„On sõpru, kes üksteist maha löövad.“ (Õpetussõnad 18, 24)
Cicero on öelnud: „Sõprus suurendab õnne ja jagab kurbust.“ Tõelise sõpruse alus on aeg, tähelepanu ja pühendumus. „On sõpru, kes üksteist maha löövad, aga mõni sõber on ustavam kui vend.“ (Õp 18, 24) Tõelise sõpruse tunnusjooned on järgmised: 1) usaldus. Ralph Waldo Emerson on öelnud: „Sõpruse au ei ole väljasirutatud käsi ega sõbralik naeratus ega ka koosolemise rõõm. See on vaimu rõõm, mis tuleb teadmisest, et keegi usub sinusse ja usaldab sind.“ 2) vastastikune andmine. Mõnikord on üks inimene peamine andja ja mõnikord teine. Kuid tõelised sõbrad annavad ja saavad ühtemoodi. 3) elude jagamine. 4) mõlemapoolne rõõm. Head sõbrad veedavad koos aega, sest see toob neile rõõmu. See, mida nad koos teevad, ei ole alati oluline. 5) üksteise austamine. Kuidas austust ehitada? Mitte lastes takistustel ja ümbritsevatel tingimustel sõprusest olulisemaks muutuda ning ka pinge all olles üksteist kannatlikult ja hästi koheldes. 1Ms 17-19 Lk 8:26-39 Ps 67 Õp 4:1-2
