Uudised

„Prügiprobleemis peegeldub tänase maailma kurbloolisus. Selle keskmes on raiskamine ja äraviskamine. Teisisõnu – hoolimatus tänase ja homse maailma eest. Selle vastu saame koos võidelda sõnaga ja tegudega,“ seisab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Alliansi ühises pöördumises kirikutele ja usulistele organisatsioonidele.

Eesti Kirikute Nõukogu on valinud tänavuse aasta teemaks “Hoiame loodu(s)t”. Kirikud on ühendanud jõud Eesti Maailmakoristusega, et lisaks käega katsutavale keskkonnale luua muutust ka inimeste vaimumaailmas ja kutsuvad üles: „Väline väljendab ka meie sisemaailma. Seega on viimane aeg ühendada palves jõud ja paluda Eestimaa ja rahvas puhtaks vaimsest prügist!“

19. septembril toimuva maailmakoristuse raames pööratakse tänavu Eestis erilist tähelepanu hajusalt paiknevale väikesele ja nähtamatule prügile, mida leidub kõikjal. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid, väikesed kiletükid, klaasikillud jms. Väikeprügi, mis kord juba loodusesse satub, ei jõua tõenäoliselt kunagi nõuetekohasesse käitlusesse: see jääbki loodusesse, kus laguneb väikesteks tükkideks (mikroplast!) või jõuab mõne linnu/looma toidulauale, sealt omakorda meie juurde tagasi.

Konid peavad kaduma

Maailma ja Eesti suurimaks prügiprobleemiks on sigaretikonid. Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ning koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse. Sigaretifilter on tehtud plastkiududest (tselluloos-atsetaatkiud) ja igas filtris on ligikaudu 12 000 kiudu. Pool plastprügist, mis jõuab Läänemerre, ongi suitsukonid, mis on pärit randadelt, jõgedest ja laevade pardalt.

Paljud ei tea, et sadevee-kanalisatsiooni visatud suitsukoni jõuab torustiku kaudu merre, sest üle poole Eesti sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Üks sigarett sisaldab vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed. Ehk siis – suitsukonide reostus on otsene oht meie kõikide tervisele. Varem või hiljem jõuavad (või on juba jõudnud) konid ka meie toiduahelasse, tagasi meie juurde. Konide loodusesse viskamisel on justkui bumerangi-efekt.

Üheaegse palve vägi

Eesti Kirikute Nõukogu soovib mööda ajavööndeid liikuvale koristuslainele liita ka globaalse palvelaine, sest üheaegses tegevuses on vägi ning üheaegses palves on vägi.

19.09.2020 tegevusteks pakub EKN välja järgmise ajakava:

10.00 Palve ja kiitus kirikus/koguduse ruumides

11.00-14.00 Oma piirkonna koristamine (võib ka lühemalt)

14.15 Tagasi kirikuruumidesse

14.30 Tänu ja kiitus, suupistelaud, osadus

Pöördumisele on alla kirjutanud Britt Normet, Helle Liht, Indrek Luide, Elle Kalamägi, Kristjan Kalamägi, Mart Metsala, Ragne Kivimets, Mart Normet, Janek Mäggi, Meego Remmel ja Philippe Jourdan.

on stuudiokülaline religiooniuurija, teoloog ja vaimulik dr  Jaan Lahe. Saate teema ,,Pauluse roll kristluse levitamisel kreeka-rooma maailmas ning selle seotus stoa filosoofiaga“.

Saade on järelkuulatav Raadio 7 mobiilirakenduses kui ka Raadio7 kodulehel: https://raadio7.ee/podcast/aja-silm-2020-09-12/, mis avaneb pärast saate lõppu.

Vabariigi Valitsuse 19. juuli korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ sätestab ka korra jumalateenistuste pidamiseks.

Korralduse punkt nr 16 kehtestab nõuded avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste korraldamisele. Korraldusega nähakse ette nõuded inimeste hajutamisele. Lisandub desinfitseerimisnõuete täitmine terviseameti juhiste järgi ja jätkuvalt on vaja tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Korraldus puudutab käitumisjuhiseid ja piiranguid erinevate ürituste korraldamisel, isikute liikumisel, meelelahutusasutustes ja toitlustusettevõtetes viibimist. Näiteks avalike koosolekute, ürituste, konverentside, teatrietenduste, kontsertide ja kinoseansside korraldamisel ei kohaldata 50% täituvuse piirangut tingimusel, kui isikutele on ettenähtud alal statsionaarne istekoht, sh eraldi asetsev istekoht pingil, ning tagatakse isikute hajutamine ja istekohad on isikustatud.

Kehtestatavate piirangute eesmärk on maandada haiguse leviku riske. Piirangute kehtestamise lähtekohaks on terviseameti hinnang, mille kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikokkupuutel nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib tõhusamalt siseruumides ning ohustab eelkõige riskirühmi (sh vanemaealisi).

Korralduse terviktekst on avaldatud Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi Teatajas.

Kolm kuud pärast koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu väljakuulutatud eriolukorra algust ja paar nädalat pärast eriolukorra lõppu kogunesid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikute juhid täna Keila Miikaeli kirikusse tänujumalateenistusele. Tänujumalateenistusel tänati kõiki neid, kes andsid olulise panuse koroonaepideemia tõrjumisele. EKNi tänukirjadega austati peaminister Jüri Ratast, regionaalministrit Riina Solmani, sotsiaalministrit Tanel Kiike, samuti hädaolukorra meditsiinijuhti Arkadi Popovi, valitsuse teadusnõukoja juhti Irja Lutsarit ning terviseametist Merike Jürilot, Martin Kadaid ja Ester Öpikut. Jumalateenistusel mälestati kõiki koroonaviiruse ohvreid Eestis ja kogu maailmas. Tänujumalateenistuse liturgia viis läbi õpetaja Matthias Burghardt, kõnelesid EKNi president peapiiskop emeeritus Andres Põder ja rahvastikuminister Riina Solman, pühakirja ja palveid lugesid EKNi liikmeskirikute juhid. Muusikutena teenisid teenistusel kaasa organist Pille Metsson ja bariton Ott Indermitte.