Palveta

o1o6.  „Meie ise aga tahame pühenduda palvetamisele.” (Apostlite teod 6,4)
Palveta
Oma raamatus „30 päeva tugevama, enesekindlama minani“ („30 Days to a Stronger, More
Confident You“) räägib Deborah Smith Pegues palvest, kirjutades, et see on: „Paus. Ma ei tee
midagi ning keskendun täielikult Jumalale. Ülistus on täielik pühendumine. Suurim au ja
austus, mille kellelegi anda saame, on tähelepanu. Väljendan oma imetlust tema vastu. Sellel
hetkel hakkavad segavad tegurid kui võililled oma nina välja pistma. Järsku tuleb meelde
midagi, mille pean üles kirjutama. Olen õppinud selle kiiresti oma märkmikku kirjutama ning
muid asju ignoreerima, sest lihtsalt tähelepanuhajutajatega võib hiljem tegeleda. Olen
õppinud, et häälega palvetamine aitab mõtteid koos hoida. Küsi. Ma küsin andestust pattude
eest ja olen konkreetne. Palvetan jaksu elada kristlase elu ning palun, et Jumal annaks mulle
tahte tema Sõna lugeda ja palvetada. Palun, et tema tahe sünniks igas mu elu vallas:
vaimselt, füüsiliselt, majanduslikult, suhetes, tööelus ja emotsionaalses plaanis. Pean oma
tahte allutama Jumala tahtele ning usaldama, et ta teab, mis hea on. Püüan oma palvesse
lisada: „Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Lk 22, 42) Vaimsest
vaatenurgast on ütlemine „mitte mida sa tead, vaid keda sa tead, on oluline” õige. Suhtes
Jumalaga mõistame, et tema on piisav ükskõik millise meile pandud nõudmise täitmiseks.”
Am 1:1 – 5:17 Mt 14:13-21 Ps 117 Õp 14:9-12Õp