„Ärge siis hakake muretsema. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.“ (Mt 6, 31-32)
Kui Jumal Sinu sees elab, siis peaks see ju ilmselge olema? Kuidas saad öelda, et usaldad teda ning siis muretsed oma tervise, laste, töö ja varanduse pärast? Üks asi on teadlik olemine, kuid muretsemine on Sinu eest alati hoolitseva Jumala solvamine. Paulus kirjutas: „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ (Fl 4, 6-7) Sinu valida on, kas palvetad või muretsed. Jeesus ütles, et „ärge siis hakake muretsema homse pärast.“ (Mt 6,34), sest mõeldes üritate kontrollida. Kontrollimise sooviga koos kaob aga rahu. Muretsemisel on komme lumepallina kasvada ja selle veeredes võid sinna alla jääda. Peata muretsemine enne, kui see liiga suureks kasvab. Jumal ütleb: „Sulle piisab minu armust.“ (2 Kr 12,9) Jumal annab Sulle tänaseks vajamineva, homse osas pead teda usaldama. Piiblis on Jeesuse kohta kirjas, et „lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja. Ta käib nende ees.“ (Jh 10, 3-4) Kas pole imeline? Jumal käib juba Sinu ees ja ajab asjad korda. Selle teadmisega võid julgelt homsele vastu astuda. Jumal hoolitseb Sinu eest.
Esr 1-2 John 6:25-34 Ps 98 Õp 24:15-18
