„Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks.“ (Apostlite teod 20, 24)
Efesuse kogudusest viimast korda lahkudes ütles Paulus: „Püha Vaim tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused. Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö ja ülesande.“ (Ap 20, 23-24) Probleemi lahendamiseks on kaks
viisi: 1) palveta ja usu, et Jumal selle ära võtab, nii nagu ta Jeeriko linna müürid maha paiskas. 2) kasva probleemist välja. 1920tel juhtis inglise seikleja Mallory ekspeditsiooni Everestile. Tema kaks esimest püüet läksid luhta. Kolmandal katsel jäi ta koos oma
meeskonnaga laviini alla. Inglismaale saabudes andsid ellujäänud hukkunute mälestuseks banketi. Üks ellujäänutest pidas banketil kõne. Ta vaatas oma hukkunud kaaslaste piltidele ühes seinas ning pööras siis ümber ning vaatas vastasseinas olevale suurele pildile Everestist.
Mägi kõrgus banketilaua taga kui vaikne võitmatu hiiglane. Pisarate voolates kõnetas mees mäge oma hukkunud kaaslaste nimel: „Räägin sinuga, Everesti mägi, kõikide sündinud ja veel sündimata julgete meeste ja naiste nimel. Everest, sa said meist jagu esimesel korral ja teisel
korral. Sa võitsid meid ka kolmandal korral, kuid me saame sinust jagu, sest sina ei lähe suuremaks, aga meie küll.“
Hs 37:1 – 40:9 Mt 19:15-30 Ps 73:17-28 Õp 15:22-24
