„See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!“ (Psalmid 118, 24)
Oma raamatus „Pahareti kirjapaun“ („The Screwtape letters“) näitas C. S. Lewis, et Jumal tahab, et inimesed keskenduksid nii igavikule kui olevikule, sest olevik on koht, kus aeg puudutab igavikku.“ Kogenum kurat õpetas välja nooremat, öeldes talle: „Meie töö on neid igavikust ja praegusest hetkest eemal hoida. Sellel eesmärgil püüame inimest meelitada minevikus elama. Me tahame, et nad kogu aeg õnne otsiksid, mitte ausat, head ja õnnelikku käesolevat hetke, aga alati kasutades seda pelgalt kütusena, et kuhjata tuleviku altarile iga tõelist kingitust, mida neile olevikus pakutakse.“ Ükskõik, kas me püüame üle saada kauaaegsetest sõltuvustest või püüame saavutada elueesmärki, siis võti eesmärkide saavutamiseks on teha need väiksemateks ja mõõdetavateks sammudeks. Eesmärk on tähtajaga unistus. Ilma tähtajata on unistus vaid õhuloss. Edukad programmid aitavad alkohoolikuid ja sõltlasi kaineks saada ja kasutavad tihti loosungit: „Päev korraga!“ Kui tahad halvast harjumusest lahti saada, siis jaota see päeva peale pisemateks sammudeks. Nii nagu poksides, kus mõne raundi võidad, teise kaotad. Võidelda tuleb raund korraga ja päev korraga ning enne, kui märkad, on võiduraunde rohkem ning kaotusi vähem.
2Ms 33-35 Jh 5:1-15 Ps 87 Õp 27:4-6
