Riias toimus aprillikuu lõpupäevil Baltikumi Koguduste Rajajate Konverents, millel tutvustati Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika efektiivseimat evangeelset praktikat, mis avaldub uute koguduste rajamises.
Konverentsi üks põhieesmärke oli kokku tuua Balti mere äärsete riikide koguduste liitude juhid ja koguduse rajamise eestkõnelejad. Rohkearvuliselt oli esindatud ka Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (Eesti EKB). Ettekanded jagasid erinevaid rajamistöö kogemusi. Näiteks Põhja-Ameerikas on liikumine, mis sai tegevuse algtõuke Rootsi Baptisti Liidult. Tänaseks on Põhja-Ameerika koguduste rajamise liikumine kujunenud kõige kiiremini kasvavaks Koguduste Liiduks, mida iseloomustab suur toimivate rajatud koguduste arv. Edukalt toimiva rajatud koguduse iseloomustavaks teguriks on jätkusuutlik tegevus viis aastat pärast koguduse rajamise algust – kui kogudus jätkuvalt toimib, funktsioneerib ja kasvab. Huvipakkuvad olid erineva mustriga koguduse rajamise praktikad. Mõni kogudus algab kas kooritööst või jazz-muusikast. Ka traditsiooniline jumalateenistus on jätkuvalt populaarne alustamisvariant. Võimalusi evangeeliumi edastamiseks on mitmeid. Kuid meetod, mida järgivad Põhja-Ameerika koguduste rajajad, tugineb meeskonna ja mentorluse koosmõjul. Kodukogudus läkitab rajaja, kelle mentoriks on kodukoguduse pastor. Rajaja panustab omakorda järgmisesse rajajasse. Selline tegutsemine aitab välja sirutada uute väljakutseteni, uute piirkondadeni.
Nii on uute koguduste rajamine Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu uues arengukavas põhiprioriteet. Kuigi selle koguduste liidu struktuur ei ole piiskoplik süsteem, vaid võrgustik, mis ühendab iseseisvad ühiste eesmärkidega kogudused. Eesti EKB asepresident Gunnar Kotiesen iseloomustas konverentsilt saadud kogemust:,,Uute koguduste rajamine on suund ja vajadus. Koguduste rajamine ei ole lihtsalt projekt, vaid on kujunemas koguduste tegevuse DNA-ks”.
Uudised
Uute koguduste rajamine on kujunemas koguduste tegevuse DNA-ks.
TEEMA-AASTA “EESTI USK” AVAPALVUS JA KONTSERT 19. MAIL SUTLEPA KABELIS VABAÕHUMUUSEUMIS
Eesti Kirikute Nõukogu on kuulutanud välja teema-aasta “Eesti usk”, mis algab käesoleva aasta esimese nelipüha eelõhtul, 19. mail, ning lõpeb järgmise aasta esimesel advendil, 1. detsembril 2019.
Teema-aasta avapalvus toimub laupäeval, 19. mail algusega kell 18.30 Eesti Vabaõhumuuseumis Sutlepa kabelis. Avapalvusel osalevad EKNi liikmeskirikute esindajad ning loetakse ette teema-aasta läkitus.
Pärast avapalvust toimub kontsert “Mu süda, ärka üles” (Mirjam Kivisild – vokaal, Aleksandra Kremenetski – löökpillid).
Kuna 19. mail peetakse Vabaõhumuuseumis, nagu teisteski Eesti muuseumides, muuseumiööd, on alates kella 18st sissepääs Vabaõhumuuseumisse kõigile huvilistele tasuta.
Teema-aastal saab toimuma hulgaliselt sündmusi üle Eesti. Nimetagem siinjuures vaid mõnda – konverents ja kontsert 6. detsembril Tallinnas, teemakohased arutelud Arvamusfestivalil Paides augustikuus, EKN-i 30. aastapäevaga seotud üritused järgmise aasta veebruaris, EKN-i poolt toetatud meie kirikuelu käsitlevate ajalooteoste esitlused, loomekonkurss.
vt http://www.ekn.ee/inc.uudis.php?id=360
Lia Virkus soovitab emadepäevaks: Rabarberi -rukkileiva kausikook
8-10
Maiusta koheselt või järgmisel päeval!
Kaunilt triibuline maius lao suurde klaasist kaussi või purki või väikestesse purkidesse-klaasidesse, kust triibud kenasti välja paistavad.
400 g musta rukkileiba
800 g Kreeka jogurtit
Soovi korral 1-2 sl suhkrut
4 tl mustade täpikestega vanillisuhkrut
Rabarberimoos:
600 g rabarberit
3 sl vett
3 dl moosisuhkrut
Kaunistuseks: värskeid mündilehti
soovi korral väikseid beseesid
Tükelda rabarber ja tõsta vähese veega potti, keeda moosisuhkruga 5-10 minutit. Lase jahtuda. Hea oleks see valmis keeta mitu tundi varem või veel parem juba eelmisel õhtul, et moos jõuaks jahtuda.
Rösti leivaviilud ahjus 200 kraadi juures, lase jahtuda ja purusta või riivi.
Sega jogurt vanillisuhkru ja soovi korral ka vähese suhkruga. Lao klaasist kaussi kihiti röstitud rukklileivapuru, skyri ja jahtunud rabarberimoosi. Kui sul on kõrgem kauss, korda kihte veelkord, kuni ained ära kasutatud saavad. Maiusta kohe või tõsta serveerimiseni külma. Kaunista vahetult enne serveerimist rukkileivapuruga ja soovi korral pudista peale ka väikseid beseesid.
Nipp! Taljesõbralik dessert sobis hästi ka purgikestes serveerimiseks
Läänemaa aasta ema on Lia Salumäe
Läänemaa aasta ema 2018 on haapsallanna, 5 lapse ema Lia Salumäe, teatas Lääne-Eesti arenduskeskuse projektijuht Cynne Põldäär.
Lia Salumäe on töötanud 42 aastat EELK Haapsalu Püha Johannese koguduses muusikajuhi, organisti ja koorijuhina, koolitanud noori organiste. Lisaks on ta abiks koguduse diakoonia- ja kantseleitöös ning laste ja noorte juhendamisel. Lia Salumäe toimetab ka Martna ja Ridala kogudustes ning on EELK Lääne praostkonna muusikatöö juht.
Koos abikaasa piiskop Tiit Salumäega on üles kasvatatud viis last, kelle peredes omakorda kasvab kokku üheksa last.
Kõik Salumäede lapsed on õppinud muusikakoolis, tütred Mirjam ning Lea on käinud ema jälgedes ning nende töö on seotud muusikaga – Mirjam elab Lõuna-Saksamaal ja töötab viiuliõpetajana, Lea aga Soomes Seinäjoel kirikumuusikuna.
Tütred Maria ja Lydia elavad oma peredega Haapsalus. Lydia on pikalt olnud abiks kodukoguduses ja töötab Rannarootsi muuseumis. Maria on saksa filoloog ning tegutseb väikeettevõtja, giidi ning tõlgina. Poeg Tiit junior on samuti väikeettevõtja ning elab perega Nõmmel, Lia isakodus.
Edasi loe Lääne Elust.
Aasta eurooplane on EELK piiskop Tiit Salumäe.
Eesti Euroopa Liikumine otsustas anda Aasta Eurooplase aunimetuse Euroopa päeval 9. mail piiskop Tiit Salumäele tema töö eest reformatsiooni 500. juubeliaasta tähenduse mõtestamisel, ürituste organiseerimisel ja muudatuste juhtimisel meie rahva suhtumises religiooni.
“Läbi aastate on ta teinud väga euroopalikku tööd konfessioonide koostöö arendamisel mitte ainult Euroopas. Piiskopina juhib ta luterlikus kirikus lisaks Lääne, Järva ja Viru praostkonnale ka Euroopa ning Venemaa eestikeelse diasporaa tegevust. Ta on teeninud väliseesti kogudusi nii Peterburi Jaani kirikus, Ülem-Suetukis, Krasnojarski krais kui ka mitmel pool Euroopas. Soome kogudustega on piiskop Salumäe hoidnud sidemeid juba alates 80. aastate lõpust,” ütles Eesti Euroopa Liikumise president Riivo Sinijärv.
Märgiliseks sündmuseks võib Sinijärve sõnul lugeda tema juhtimisel korraldatud oikumeenilist Eesti, Läti ja Leedu kirikute tänujumalateenistust Brüsselis, mis veel kord kinnitas, et Eesti kirik ja kirikutegelased on euroopalike ideede pühendunud kandjad.
“Tähtsuseta ei ole ka Tiit Salumäe aastaid kestnud tegevus euroopalike väärtuste toetamisel suhetes kiriku ja riigi vahel kultuuriväärtuste ja muinsuskaitse küsimustes,” lisas ta.
https://www.err.ee/830022/aasta-eurooplane-on-tiit-salumae
LIA VIRKUS SOOVITAB: Kama-kirsimaius
4-6
Maitseb hea nii kohe kui ka järgmisel-ülejärgmisel päeval.
Minu ammune hitt-magusroog, millest ei tüdine vist iial! Selle teeb eriliseks just külmutatud kivideta kirssidest keedetud hapukas moos. Keeda moos valmis mitu tundi varem või veel parem eelmisel õhtul. Nii läheb magustoidu kokkupanemine juba kiirelt ka kergelt. Võid magustoidu purkidesse laduda vahetult enne serveerimist või kihiti laotuna hoida serveerimiseni külmas.
1 pakk (450 g) külmutatud kirsse
1,5 dl moosisuhkrut
4 dl vahukoort
600 g maitsestamata kohupiimapastat
5 sl suhkrut
3 tl vanillisuhkrut
3 sl rukkikama
Kaunistuseks:
mõned kirsid või veidi kirsimoosi
mündilehti
Kuumuta külmutatud kirsid (sulatada pole vaja) sortsu veega keemiseni, lisa moosisuhkur ja keeda segades 10 minutit. Jäta jahtuma, moos läheb jahtudes paksemaks. Moosi võiksid keeta valmis mõni tund varem või isegi eelmisel õhtul.
Vahusta koor, kohupiimapasta, suhkur, vanillisuhkur ja kama. ühtlaseks massiks. Ka vahu võid ette valmistada mõned tunnid varem ja hoida kuni serveerimiseni külmas. Tõsta purkidesse kihiti kirsimoosi ja kamavahtu, korda kihte. Tõsta kaunistuseks peale mõned kirsid või kirsimoosi ja väike mündileht.
Täna kell 18 Raadio 7 saade Filter.
Täna kell 18 Raadio 7 saade Filter.
Miks Narvas tänavanimed siiani nõukogude sõjakangelaste nimesid kannavad? Miks EELK kirikukogu pooldas parandust põhiseadusesse, et abilelu on liit ühe mehe ja ühe naise vahel? Miks Karl Marx on Läänes jätkuvalt populaarne ning millest see väärtuste skaalal meile kõneleb? Teemasid filtreerivad saatejuht teoloog Jaan Tepp, eesti keeleteadlane Mart Rannut ja Aare Baumer Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht.
Saade kordub laupäeval kell 15.00
Kuidas aidata depressioonis inimesi?
Vaimse tervise portaal Peaasi.ee alustas märtsikuus depressioonikampaaniat “Must lumi”. Kampaania eesmärk oli teadvustada depressiooni kui haigust, mida on võimalik ennetada ja ravida.
Raadio 7 pöördus psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu poole küsimusega, mida kujutab endast stress ja kuidas ristlased oma lähedasi ja ka teisi inimesi aitada saaksid. Järgnevalt selgitab Karmen Maikalu stressi ilminguid nii lastel, noortel kui täiskavanutel.
,,Fakt on see, et neid inimesi – ka noori ja lapsi, kes füüsiliste ja psüühiliste probeleemidega kimpus, on rohkem kui oskame arvata. Tänapäeval saadakse aru, et tegemist ei ole lihtsalt hava tujuga. Teadlikkus on täna suurem, et kui enesetunne on pikemat aega negatiivne, on tegemist haigusliku seisundiga. Samas kõik teismelise käitumisega seotud eripärad ei kvalifitseeru depressiooniks. Paraku on on teismeliste seas levinud kummaline trend – enda vigastamine. Neid lapsi ja noori, kes ennast lõiguvad, on väga palju. Tasub tähele panna, et kui noor inimene üleüldse ei kanna lühikese varrukaga riietust, vaid tal on pidevalt käed pikkade varrukatega kaetud, siis tasub olla tähelepanelikum. Kui laps või noor ennast lõigub, ei tohi sellesse suhtuda ükskõikselt. See tegevus on märk, et lapsel on hing haige, tal on väga halb olla. Muidugi ka enesetapu mõtted mis väljenduvad jutuna elu mõttetusest, et pole mõtet elada, tahaksin ära siit, tahaksin, et see oleks läbi – igasugune selline jutt vajab kohest sekkumis ja suuremat tähelepanu. Neid jutte ei saa kuidagi ükskõikselt võtta.”, ütleb Karmen Maikalu.
Kuidas inimene saab aru, et tal on depressioon?
,,Depressiooni tundemärgid on, kui mitme nädala jooksul pidevalt meeleolu kõigub jaenesetunne on väga halb . See ei pea olema ainult kurbus ja masendus olema. See võib avalduda kergesti ärritavuses. Depressioonis inimestel on meeleolu pidevalt kehv. Kui eile oli kehv enesetunne, aga täna päike paistab, ja tuju on hea – siis see ei ole depressioon. Kui meeleolu on järjest nädalaid kehv ja inimene ei tunne rõõmu nendest asjadest, mis tal varem rõõmu pakkusid,ta ei huvitu nendest asjadest, mis teda varem huvitasid. Kui on pidevalt väsimus, siis peaks ikka kellegagi sellest rääkima ja abi küsima”.
Kuidas saavad kristlased kampaanias “Must Lumi” inimesi aidata?
Oleme kokku puutunud sellise suhtumisega,et kristlastel ei tohiks depressioooni olla. Et kui oled hea kristlane, siis sul ei saa olla depressiooni. Vastasel korral pole sinu suhe Jumalaga korras. Või sedagi, et depressiooniga ei tohiks arsti juurde minna.
Karmen Maikalu:
,,Ma küsin kohe, kas sa hambaarsti juures oled käinud? Enamus kristlasi käib hamabaarsti juures. Loomulikult me usume Jumala tervedavasse väesse! Me Palvetame ja toetume Jumala abile! Nii nagu me käime hambaarsti juures, peaksime pöörduma oma hingehädadega hinge arsti juurde, see abi on meile kõigile. Kui häda tuleb, peab abi otsima. Seal juures,ütles Martin Luhter: Palvetada nii nagu üksi ei töö ei loeks, ja töötada nii nagu üksi palve loeks. Üht tuleb teha ja teist ei tule tegemata jätta”.
Kus on need kohad, kuhu siis pöörduda?
,,Kui rääkida kristlikest psühholoogidest, siis on meil EELK Perekeskus, Terve Elu Keskus, kus antakse kristlastest nõustajate poolt abi. Abi sannab ka Sa Väärtustades Elu. Samas julgustan abi saamiseks pöörduma kooli psühholoogi poole, see on tasuta võimalus abile! Kui me näeme, et meie koguduse liige, lähedane inimene on muutunud tõrksaks või on endasse tõmbunud, pahandab kuidagi kergesti, siis tuleb minna ligi ja küsida, kuidas sul päriselt täna läheb? Me arvame, et inimese eraellu me ei sekku – et, kui inimene tahab, räägib ise. Mõnikord oleks siiski hea küsida, olemas olemine, kuulamine, mõistmine mõjub hästi. Ka peaks olema võimalik sellest rääkimine ka kogudustes. Mis on depressioon? Kuidas käituda? Tihti inimesed lähevad kogudustest ära. Nad ei julge sellest rääkida, nendest ei saada aru. Nad ei leia mõistmist”.
Õige abita jäänud depressiooni mõju meie ühiskonnas on laiem kui arvata oskame. Depressioon ei puudata ainult selle põdejat, vaid ka tema pereliikmeid, kolleege ja sõpru. Haigus tapab igal aastal Eestis rohkem inimesi kui hukkub liiklusõnnetustes – depressioon on suitsiidi suurim riskifaktor.
Kuna depressiooni all kannatab Eestis 5-6 inimest sajast ja paljud neist on diagnoosimata, kutsutakse osalema depressiooni sümptomite testimises lehel www. peaasi.ee Testimine on anonüümne, iga inimene saab enda tulemuste kohta personaalse tagasiside koos soovitustega vaimse tervise tugevdamiseks.
Kuula meie saateid laupäeva hommikuti kell 9.00,, Ole terve”, milles anname nõu, kuidas oma emotsioone juhtida ja enesega toime tulla.
Ka saates Aja Silm on emeriitõpetaja käsitlenud inimese hingeseisundit ja abi sellises olukorras. https://raadio7.ee/podcast/aja-silm-2018-04-14/
Lia VIRKUS SOOVITAB: Karulaugupannkoogid
Karulaugupannkoogid
8 – 10 tk
Kaunid rohelised mõnusalt karulauguse mekiga pannkoogid! Sulanud juustutäidisega lihtsalt võrratud!
3 muna
3, 5 dl nisu-, kaera- või toortatrajahu
5 dl piima
Näpuotsaga soola
Praadimiseks võid või õli (või pooleks mõlemit)
2 sl karulaugupüreed
Täidis: 100 g riivitud juustu
Karulaugupüree:
100 g karulauku
1- 1,5 dl mahedamaitselist õli või segu oliiviõliga
1 tl soola
Valmista esmalt karulaugupüree, vaata et karulaugulehed oleksid puhtad ja kuivad. Püreesta lehed õli ja soolaga köögikombainis, kalla klaaspurki või kausikesse.
Vispelda munad koos piima ja soolaga lahti. Lisa jahu ja karulaugupüree, sega ühtlaseks taignaks, lase seista 30 minutit. Küpseta pannil õlis 8-10 suurt õhukest ülepannikooki. Puista poolele peaaegu küpsenud pannkoogile juustu ja keera teine pool peale. Küpseta veel minuti jagu või kuni juust sulab. Serveeri soojana, koos karulaugupüreega.
Lia Virkus soovitab: Kanapihvid karulaugumarinaadis .
Neljale
Karulaugu-oliiviõlis marineeritud kanapihvid saad grillil või pannil kiirelt küpseks, kanafileed jäävad kaunilt rohelisetäpilised!
4 kanafileed
Karulaugumarinaad:
3 sl hakitud karulauku ( või murulauku)
1 sidruni riivitud koor
1 sl hakitud lehtpeterselli
1 dl oliiviõli
1-2 küüslauguküünt
Soola ja musta pipart
Riivi hoolikalt pestud sidrunilt koor ja sega ülejäänud marinaadiainetega. Lõika kanafileed pikuti pooleks, maitsesta soola ja pipraga ning sega enamuse marinaadiga ( tõsta väheke serveerimiseks kõrvale). Lase kanal seista marinaadis vähemalt 30 minutit või kuni üleöö. Küpseta grillil või grillpannil küpseks ja naudi koos värske salatiga! Nirista serveerides veel karulaugumarinaadiga üle, see sobib hästi ka salatikastmeks.
