„Inimeste kartmine paneb püünise.“ (Õpetussõnad 29,25)
Kui Sinu elu eesmärgiks on inimeste heakskiit, siis ei tunne Sa end kunagi piisavalt turvaliselt. Miks? Sest mis juhtub siis, kui teed midagi, mis neile ei meeldi? Piiblis on kirjas: „Inimeste kartmine paneb püünise, aga kes loodab Issanda peale, on kaitstud.“ (Õp 29,25) Püünis on teisisõnu vangla. Kui keegi peale Jumala Sinu väärtuse määrab, siis võib see keegi Sind ka väga kiiresti end vangina tundma panna. Kui kriitiku arvamusest saab Sinu arvamus, siis elad omatehtud vanglas. Ja on ka nii, et inimesed, kellele väga üritad muljet avaldada, lihtsalt ei reageerigi. Jumala seisukohast ei ole sel aga üldse tähtsust. Eelnev teadmine aitab Sul töötada koos inimestega ilma, et nende tujud või arvamused Sind kontrolliksid. Iga kord, kui Paulus uude linna läks, kohtus ta inimestega esimest korda. Mõnedele neist ta meeldis, mõnedele mitte. Paulus kirjutas: „„Jah, tema kirjad,” öeldakse, „on küll kaalukad ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõder ja ta sõna on armetu.” (2 Kr 10,10) Kuidas Paulus seda võttis? „Kas ma nüüd otsin toetust inimestelt või Jumalalt? Kas ma püüan meeldida inimestele? Sest kui ma veel tahaksin meeldida inimestele, siis ma ei oleks Kristuse sulane.“ (Gl 1,10) Selleks, et end elus kindlalt tunda ja oma tööd hästi teha, tuleb endale otsa vaadata ja öelda: „Jumal armastab mind ja väärtustab mind. See on peamine!“
2Kr 9:1-11:15 Mk 14:66-72 Ps 52 Õp 21:17
