Jumal tegi inimese oma näo järele – nii me loeme Loomislugudest. Sealt ei saa sõna-sõnalt leida, et Jumal pani inimese südamesse soovi ka tegude poolest Jumalaga sarnaneda. Seni, kuni esimene inimpaar elas paradiisis, ei loonud nad midagi kreatiivset. Nende elu võibki kirjeldada sõnadega – lust ja lillepidu. Kõik muutus pärast keelatud vilja söömist – siis tuli karistus, paradiisist väljasaatmine.
Inimeste valikuvabadus avas tee Jumalast eemaldumisele. Piiblitundjad räägivad patust ja nendivad, et patt ongi Jumalast eemalolek. Reaalselt, nö füüsiliselt paradiisist eemal olles tuli keha katta, sooja saada, toitu leida. Paradiisist väjasaatmine toimus Jumala sõnade saatel, mis kinnitasid,et kõik eluks vajalik tuleb saavutada töö ja vaevaga.
Me ei tea, kuidas täpselt iga pisimgi eluks vajalik asi on inimese poolt leiutatud-loodud. Kuid me oleme läbi inimkonna ajaloo ikka ja taas loodut täiustanud ja nõnda inimese elukvaliteeti tõstnud.Võib-olla enestele aru andmata, oleme tahtnud luua ise paradiisi, millest kunagi vabal valikul loobusime. Võib-olla seepärast otsime igavese elu eliksiiri, et tõestada – me oleme Jumala näo järgi loodud ja me oleme varsti ka tegude poolest jumalad. Ikka – jääb puudu veel üks samm, aga… küll me leiutame, arendame ja edeneme. Kui vaja – mõtleme veel!
Maailm on lääne tsivilisatsiooni eest juba kõrgeimat hinda maksnud – ökoloogiline hävitustöö, katastroofilised kliimamuutused, majandusressursside polariseerumine. Kõrgtehnoloogia varjukülg – kaasaegne sõjatehnika, mõtlematu mõrvamine ja enesetapud, linnade degradeerumine on inimese loodu tagajärg.– arvame, et meie loodu läbi sarnaneme Loojaga, aga suudame teha oma parima ikka vaid inimestena..Või nagu sageli tõdeme – tahtsime parimat, aga välja tuli nii nagu alati.
Me loome taas ja taas koopiat. Ikka ei ole me saavutatuga rahul. Me oleme unustamas, Jumala loodud maailma kaks põhitingimust, milleks on gravitatsioonijõud ja Jumala tingimusteta armastus. Oleme unustamas,et Jumal lõi mehe ja naise – sest üksi olla ei ole hea. Me arvame, et saame ise kõigega hakkama. Ikka mina ja mina…mõnel õnnestub end isegi oma kaaslaste hulgas ka nii positsioneerida, et ta hakkab endale ja oma kaaslastelegi juba jumalana tunduma.
Paraku on patu palk surm. Surmaga karistasid inimesed ka Jumala Poega, sest inimesed ootasid kuningat. Poeg ei tahtnud kuninga krooni, ta kuulutas maise kuninga võimust veelgi kõrgeimat – Universumi Kuninga armastust, mida käega katsuda ei saa, kuid tunda ja teada küll. Inimeste soovil ja valikul Jumala Poeg surmati ristipuul. Selleks et nisuivast võrsuks idu, peab nisuiva surema. Selleks, et inimesed saaksid uue võimaluse – jätkata oma elu uue algusega, selleks saatis Jumal maa peale inimeste sekka oma Poja. Kuid seekord ei lõppenud lugu inimestele harjumuspäraselt. Lihtsalt ühe inimese surmaga. Jumala Poeg võitis surma! Ta tõusis surmast üles!
See ongi Hea Sõnumi keskne sisu. See on rõõmusõnum – Paradiis on taas võimalik, Eedeni aed on taas valla! See on avatud isegi lihtsurelikule ja patusele inimesele. Seda juhul, kui inimene oma eksimused tunnistab – ehk teisisõnu – lõpetab lahusoleku oma Loojaga. See rõõmusõnum kannab endas väelist väge. Meie olemegi need, kelle pärast Jumal midagi erilist on korda saatnud. Selle rõõmu kogemise eelduseks on usk, mis viib inimese ja Jumala suhte tervikuks lõimitud seotuseni – ja see kindlustab igikestva lootuse. Me võime olla kõik ÜKS tänu jumalikule sidemele Jumala endaga. Valik on tänagi meie teha.
Helle Aan
