„Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?” (Õpetussõnad 27,4)
Armukadedus on hirm mitte valitud olla. Kadedus on aga pahatahtlikkus nende vastu, kel on midagi, mida Sina tahad. Armukadedus ütleb: kardan, et võtad midagi, mida mina tahan. Kadedus ütleb: tahan midagi, mis sul on ja põlgan sind sellepärast. Kadedus on üks kõige varjatumaid tundeid. Ilmselt tunnistad palju kergemini, et ei kontrolli ennast, kardad midagi või vihastad, aga ei taha tunnistada, et oled kade. Kadeduse tagajärjel hakkad seda inimest, kelle peale kade oled, põlgama ja kritiseerima. Kui lased kadedusel ja põlgusel oma südamesse pesa teha, siis hakkavad need seal tasakesi tunnete vähki tekitama. Mingi aja möödudes võtavad need uue vormi, muutudes ületarbimiseks, ülesöömiseks, ülejoomiseks, vihastamiseks, sarkasmiks või füüsiliseks vägivallaks. Kui oled kellegi peale kade, siis on aeg sellega tegeleda. Taavet kirjutas: Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda! Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!” (Ps 51, 3-4) Kellegi teise omandit ihates küsi endalt: kas olen valmis maksma sama hinda, mida nemad?” Miski siin ilmas ei ole tasuta. Kui midagi soovid, siis ära ole teise peale kade, vaid palu, et Jumal näitaks Sulle plaani ja teed ning aitaks sinna jõuda.
Ap 24-26 Mt 5:21-26 Ps 94:12-23 Õp 11:16-18
