Uudised

EESTI TUNNUSTAB ISESEISVUSPÄEVA EEL RIIGI TEENETEMÄRKIDEGA KA MITMEID KIRIKU KAASTÖÖLISI

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks 113 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.

Teenetemärkide saajate seas on EELK vaimulikud Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja rootslane Johan Patrik Göransson (Valgetähe V klass), kes on end Eestiga sidunud 1996. aastast ja keda tunnustatakse eestirootsi kultuuripärandi hoidjana. Risti koguduse õpetajat Annika Laatsi (Eesti Punase Risti IV klass) tunnustatakse hingehoiu korraldajana. Annika Laatsi kolleeg Tallinna Diakooniahaiglast, hospiitsosakonna vanemõde Teija Tuula Marjatta Toivarit tunnustati hospiitsi arendamise eest samuti Eesti Punase Risti IV klassi ordeniga.

Tunnustati ka mõnda EELK liiget, nagu Indrek Treufeldti, teleajakirjanikku ja õppejõudu Valgetähe IV klassi ordeniga. Ta on valitud mitmendat koosseisu Tallinna Toomkoguduse juhatuse esimeheks ning ta on EELK avalike suhete komisjoni liige. Raadioajakirjanik Kaja Kärner (Valgetähe V klass) on Tallinna Jaani koguduse vastvalitud nõukogu liige. Ajakirjanik Anneli Ammas (Valgetähe V klass) on Haapsalu koguduse liige ja Eesti Kiriku toimetuse kolleegiumi liige. Teda on tunnustatud ka Haapsalu koguduse teeneteristiga 2006. aastal.

Maarjamaa Risti V klassi ordeni sai soome-ugri kultuuri edendamise eest misjonär Arvo Sulo Survo (62). Ingerisoomlane Arvo Survo õppis Usuteaduse instituudis aastail 1981−1990. Üliõpilasena ordineeriti ta 1983. aastal EELK diakoniks ja suunati tööle Leningradi kogudusse, 1987. aastal ordineeriti aseõpetajaks ja õpetaja õigused sai ta 1990. aastal peapiiskop Kuno Pajulalt.

Arvo Survo on 1999. aastast misjonär. Praegu Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse (SLEY) misjonär Soome Vihdi koguduse lähetusega, kelle teenimispaik on Venemaal Ingeri kirikus. 1994. aastal on ta saanud Aleksis Kivi Seltsi tunnustuse.

Õnnitleme ja täname ka omalt poolt kõiki tunnustuse pälvinuid!

Allikas: Eesti Kirik

Laupäeval koos Isaga saatepäev koostöös EKNK Pärnu kogudusega.

Sõbrakuu laupäevad veedame sõpradega.

Sellel laupäeval on Raadio 7 eetris Nelipühi kiriku Pärnu koguduse toredad töökad inimesed – nende mõtted ja tegevused ning koguduse põnev ajalugu.

EKNK Pärnu koguduse eetripäev on kella kümnest hommikul õhtul kümneni.

10.00 Seitse küsimust – milline on EKNK Pärnu koguduse lugu?  Pastor Janno Peensalu

11.00  ülistusmuusikat

12.00  Käsi Europulsil

13.00  Armust kantud – Eve Einland

14.00 muusikatund koos teadetega

15.00 Koos Taevase Isaga:  Pärnu koguduse tegevused, mis tõstavad kogukonna sidusust

16.00 ülistusmuusikat

17.00 Crescendo FM : Muusika kui Jumala keel: stuudios on ülistusmuusikud

18.00 Raadio7 piiblitund, loeb raadiohääl Ants Ilves.

19.00 Seitsme klubi avab  tegevsui, mida tutvustab Ergo Haar.

22.00 Hüva leili!  Kordame saadet, milles mehed  leiliruumis arutlevad teemal, millest on tehtud mehed? Saates on kaasas  Ergo Haar.

Jutuajamisi, mis läbi päeva eetrisse jõuavad, on juhatanud Raadio 7 toimetajad ja kaastöötajad: Haldi Leinus, Maire Lilleorg, Ants Ilves,  Glori Ots ja Helle Aan.

 

 

LIA VIRKUS SOOVITAB: RIISI- HAKKLIHAPALLID AHJUS

Neljale- kuuele
Valmistusaeg: 20 minutit + 30 minutit ahjus

Mõnusalt lihtsad lihapallid tomatises koorekastmes, kus hakklihale lisaks pallides ka riis. Serveeri kõrvale keedetud kartuleid, riisi või tatart või lihtsalt värsket salatit.
500 g veise – või seguhakkliha
1 suurem sibul
2 küüslauguküünt
2-3 sl hakitud lehtpeterselli
2 muna
1 dl pudruriisi
Soola, musta pipart
2- 3 dl puljongit 
1 dl vahukoort (sovil hapukoort)
2 dl maitsestatud tomatikastet või istehtud letšot
Haki sibul ja küüslauk, sega koos munade ja keetmata riisiga hakkliha hulka. Maitsesta soola, pipra ja hakitud lehtpeterselliga. Vormi kanamuna suurused pätsid ( 8-10 tk), pruunista kergelt igalt küljelt õlis ja tõsta ahjuvormi. Sega kastmeks puljong koore ja tomatikastmega. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 25- 30 minutit.

Lia Virkus soovitab: Köögiviljaborš granaatõunaseemnetega

Neljale-kuuele
Ka lihata saab imemaitsva köögiviljaborši valmis keeta, mis soojendab ja paitab maitsemeeli. Kasuta erinevaid kapsaid supis sees – hapu- või värsket kapsast või hoopistükkis rohelist lehtkapsast. Ja kindlasti rohkelt ürte ning serveerides ka granaatõunaseemneid.
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 väiksemat peeti
2 porgandit
2 kartulit
2 tl kuivatatud tüümianit
200 g värsket- või hapukapsast või paar lehte rohelist lehtkapsast
1, 5 l köögiviljapuljongit
soola ja musta pipart
250 g kirsstomateid
1–2 sl punast palsamiveiniäädikat või granaatõunasiirupit Narsarab
Serveerimiseks:
1 granaatõun, värsket tüümianit
Kuumuta hakitud sibulat ja küüslauku poti põhjas õlis madalal kuumusel, kuni need muutuvad klaasjaks. Sega hulka kuivatatud tüümian. Koori ja tükelda peedid -porgandid väikesteks kuubikuteks ning lisa potti. Kalla peale puljong ja kuumuta keemiseni. Lõika kapsas peenteks ribadeks ja pane samuti potti ( või lisa hapukapsas, lehtkapsas). Koori kartulid, lõika kuubikuteks ja lisa samuti supi sisse. Viimaks lisa ka poolitatud kirsstomatid. Keeda keskmisel kuumusel kaane all umbes 15-20 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga, samuti Naršarabi või palsamiveiniäädikaga. Serveerimisel puista supile granaatõunaseemneid ja värskeid ürte.

Uus väljakutse uuel alanud aastal!

“Piibli väljakutse” on Avatud Piibli Ühingu poolt algatatud liikumine, mille eesmärgiks on kaasata 2017. aastal võimalikult paljusid inimesi isiklikult Piiblit avama.

Loe Piiblit uuel aastal iga päev! Lisainfo ja väljakutsega liitumine: www.avatudpiibel.ee

25 aastat muudetud elude lugusid

25 aastat muudetud elude lugusid.

Aasta 2018 on  Raadio 7 jaoks märgiline. 1.oktoobril 25 aastat tagasi alustasime sõnasaadetega. Olen  ikka jutustanud seda lugu, kuidas meie raadiojaam alustas. Teen siin lühikokkuvõtte: 5 aastat enne reaalselt Raadio 7  eetrisse minekut sai üks pastor Rootsimaal seenemetsas ilmutuse, et algamas on aeg, mil Baltikumis saab raadioeetris Sõna kuulutada. Kulus veel kolm aastat, kui rootslased, kes esindasid Rahvusvahelist  Kristlike Raadiojaamade Liitu (IBRA), jõudsid Eestisse küsima Eesti Raadiost eetriaega . Soov oli saada 10 minutit nädalas. Selle aja leidmine võttis aega kaks aastat. Oli aasta 1993, kui 10-minuti asemel pakuti lausa 23 tundi päevas. Sealt hakkas hargnema Raadio 7 eetrilugu. Kuid üks raadiojaam  ei ole ainult tehnika. Tehnika ei tööta, kui pole inimesi. Ja inimesed ei kuula raadiot, kui inimesed selle läbi nendega ei suhtle. Seega on igal Raadio 7 töötajal ka oma osa selles raadioloos ja lisaks ka oma isiklik lugu. Esimesed olid Raadio 7 vundamendi rajajad, kes alustasid  huvist ja armastusest.   Paljud neist on elu põnevatesse  kohtadesse edasi viinud.  Nüüd taaskohtumisel jäi kõlama, et raadiotöö muutis nende oskusi, andis teadmisi ja oli õnnistusrikas. Paljudel  said uued väljakutsed alguse läbi raadiotöö .

Raadio 7 direktoriks tuli Kanadas elav eestlane Madis Lodu koos abikaasa Helgaga. Tema käivitas raadiotöö. Võttis inimesed tööle, tegi lepingud. Pani tehnika käima. Oli kuldsete käte ja kuldse südamega mees. Allan Laur, kellel oli erakordne visioon  kristliku raadiosõnumi mõjust, oli raadio käivitaja, hingega kaasas igas olukorras.

Minagi olen Raadio 7 alguse juures olnud selle sünnist saati. Küllap kuulajad arvavad, et tulin, et jääda. Tegelikult  mul ei olnud soovi kuidagi raadiosaateid teha. Mul olid omad pettumuse probleemid. Olin aastaid raadiotööd teinud ja jõudnud paika, kus leidsin, et minu unistused ei vastanud tegelikkusele. Inimesed kuulsid küll, aga nad ei kuulanud. Ma kujutasin  oma naiivsuses, et  huvitav ja uus informatsioon käivitab kuulajad  ka vastavalt tegutsema. Tegelikkuses jagasid nad kuuldu üle vaimustust, aga ise jätkasid oma eluga vanamoodi edasi.  Mina eeldasin, et minu töö tulem peaks olema midagi enamat kui et väga tore, räägi veel.  Otsustasin jätkata kirjutava ajakirjanikuna. Kuid armastusest Jumala vastu olin nõus uusi tegijaid nõu ja jõuga aitama. Olin nõustaja. Kuni kolme aasta pärast selgus, et Madis ja Helga Lodu on oma osa raadiotöö käivitamisse andnud ja lahkusid Eestist. Siis tegi Raadio7 juhatus ettepaneku mulle nõustaja ametist tegevjuhi kohale asuda. Arutasime  seda  kodus abikaasaga ja jõudsime järeldusele, et ma ei võta seda pakkumist vastu. Järgmisel päeval, kui ma hakkasin sellele koosolekule minema ja oma koduust lukustasin, kuulsin kedagi  ütlemas: ,,Kui sa ütled jaa, olen ma sinuga!“ Vaatasin ümber, kedagi ei olnud ja suundusin bussi peatusesse. Bussis olles ikka mõtlesin, et mis see oli, mida ma kuulsin. Ja koosolekule jõudes vastasin juhatuse ettepanekule jaatavalt. Ma ei teadnud siis, mis mind selles töös ees ootab. Ja ammugi mitte seda, et ma nüüd kirjutan, et 25 aastat on möödunud kui üks päev. Jah, kui keegi oleks seal koosolekul öelnud, et nüüd sa jätkad siin rohkem kui 25 aastat, aga keegi ei mõelnud siis aastatele. Nüüd tagasi vaadates  sarnaneb see olukorraga, kui Jeesus kalureid oma jüngriteks kutsus. Ta ei öelnud, et tule, see projekt kestab  järgmised kolm aastat. Ta lihtsalt kutsus. Nii on ka minuga. Võin vaid kinnitada, et tõesti, Ta on olnud  kõik need ajad minuga ja on jätkuvalt.

Raadio 7 on mittetulundusühing, tegutseb kuulajate annetustel. Seetõttu on märkimisväärne, et oleme 25 aastat püsinud eetris. Jumal on meiega.Suur tänu annetajatele!

Armsad sõbrad, suur tänu kooskäidud aasta eest!

Armsad sõbrad, suur tänu kooskäidud aasta eest! Täname sõpruse ja ühtehoidmise eest!
Anna taevas kasvõi vähe
õnne igaühele,
aga anna seda nõnda,
et me paneks tähele.
Ära anna seda palju, paljuga võib harjuda,
anna ainult vahel nõnda,
et saaks rõõmust karjuda.
Taevas anna, et me ümber
leiduks ausat inimest,
selget vett ja puhast loodust,
südamlikku ligimest.
Anna taevas kasvõi vähe
õnne igaühele.

Jõuludest jõuludeni Raadio 7-ga!

light-640768_1280Raadio 7 jõuluprogramm kestab 6-nda jaanuarini 2017. Muusikat, jõulumälestusi ja toredaid kohtumisi ka jõululaupäeva mammutprogramm algas varahommikul ja viib meid läbi päeva õhtul jõulukirikusse ning päeva lõpuks ka sauna, kus seekord on leilivõtmise vahel jututeemaks Jumala tervendav vägi.

Jeesuslapse sünnipäeval avab oma koduukse meie kuulajaile Külli Tõniste, kes  tuli USAst Eestise tagasi koos abikaasa  Douglas Childressi ja nende kolme lapsega. Saade algab kell 15.00 ning õhtul kella 22-st avame helilised postkaardid jõuluposti salvest. Siis vaatavad lõppenud aastale tagasi Eestimaa kirikute juhid.

Juba teise jõulupüha hommikul avame jõulukohviku. Nii on uue nädala igal hommikul kella kümnest kohtmine muusikutega ja muusikaga. Esmaspäeval kutsub  kohvile meie kauaaegne kaasautor  dr Jüri Raudsepp, kes viib meid Glenn Milleri kontsertile. Teisipäeval on kohvilaua ümber Oleviste ülistuskoori liikmed ja kolmapäeval Misjonikoori rahvas.

Neljapäeval saame osa ansambli Redel Ruudus plaadiesitlusest ja reedel on fantastilsed noored Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumist. Pärastlõunati saame tuttavaks meie ristirahva suguvõsadega. Eks need ole ka omavahel üsna läbi põimunud, aga katsume järge  pidada perekonnanime järgi. Ning hilistel tundidel jätkame juba väljakujunenud rütmis:esmapäeval kultuurisaade Roosiaed, kolmapäeval saade Aja Silm ja reedel Lõputa lugu.

Aasta viimase õhtul vaatame ajas tagasi oma mammutprogrammis “Head Uut Aastat!” mis algab õhtul 21-st ja kestab keskööni välja. Ja hommikuti oleme kaaslaseks ka neile, kes peavad  kuni aastavahetuseni vara ärkama, siis äratame vaimu ja südame silmi. Rõõmsaid jõule! Raadio 7- see on Sinu raadio!

Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia pälvis EELK Usuteaduse Instituut,tänukirja Tunne Kelam.

15. detsembril toimunud Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) korralisel töökoosolekul anti 2016. aasta oikumeeniline aastapreemia üle Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudile ja tänukiri Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelamile.

EELK Usuteaduse Instituut on vanima Eestis pidevalt tegutsenud erakõrgkoolina andnud järjepidevalt teoloogilist kõrgharidust alates 1946. aastast ning on oma tegevusega kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses. Instituudi põhiülesandeks on valmistada ette vaimulikke ja töötegijaid kogudustele, töötegijaid teoloogilist, kultuuriloo ja ühiskonnateaduste alast kvalifikatsiooni eeldavatele ametikohtadele avalikus – ja erasektoris, ning tagada akadeemilisel haridus- ja teadustegevusel põhineva kõrghariduse andmine teoloogias ja teoloogiaga haakuvatel erialadel, edastas EKN.

Lisaks oikumeenilisele aastapreemiale andis Eesti Kirikute Nõukogu välja tänukirja, mille pälvis Euroopa Parlamendi Eesti saadik Tunne Kelam selle eest, et ta on teinud tänuväärset tööd inimõiguste ja usuvabaduse heaks ning tutvustanud Euroopa kristlikku pärandit nii Europarlamendis, Euroopas kui ka laiemas maailmas.

Pidulikul kontsertpalvusel tervitasid kirikute juhte ja esindajaid justiitsminister  Urmas Reinsalu  ja Siseministeeriumi Usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au. Muusikaga rõõmustasid Liina Jõks klaveril, Katariina Jõks alt plokkflöödil ja Eerik Jõks lauluga.

Minister Reinsalu tänas Kirikute Nõukogu liikmeskirikuid senise koostöö eest ning julgustas Eestimaa kirikuid ja inimesi kinni hoidma oma väärtustest. On oluline kanda kristlikke väärtusi meie ühiskondlikku ellu, sest need määravad ära selle, kes me riigi ja rahvana oleme, lisas Reinsalu.

Usuasjadeosakonna juhataja Ilmo Au sõnul iseloomustab käesoleva aasta oikumeenilise aastapreemia saajat EELK Usuteaduse Instituuti märksõna avatus muutustele ja toetumine kandvatele väärtusele.

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkituses kutsutakse inimesi üles vaatama rõõmuga Petlemma hälli poole ning paluma vastsündinud Jõululast, et Ta tuleval aastal juhiks meid halastuse, rahu ja sõpruse ning heasoovlikkuse, õigluse ja usalduse teele.

allikas: www.ekn.ee

Lia Virkus soovitab: Kalkun pohlaglasuuriga

Kaheksale

Uhke lind pidulikule jõulu- või aastavahetuspeo lauale. Pohlad lisavad kaunist värvi ja head maitset. Magushapu pohlaglasuur annab kalkunile mõnusa maitsenüansi. Varu kindlalt kolm tundi, et tuleks maitsev-mahlane jõulupraad. Kõrvale sobivad hästi hapukapsas ja ahjuköögiviljad.

1 kalkun (3,5 kg)
1 suur sidrun
3 õuna
1 dl külmutatud pohli
soola ja musta pipart
Glasuur:
1 dl külmutatud pohli
2 sl agaavisiirupit või mett

Külmutatud kalkun tõsta eelmisel päeval külmkappi sulama.
Pane ahi 160 kraadi juurde sooja. Poolita sidrun ja hõõru lind sidrunipoolikutega seest ja väljast üle. Maitsesta ka soola-pipraga nii seest kui väljast. Tükelda õunad sektoriteks, sega pohladega ja täida kalkun nendega. Seo linnul jalad keha külge ja kinnita samal viisil ka tiivad, et need küpsedes laiali ei vajuks. Tõsta kalkun, rinnaosa üleval, ahjuvormi ja kalla vormi umbes 1 dl vett. Kata lind pealt fooliumiga ja küpseta 2 tundi.
Glasuuri jaoks purusta pohlad siirupi või meega, määri glasuur kalkunile ja küpseta ilma fooliumita veel tund aega või niikaua, kuni praad on kaunilt pruun ja küps. Kasta küpsetamise ajal lindu ahjuleemega paar korda. Tõsta ahjust, kata pealt taas fooliumiga ja lase nii seista 15 minutit.