„Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, siis tema kuuleb meid.“ (1. Johannese kiri 5, 14)
Üks juht on kirjutanud järgmised sõnad: „Minu isa oli väga hõivatud mees. Selleks, et talle töö juurde helistada, pidid kas teadma tema otsenumbrit või helistama üldnumbrile. Oma telefoni numbri andis ta väga vähestele, kuid meie, lapsed, teadsime seda. Me teadsime, et ükskõik, kui kiire tal oli, võisime alati talle helistada. Mul on ka nii. Minu lastel on minu number ja nad võivad mulle alati helistada. Minu laste häälest meeldivamat häält pole. Kui üks neist ütleb: „Tere, isa,“ siis ei ole miski olulisem. Sama on Jumalaga. Mitte miski ei ole talle meeldivam, kui kõikide tema laste hääled. Nende häälest ei ole kosmoses midagi olulisemat.“ See tähendab, et kui Jumal on Sinu isa, siis võid talle kogu aeg helistada. Ta on vaid palve kaugusel. Jeesus ütles: „Paluge ja teile antakse, otsige ja te leiate, koputage ja teile avatakse. Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent tema annab talle kivi? Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!“ (Mt 7,7, 9-11) Võid Jumalaga rääkida ilma anumise ja nurumiseta. „Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.“ (1 Jh 5, 14-15) Mine julgelt Jumala ette ja kui miski Sinu julgust takistab, siis pane ka see Jumala ette.
Tn 8-10 Mt 3:1-17 Ps 144:1-8 Õp 10:19-21
