„Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine.“ (1. Korintlastele 15, 58)
Kunagi tehti Ameerika rantšodes nii, et metsiku hobuse külge seoti väike eesel ja nad lasti karjamaale lahti. Metsik hobune vedas eeslit endaga kilomeetreid kaasa ja loopis teda nagu viljakotti, kuid peale mitmeid päevi tulid nad tagasi. Ees kõndis väike eesel ja tema taga allaheitlik hobune. Kuskil karjamaal väsis hobune ära püüetest eeslist lahti saada. Kui hobune väsis, siis sai eeslist nende kahe peremees. See aeglane, kannatlik ja ebaoluline loom oli nüüd kiirema, suurema, väärtuslikuma ja metsikuma peremees. Kuidas see juhtus? Tänu kindlale eesmärgile. Mis eesli eesmärk oli? Tagasi koju minna! Ükskõik, kui palju hobune lõhkus, peksis ja nööri sikutas, siis iga kord, kui eesel taas jalgadele sai, astus ta sammu kodu poole. Küsimus oli vaid, millal väsinud hobune otsustas sama teha. Kirjsõna üks läbivaid teemasid on kindla eesmärgi omamine. Jesaja kirjutas: „Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse.“ (Js 50,7) Paulus kirjutas: „Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös” 1Kr 15,58
STP Arhiiv
- Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.




