„Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.“ (Psalmid 119,10)
Juudi kultuuris läksid poisslapsed kuueaastaselt kooli. Nad võeti kohaliku sünagoogi kooli ehk „bet seferisse“, mis tähendab tõlkes „raamatu maja“. Kui nad neli aastat hiljem kooli lõpetasid, siis teadsid nad Toorat peast – kõik Vana-Testamendi raamatud olid neil kuni kirjavahemärkideni pähe õpitud. Traditsiooni kohaselt käskis rabi poistel tahvelkivilt mett lakkuda, sel ajal kui nad retsiteerisid: „Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.“ (Ps 119, 103) See oli võib-olla kõige olulisem õppetund kogu nende haridustee jooksul. Rabi eesmärk oli lasta neil näha ja maitsta, et Jumala Sõna on hea. (vt Ps 34,8) Jeremija arvas nii: „Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, sest mulle on pandud sinu nimi, Issand, vägede Jumal.“ (Jr 15, 16) Taavet ütles: „Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.“ (Ps 119,130) Saalmon ütles: „Sest Issand annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja arukus.“ (Õp 2,6) Kui Sulle Jumala Sõna maitsma hakkab, siis teeb Püha Vaim, Sõna autor Sinu jaoks järgmist: ta avaldab Sulle Sõna ja tuletab seda meelde. Ef 4:17 – 6:24 Mt 26:57-75 Ps 123 Õp 18:13-16
