„Me pöördusime kõik tagasi müüri juurde, igaüks oma tööle.“ (Ne 4,9)
Jumala ülimus ei tühista meie vastutust, see hoopis suurendab seda. Jumalat usaldades mõtleme selgemalt ja reageerime otsustavamalt. Nagu Nehemja, kes ütles: „Et nad oleksid meil öösel valves ja päeval töös.“ (Ne 4, 19) Nehemja korraga nii töötas, valvas kui palvetas. Ta usaldas Jumalat ja uskus tema antud edusse. Palve kutsub Jumalat tegema seda, mida meie ise ei suuda. Paulus kutsus meid üles lakkamatult palvetama. (vt 1 Ts 5,17) Pea meeles, et Jumal tuleb kutse peale. Ilma Jumala juhatust otsimata oled omaenda ja teiste mõtete võimuses. Miks inimese mõtetega piirduda, kui Jumal Sind aidata saab? Jumal ütleb: „Hüüa mind, siis ma vastan sulle ja ilmutan sulle suuri ja salajasi asju, mida sa ei tea!“ (Jr 33,3) Kui Jumal oma tahte Sulle teatavaks teeb, siis ära venita ega vaidle – hakka tegutsema. Enne järgmist ülesannet tuleb näidata, et oled eelmises kuulekas olnud. Peatu ja vaata, kus oled. „Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli!“ (Jr 7,23)
2Sm 12:1 – 14:20 Jh 2:12-25 Ps 89:1-14 Õp 23:10-14
