„Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?“ (1. Tessalooniklastele 2, 19)
Teist pärga nimetatakse Piiblis rõõmupärjaks ja see antakse neile, kes teisi Kristuse juurde juhatavad. Selle loo taustast on kirjutatud Apostlite tegude 17. peatükis, mis räägib Pauluse saabumisest Tessaloonika linna ja tema sünagoogi minekust. „Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle, selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: „Tema ongi Messias – see Jeesus, keda mina teile kuulutan.”“ (Ap 17, 2-3) Mõned pöördusid, sealhulgas ka arvukalt kreeklasi ja kõrgel positsioonil olevaid naisi. Selle tulemusena ehitati sinna kirik. Hiljem, kui Paulus neile kirjutas, nimetas ta neid oma pärjaks. Peaksime järgima Bill Brighti eeskuju, kes oli üks kahekümnenda sajandi suurimad evangeliste. Kord avaldas ta oma saladuse: „Kuigi olen jaganud Kristust isiklikult paljudele tuhandete inimestele läbi aastate, siis olen vägagi reserveeritud inimene, kellele tunnistamine alati kerge ei ole. Kuid olen end harjutanud seda tegema ning palun ka teil sama teha. Eelda, et iga kord, kui oled kellegagi rohkem kui paar minutit omavahel, siis on see jumalik võimalus selgitada armastust ja andestust, mida see inimene läbi Jeesus Kristusesse uskumise saab.“ Millal Sina viimati kellelegi evangeeliumi jagasid? Kui seda teed, siis asetab Jumal Su pea peale rõõmupärja.
Ms 22:14 Ps 37:25 Jh 3:16-17
