„Nõnda me saame alati olla koos Issandaga. Julgustage siis üksteist nende sõnadega!” (1. Ts 4, 17-18)
Filmis „Taevas on päriselt olemas“ („Heaven is Real“) elas neljaaastane Colton Burpo üle pimesooleoperatsiooni. Järgneva paari kuu jooksul rääkis ta oma külaskäikudest taevasse. Ta kirjeldas oma vanemate tegemisi tema operatsiooni ajal ja kohtas taevas talle tundmatuid inimesi. Ta küsis ema käest, kas ta oli lapse kaotanud. Coltoni vanemad ei olnud sellest talle kunagi rääkinud, kuna pidasid teda selle jaoks liiga nooreks. Ema tahtis selle peale teada, kes poisile sellest rääkinud oli. „Ta ise rääkis,“ kostis poiss selle peale. „Ära muretse ema, temaga on kõik korras. Jumal lapsendas ta.“ „Sa tahad öelda, et Jeesus lapsendas ta?“ „Ei, tema isa tegi seda.“ Ema silmad hakkasid särama ja ta tahtis teada, mis tüdruku nimi on. „Tal ei ole nime. Te ei andnud talle nime. Aga ta ootab pikisilmi, et te issiga taevasse tema juurde tulete.“ Praegu ootab keegi ka Sind taevasse, oodates kokkusaamise päeva. „Nõnda me saame alati olla koos Issandaga. Julgustage siis üksteist nende sõnadega!” (1. Ts 4, 17-18)
