“Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.” (Õp 11,24)
Jeesus õpetas oma jüngreid olema õnnistuse jagajad ja abivajajatele esimesed käesirutajad. Seepärast võttis Jeesus nad endaga kaasa ja valmistas neid ette end tulevikus esindama. Viie tuhande inimese toitmise ime sündis läbi jüngrite käte. Jeesus õnnistas viite leiba ja kahte kala, andis need jüngritele ja jüngrid hakkasid tegema midagi, mis näis naeruväärne: rahvahulka ühe väikese poisi lõunaga toitma. Seda tehes kogesid nad imet. Sest Jumala õnnistus on sellel, mis Sul on vaatamata katsumustele ja takistustele. Jumal on andnud meile igale midagi, mida teistel tarvis on. Mõnikord ei näe me seda või kahtleme selle väärtuses. Nii järeldame: „Meil ei ole, mida tarvis.“ See on meil päris kindlasti olemas, aga see on seeme! Jeesus kirjeldas seda nii: „Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.“ (Mk 4, 28) Jumal on Sinu sisse pannud midagi, mida ta tahab, et Sa ära tunneks, kasvataks ja tema hiilguseks kasutaks. Kui Jumal õnnistab, siis üllatud, kui vähe arendatud potentsiaaliga Sa elanud oled. Eelnev ime sai alguse, kui üks väike poiss nägi vajadust ja otsustas, et näljas inimesed peavad süüa saama. Jüngrid avastasid, mida Jeesus olemasolevaga teha sai, ka siis, kui see lootusetult pisuke oli. Sõna tänaseks päevaks on – kasuta Jumala antut!
4 Mo 7 Mk 5:11-20 Ps 94:12-23 Õp 10:27
