Uudised

Aasta kõige rõõmsama sõnumiga raadiopäevad on eetris meie kuulajate rahalisel toetusel. Suur tänu, et olete kaasas rõõmusõnumi levitamisel!

Esialgu planeerisime erikava küll pühapäevaks ja esmaspäevaks, et tähistada kirikuaasta suurimat püha – Ülestõusmispüha. Kuid väga häid lugusid jätkub ka Suure reede ja Vaikse laupäeva kavasse.

Kuulete meie eetrist hulgaliselt lugusid inimestelt, kes jagavad rõõmusõnumit elumuutva väe kogemisest.

Jeesus on võitnud surmavalla ja surmast  üles tõusnud –Ta elab! Ja meil kõigil on võimalus sellest ELUST osa saada!

Järgnevalt noppeid meie  pühadekavast:

Reede, 14.aprill – Suur reede

Jeesuse ristitee kannatustest räägime reedel, 14.aprillil kell 11.00– stuudios on Katrin Aaslav-Tepandi.  Muusika-sõnalise põimiku Peeter Pauli katedraalist vahendame  reedel kell 17.00

Hilja lugu.
Aasta 1944, on teise maailmasõja Narva lahingu päev. See on ülestõusmispühapäev, kui Hilja selle sõjamöllu pommirahe ja kuulide keskel sünnitab. Täiesti üksinda, arstiabi ja lähedaste inimesteta. Eetris reedel kell 12.00, kordus pühapäeval kell 19.00.

Helmuti lugu.
Juristiharidusega koolidirektor, kes 64-aastaselt teostas unistuse – lõpetas teoloogiaõpingud ja asus kooliõpetaja ametile lisaks ka kirikuõpetaja ametisse. Eetris reedel kell 15.00, kordus esmaspäeval kell 19.00 

Jeruusalemma Püha Haua kiriku lugu

autor Margit Prantsus tutvusta Jeruusalemma Püha Haua kirikut. Eetris reedel kell 19.00, kordus pühapäeval kell 13.00
Lõputa lugu
viib meid Haapsalusse külla Katrin ja Rauno Ojassoo koju, kus jutukäigus rullub lahti imeline lugu, milles on eriline roll ka Jumalal. Eetris reedel kell 22.00, kordus pühapäeval kell 15.00

Laupäev, 15. aprill, Vaikne laupäev
Õdede lugu.
Meenutused  ülestõusmispühadest läbi aegade: küll lapsepõlvest ja noorusajast. Nii lähiminevikust kui nõukogude ajast. Mikrofoni ees Teisi Remmel ja Siiri Ratas. Eetris laupäeval kell 9.00, kordus pühapäeval kell 20.00 

Jeesuse surilina lugu

Vestluses emeriitõpetaja Jüri Raudsepaga tugineme lastearstist ja mikrobioloogist Dr Leoncio A. Garza -Valdese kirjutatud raamatule „Kas Jumala DNA?“  , mis rahvapärasemalt  kõlaks „Kas on tegemist Jumalalt pärineva pärilikkusainega?“  või täpsemalt, selle DNA või pärilikkust kandva ainega, mis on eraldatud Torino surilinal olevast verest. Selles loos on uusi  lähenemisi. Eetris laupäeval kell 10.00, kordus kolmapäeval kell 23.00

Marguse lugu
Kuidas  Hugo Leppnurme ,,Eesti keeled” muutis Marguse elutegevuse? Margus jagab end Tallinna ja Nõu vahet. Miks? Sellest saates. Eetris laupäeval kell 12.00. Kordus teisipäeval kell 19.00

Silja lugu

Jumala arm tervendab. Tervendab nii hingehaavadest ja toob välja kõige rängematest haigustest. Laupäeval kell 13.00, kordus esmaspäeval kell 12.00
Roberti lugu
2017.aasta algus tõi  Robert Jürjendalile aastamuusiku tiitli. Milline on Roberti lugu? Seda peab tõesti kuulma ja kuulama! Eetris laupäeval kell 17.00, kordus kolmapäeval kell 19.00.

 Vaikse laupäeva lugu

Rullub lahti koos piiskop Einar Soone ja ansambli Linnamuusikud abiga. Eetris laupäeval kell 19.00

Ülestõusmispühad 16. ja 17. aprill
Ülestõusmispühadel on Raadio 7 rõõmupühade erikava.  Esimese ja teise  ülestõusmispüha hommikutundidel jagame rõõmu Issandast, tema ülestõusmisest. Rõõmu jagavad  mitmed väga erinevas vanuses inimesed. Milles seisneb just nende päevade sõnumi tuum?
Ruthi lugu.
Ruthi lugu on tervenemise lugu. Tervenemine haigusest, mille raviks on regulaarne palve, Jumala sõna ja sügav tänumeel.  Pühapäeval kell 9.10, esmaspäeval 8.10

 Messiase lugu.

Georg Friedrich Händeli oratooriumi ,,Messias”. on helilooja oratooriumitest ainus vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. „Messia“ teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi ei esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduse. Pühapäeval kell 11.00 ja esmaspäeval kell 22.00

Raigo ja Anti lugu  

Esimese ülestõusmispüha õhtul oleme rõõmusõnumi meeleolus ja jagame saate külaliste – Raigo Tammo ja Anti Tammo edulugu. Räägime ettevõtmisest ja ettevõtlusest. Raigo Tammo AS  Estanc looja ja kauaaegne juht on mitmel aastal saavutanud  Eesti aasta ettevõtja konkursil edu. Sellel Eesti ettevõtete suurimal konkursil hinnatakse juhte, kes on ettevõtte edu loojad. Tänavu jõudis EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi enam kui 1600 ettevõtte seas Raigo Tammo ja Anti Tammo terasprofiil- ja silemetalluste tootja  T-Tammer OÜ  finaali 5 parima hulka. Meie jutuski domineerib metall – aga stuudios ongi nö raudsed mehed! Vestlusest selgub ka, kuidas mõista Jeesuse lauset  ,,Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.” Eetris pühapäeval kell 22.00, kordus esmaspäeval kell 15.00

Põlise maarahvana teab enamus meist, kuidas kartul kevadel mulda pannakse, et sügisel saaki saada. Ja need, kes kasvõi kordki on põllult värsket kartulit võtnud, on  uute ja värskete andide keskel näinud või leidnud ka selle vana kartuli, millest uus pesakond  on välja kasvanud. See vana kartul on saagi valmimise ajaks praktiliselt  mullastunud, täiesti  söögikõlbmatu. Sama juhtub iga  seemnega – kui seeme mulda panna, hakkab ta idanema ja sellest kasvab uus. Seeme ise on  nagu too ,,vana kartul“ – annab uuele elu ja ega me märkagi nö eluandjat, meie imetleme saaki, olgu selleks vili või lihtne lilleke peenral.

Kirikukalendri tähtsaimad pühad on ülestõusmispühad. Selles tähistatakse surma võitmist. Elu võitu. Kuid mitte ainult. Selles tähistatakse ka elu mõtet: vilja kanda. Raamatute raamatus on: ,,Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis  see jääb üks, aga kui see sureb, siis kannab see palju vilja“.(Jh12:24)

Jeesuse eluajal oli tava jumalikest asjadest rääkida lihtinimesele arusaamatult, Jumalast räägiti heebrea keeles kõrgstiilis, kasutati väljendeid, mis lihtrahvast ei puudutanud. Jeesus rääkis oma kaasaegsetele tähendamissõnadega, lihtsal moel. Kui ta kasutas sõna ,,nisu“, mida põllule külvata, pidas ta silmas Jumalat. Tolleaegsetele vaimulikele oli aga sellisel moel selgitus vastuvõetamatu. Kuid lihtrahvas mõistis tähendamissõna kaudu printsiipi. Viljakandmine tähendab enese  maha panemist ja  uuele kasvuruumi tegemist. Ja sellisel moel öeldut mõistab ka tänapäevainimene. Selles mõistukõnes on  piltlik selgitus  inimese potentsiaalist. Kui me soovime oma eesmärke täita, peame selle nimel pingutama, sageli kõik endise nö maha panema, et uus saaks alguse.  Selline selgitus on mõistetav ka tänapäeva inimestele.

Taimede puhul me  näeme seda protsessi reaalselt.  Üksik nisuiva – pealtnäha täiesti elutu. Kuiv ja kõva. Ent üksnes pealtnäha, nii kaua kui ta on kusagil viljasalve nurgas. Mulda sattudes kaob temast elutus. Seal, pimeduses, inimese pilgu eest varjatult sünnib järjekordne ime. Mõne aja pärast pistab mullast välja noor roheline võrse, et kasvada viljapead kandvaks kõrreks.
Ühest seemnest on saanud märkamatult mitu. Iga viljapeas oleva viljateraga sünnib kord samamoodi nagu selle esimesega, millest nad on pärit. Nii sünnivad üha uued ja uued  viljapead täis teri, mis ootavad muldalangemist. Tegelikult peab tunnistama, nisutera tegelikult mullas ei sure, see on metafoorne väljend – tegelikult nisutera idaneb, ta ei hävi – temaga toimub uussünni ime. Selle nisutera näitel mõistame, et Jeesus ütles tähendamissõnas – ka meie elu idaneb, kui me anname selle Jumalale. Iga seemne idanemine on Jumala ime; nii on iga uussünd Jumala ime. Kuid see on saanud toimuda tänu sellele, et keegi, kes on ,,idanenud“ enne meid, on meid mõjutanud, selleks, et meie, olles ,,idanenud“, võiksime mõjutada teisi. Selliselt levibki Jumala riik! Ta ei soovi hävitada meie elu; Ta soovib, et sellest väljuks kogu meie potentsiaal.

Ehk oleme vaadanud seda maailma sellise pilguga, kuidas saaksin mina seda muuta? Me ei suuda muuta kogu maailma, kuid me võime seda teha oma mõjupiirkonnas. Igal meist on oma mõjupiirkond – olgu selleks kodu, klass, töökoht, küla, linna, riik – me võime avaldada mõju ja midagi muuta. Ajaloost leiame  palju näiteid, toon siin esile mõne neist:

Mahatma Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada Indias Suurbritannia võimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui kogu impeeriumi püssid ja pommid.

Alexander Fleming nokitses oma katseklaasidega seni, kuni 1929.aastal avastas penitsilliini, mille läbi on päästetud füüsilisest surmast miljoneid inimesi.

Ka Nõukogude Liidu lagunemine, mis tõi Eestilegi vabaduse, oli suuresti ühe inimese teene, oli selleks siis Rooma paavst, nagu mõned arvavad, või Mihhail Gorbatšov, nagu arvavad teised või hoopiski 20.augustil 1991 parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu  otsus, et Eesti  ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Et uus saaks alguse, tuleb ikka vana nö maha panna.

Hea Raadio 7 kuulaja,

Tänan Sind väga!

Me teeme üheskoos raadiosaateid, mille sisu on  selgitav, lahendusi pakkuv. Kätt elupulsil hoides vaatame nendes saadetes olukordadele ilustamata otsa, otsimata süüdlasi jagame väärtusi, mis annavad igapäevatoimetustesse kindlust ja lootust. Oleme üks vähestest raadiojaamadest, kelle saatepäev algab tänusõnadega Loojale meie ühise kodu hoidmise eest. Meie kavas on religioonilugu ja  piiblilood, kultuur ja kultuurilugu, ka majandus-ja poliitika temaatika. Tähtsaim, kelle pärast me seda kõike teeme, on inimene. Hoolides ja hoides jagame armastust. Armastust, mis on pikameelne, mis hellitab, ei otsi omakasu, rõõmustab Tõe üle.

Raadiosuhtlus on kahepoolne. Koostegemine tähendab kaasatud osapooli, kus ühisosa rikastab, kus tunnetuse avarus annab uue kogemusliku tähenduse argirutiinile ja seob ühiseks pereks.

Tänan Sind väga! Et oled meie pere liige.

Tänan Sind väga! Et mõistad, et meie raadiojaam on eetris tänu kuulajate rahalisele toetusele. Eestis  on raadiokuulamine ja telerivaatamine seadusega nõnda reguleeritud, et meie elanikkond on kodusoleva vastuvõtja maksust vabastatud. Meie rahvusringhääling saab toetuse maksumaksja rahast, erakanalid reklaamimüügist. Kristliku sõnumiga meediaettevõte töötab tänu kuulajaskonna lojaalsuse ja rahalisele toetusele.

Me soovime oma ellu rahu ja õnne. Tahame tasakaalu ja toimetulekut. Tervist ja sotsiaalseid garantiisid. Vajame igal päeval igapäevaleiba. Mitte ainult toiduse ja peavarju näol. Tänapäeval mahub igapäevaleiva mõistesse  tervis ja sotsiaalkindlustus, nii toasoe, elekter, kui ka raha. Raadiojaama igapäevaleib on hulk väga erineva funktsiooniga  masinaid, mitmete erinevate programmiga arvuteid, lisaks helisignaali saatjad ja vastuvõtjad, antennid ja nende tornid. Ja muidugi elekter, mis ööpäevaringselt kogu masinaparki töös hoiab.

Tänan Sind väga! Sinu toetus on oluline raadiojaama töös. Ja eriti oluline on veel üks vajadus, mida me üheskoos igapäevaselt teeme. See on inimese vajadus hingeleiva, eluleiva järele. Eluleiba ei asenda miski materiaalne. Sellel on igavikuline tähendus. Inimesed soovivad oma hingele pai, otsivad erinevate tegevustega hingerahu. Otsivad jumalat, otsivad otseselt nimetamata või ehk endalegi aruandmata, milline on nende otsingutegevuste tegelik siht. Otsingute vorme on tohutult palju – meditatsioonid ja treeningud või ülikülluse taotlus. Jeesus ütleb, et tema on eluleib  ja tema on tee tema isa, universumi looja, Jumala juurde. Jeesuse andis oma järgijatele ülesande jagada eluleiba kõigile minnes kõikjale, lausa maailma äärteni välja. Tänan Sind väga! Toetades raadiojaama oled misjonikäsu elluviija.

See ongi, kuidas me üheskoos raadiosaateid teeme.

Lõpetuseks veel üks oluline detail. Raamatute raamatus on kirjeldus ühest kohtumisest, mida tänapäeva väljendeid kasutades saab seletada, et  Jeesus vajas üksildast paika. Sõites sinna paadiga üle Galile järve, nägi järveäärne elanikkond, kuhu Jeesus suundus ja nad järgnesid talle jalgsi linnadest. Arvatakse, et osa neist, kes läksid Jeesusega kohtuma, käisid maha nii paarkümmend kilomeetrit. Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka. Kokkutulnute arvuks sai enam kui 5000 meest koos peredega. Jeesuse meel  läks haledaks ning ta tervendas nende haiged. Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: ,,Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!“ Jeesuse jüngrid soovitasid Jeesusel rahvas koduteele saata, sest rahvahulk vajas kehakinnituseks toitu. Tollal polnud tänapäevaseid Hesburgeri ega Hamburgeri kiirsöögikohti. Jüngrid tahtsid kriitilist olukorda ennetada, kuid Jeesus ütles: ,, Andke teie neile süüa!“ See tundus võimatu ülesandena. Viimaks leiti rahvahulga seast  poisike, kellel oli toidukorvis viis leiba ja kaks kala.  Mitte viis leivapätsi, pigem viis väikest odraleivakest, tänapäevases mõistes ehk  viis leivaviilu. Selle korvi sisuga mindi Jeesuse juurde. Võimalik, et mehed  mõtlesid endamisi, et näitame seda piskut, seda vähest, siis Jeesus mõistab, rahvas tuleb ära saata, enne kui öö on käes. Kuid Jeesus   käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

Seda lugu tuntakse kui viie leiva ja kahe kala imelugu – just nii palju korvis oli, aga süüa jagus tuhandetele ja jäi veel ülegi. Tihti arvatakse, et kirjeldatud ime ,,võti“ peitub jagamises. Kuid enne jagamist võttis Jeesus toidukorvi ja palus jumalal jagatavat õnnistada. Jagades õnnistatut – olgu seda imevähe ja olgu selleks leib, raha või Sõna – jumala õnnistus paljundab jagatatavat.
Nii sageli me arvestame vaid inimlike ressurssidega ja jätame kõrvale võimaluse, et Jumal võib tuua omad piiramatud ressursid lisaks. See lugu on meile  julgustuseks, kui seisame valikute ees, kas arvata see vähene, mis meil on, liig tühiseks ja jätta endile või järgida Jeesust – õnnistada ja jagada. Jagada õnnistust.

Tänan sind veelkord! Eriti tänan Sind lojaalsuse eest.

Südamlike tervitustega

Helle Aan

Raadio 7 tegevjuht