas selle nii: „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.” (1 Jh 1,9) Võib-olla oled sõltuvuse küüsis olnud, abielu lahutanud või oled mingi kuriteo sooritanud ja hetkel vanglas. Kahetse, tunnista Jumalale oma patt ning võta Jumala halastus vastu. Muuda meelt ja hakka elama süütundest ja hukkamõistust priina.
Ap 12-13 Mt 4:1-7 Ps 16 Õp 11:1-2
