Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.” (Tn 4,29)
Piiblisse uskujana ei peaks Sinu sõnavaras olema järgmist kolme sõna: õnn, kokkusattumus ja saatus. Asenda need parem sõnaga ,,varustama“, mis tähendab ette nägema ja hoolt kandma. Westminsteri usutunnistus, mis kirjutati 17. sajandil ütleb: „Jumal, kõigi asjade suur looja, säilitab, suunab, käsutab ja juhib kõiki olendeid, tegevusi ja asju suurimast kõige vähemani, oma kõige targema ja püha varustusega.“ See tähendab, et Jumal juhib, mitte meie. Mis siis saab meie tahtest? Kas me ei saagi iseseisvaid samme astuda? Teoloog dr R. C. Sproul kirjutab selle kohta järgmiselt: „Jumala suveräänne varustamine on üle ja kõrgemal meie tegevusest. Tema tahe sünnib läbi inimeste tahte ega kuritarvita nende vaba tahet.“ Vaata Joosepit. Tema vennad tahtsid teda hukata, kuid nende pingutused sillutasid talle hoopis tee Egiptuse troonile ning aitasid täita Jumala tahet. Hiljem ütles ta: „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks.“ (1 Ms 50,20) Juuda hirmus tegu aitas kaasa parimale, mis sündida võis. Kristus suri meie pattude eest ristil. Kas Sinu ümber toimuv ajab Sind segadusse? Paulus ütles, et me „tunnetame poolikult“ (1 Kr 13,9). Seega ära muretse, varem või hiljem selgub kõik. Pane oma usaldus Jumala peale ja rõõmusta – tema käest on kogu maailm. Sina kaasa arvatud!
1Jh 3:11 – 5:21 Jh 7:25-44 Ps 104:27-35 Õp 24:29
