Sõna tänaseks päevaks

„Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke.“ (Jaakobuse kiri 5, 11)

Arvame, et suurtel kunstnikel ja muusikutel on loomepursked. Kuid tihti on nad ülimalt kannatlikud ja visad. Nende suurimad teosed on  loodud pikema perioodi vältel läbi suurte pingutuste. Beethoven kirjutas väidetavalt oma muusikapalu mitmeid kordi üle. Haydn kirjutas 800 muusikapala enne oma kõige kuulsama oratooriumi loomist. Michelangelo maal „Viimne kohtupäev“ on üks kahteistkümnest kõigi aegade suurimast maalist. Ta töötas selle kallal kaheksa aastat ning tegi üle 2000 visandi. Leonardo da Vinci töötas „Püha õhtusöömaaja“ kallal kümme aastat nii pühendunult, et unustas ise tihti süüa. Kord küsis üks imetleja kõrgemas eas olevalt pianist Paderewskilt kas on tõsi, et ta harjutab ikka veel iga päev. „Ja, kuus tundi päevas,“ vasta Paderewski talle. „Oi, siis peab teil küll palju kannatust olema,“ ütles imetleja talle. Selle peale vastas Paderewski: „Mul pole rohkem kannatust kui kellelgi teisel. Ma lihtsalt kasutan enda oma ära.“ Jaakobus kirjutas: „Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline.“ (Jk 5,11) Õndsad on need, kes pingutavad edasi ning keelduvad alla andmast.

2 Kn 13-15 Lk 14:25-35 Ps 106:24-48 Õp 7:3-5

Armukadedus on julm nagu surmavald.“ (Ülemlaul 8,6) Ebakindla kaaslasega koos olles pead iga sammu eest aru andma. Tähtis on ilma sundimata vajalikke detaile edastada. Su kaaslane vajab kinnitust. Õpi oma käike ja tegusid edastama loomulikul viisil. Lühikesed ja ähmased vastused kasvatavad ebakindlas ebakindlust ning jätavad palju ruumi erinevate negatiivsete stsenaariumide tekkimiseks. Armukade inimene on ebakindel […]

„Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.“ (Jaakobuse 2, 10) Paulus kirjutas: „Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt.“ (Ef 2, 8) Miks ütles Paulus, et oleme päästetud armu läbi? Sest pääste läbi tegude on […]

„Aga kõik see sai neile osaks näite pärast.“ (1. Korintlastele 10, 11) Egiptus tähistab meie patus olemist. Siis tuli Jeesus, tegi meid vabaks ja andis meile uue elu. Tõotatud Maa ei ole füüsiline ala, vaid vaimne tasand. See ei ole kinnisvara, vaid südame ja meele olukord. See on elu, kus me „kõiges saame täieliku võidu […]

„Ja Taavet võttis vilisti pea ning viis selle Jeruusalemma, aga tema sõjariistad pani ta oma telki.“ (1. Saamueli raamat 17, 54) Iga kord, kui Taavet nägi Koljati rüüd, tuletas see talle meelde Jumala truudust ning väge. Piiblis on mäletamist mainitud palju kordi. Jumala jaoks on oluline, et me ehitaks mälestuspaiku ja altareid. Jaakob ehitas Peetelisse […]

„Ja Saul pani oma riided Taavetile selga.“ (1. Saamueli raamat 17, 38) Piiblis on kirjas: „Ja Saul pani oma riided Taavetile selga, aga Taavet ütles Saulile: „Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud.” Ja Taavet võttis need oma seljast ära. Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi […]

„Sa ei jaksa seda üksinda teha.“ (2. Moosese raamat 18,18) Piiblis on kirjas: „Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni. Siis Moosese äi ütles temale: „See asi pole hea, mis sa teed. Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest […]

„Rikas valitseb vaeste üle ja laenaja on laenuandja ori.” (Õpetussõnad 22,7) Plussis rahaseis tagab ostujõu tulevikus. Kui aga arvel miinusesse lähed, siis hakkad igakuised arveid kartma, sest oled kasutanud raha, mida Sul ei ole. Mis saab sel juhul ootamatutest väljaminekutest? Auto on vaja parandusse viia või on vaja hambaarstile minna. Kõik, mida ostad, maksab lisaks […]

„Kes loodab Issanda peale, on kaitstud.“ (Õpetussõnad 29, 25) Mõnikord juhtub, et usaldame Jumala asemel inimesi. Jumal ei eksi ega vea alt, kuid inimesed teevad seda ning seepräast juhtub, et saad haiget või pead pettuma. Piiblis on kirjas, et Juuda kuninga Aasa süda kuulus Jumalale. Kui vaenlane tema rahva vastu pööras, siis läks ta paanikasse […]

Nüüd, vennad, kutsun ma teid tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks.“ (Roomlastele 12, 1) Preisimaa kuninga Frederik William III riigikassa oli pikast sõjapidamisest tühi. Ta keeldus oma vaelnastele alla andmast ega tahtnud oma rahvast alt vedada. Ta palus Preisimaa naistel tuua oma kuld- ja hõbeehted, et nendega riigile vajalike kaupade eest maksta. […]