Uudised

EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan kohtusid esmaspäeval Rootsis paavst Franciscusega. Koos kogu maailma katoliku ja luteri kiriku kõrgemate peadega peeti ühispalvust, millega tähistati kirikute leppimist 500-aastase lõhe järel.

Aastal 1517 avaldas munk Martin Luther Wittenbergis, Saksamaal oma vastuseisu laialdaselt levinud indulgentside müügi praktikale. Tema avalik ülesastumine vallandas põhjaliku muutuste protsessi ning viis lõpuks Lääne kristluse kaheks lõhenemiseni.EELK kodulehel kirjutas peapiiskop Urmas Viilma pärast ühispalvust, et luterlaste ja katoliiklaste viie sajandi pikkune vastasseis on nüüd möödas, ja see edastab maailmale leppimis- ja andestussõnumi.

«Kirikute üksteisele lähenemine ning leppimiseks käe ulatamine võiks olla eeskujuks maailma erinevatele konfliktiosapooltele alates sõdivatest riikidestja lõpetades tülitsevate pereliikmete või naabritega. Tahe ühisosa leidmiseks ja rahu saavutamiseks peab ületama mistahes isiklikud ja enesekesksed soovid ning ambitsioonid. Peame jõudma igal tasandil konfliktidest osaduse ning üksmeeleni!» tõdes peapiiskop Viilma.Luteri ja katoliku kirikute dialoog üksteisemõistmisele ja leppimisele jõudmiseks on kestnud ametlikult juba 50 aastat. 16. sajandil olulise vastasseisu tekitanud ning reformatsiooniliikumise põhjustanud teoloogilised erimeelsused on selle aja jooksul olulisemates tüliküsimustes ületatud.

Juba 1999. aastal jõuti õigeksmõistuõpetuse ühisdeklaratsiooni allakirjutamiseni ning 2013. aastal publitseeriti ühisdokument «Konfliktist osaduseni». Mõlemad dokumendid on tõlgitud ka eesti keelde ning 2017. aastal korraldavad Eesti luteri ja roomakatoliku kirikud ühiskonverentsi teemal «Konfliktist osaduseni», millega seoses viiakse ka Eestis läbi Lundis toimunud palvuse eeskujul ühispalvus mõlemate kirikute vaimulike osalusel.

Allikas: Postimees

Küsimus, kas inimõigused ja islamiusk käivad kokku, oli peateema konverentsil Euroopa Parlamendis, mille korraldasid Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmed Tunne Kelam ja Esteban Pons ning mõttekoda Intercultural Center.

Prantsusmaal elav iraani teoloogiadoktor Seyed Mostafa Azmayesh väitis, et islam nagu teisedki suured usundid on armastuse, mitte vihkamise religioon. “Islam on teekond kaosest südamerahusse ning harmooniasse Jumala ja kaasinimestega”. Kuid paljud muhameedlased kasutavad koraani relvana, mitte selleks et islamisse süveneda ja õppida.

Teine kõneleja oli komandör Mak Chishty Londoni politseist, kes esitas uue ning Suurbritannias märgatavat edu toonud lähenemise radikaliseerumise ja äärmusluse ennetamiseks. Kõige alus on kogukonna eri liikmete ja etniliste rühmade aktiivne kaasamine, tutvustades neid omavahel ning võites pideva suhtlemise kaudu usaldust politsei töö vastu. Londoni politsei, kes tegeleb ka 1,4 miljoni Briti pealinnas elava muhameedlasega, on saavutanud selle, et mosheed välistavad ise äärmuslased ning vihajutlused tõrjutakse vaimulike kvalifikatsiooninõuete kaudu.

Tunne Kelami küsimusele, kas islamiusulised saavad oma religiooni vahetada, astudes näiteks kristlusse, vastasid mõlemad esinejad, et koraan annab inimesele vabaduse langetada omaenda otsuseid ning usuvahetus on põhimõtteliselt aktsepteeritav. Indiviidi vabasse otsusesse ei tohi väljapool seisjad sekkuda.

Tunne Kelam võttis konverentsi kokku mõttega, et eri religioonidel on võtmeline roll saavutada omavahelise lähenemise ja koostöö kaudu ühiskonnas levinud eelarvamuste, väärtõlgenduste ning sallimatuse ületamine. “Iga suure religiooni keskne sõnum väljendub üleskutses: armasta Jumalat üle kõige ning ligimest nagu iseennast. Inimõigused pakuvad selle kõigi inimolendite võrdsuse tunnetamiseks ja praktiliseks elluviimiseks sobiva platvormi. Kõige olulisem on vastastikune respekt, mis väljendub lugupidamises partnerite vastu ning hoidumises teiste solvamisest.”

Konverents toimus 18.oktoobril 2016.

Lisainfo Tunne Kelami büroo tel.: +3222847279

Järelkuulamine saates  Europulss 2016-10-21

Raadio 7 sündis Tallinnas 1993.a. sügisel rootslaste kristliku  raadiokeskuse International Broadcast Radio Association ( IBRA) algatusel, sest Rootsi kristlased tahtsid anda oma panuse eestlaste elukvaliteedi muutmiseks. Nad annetasid raha kristliku raadiotöö jaoks. Paraku on paljude inimeste  arvates kristlik raadiosaade kas piiblilugemine või sugestiivne vestlus Jumalast.  Erinevate elukutsetega inimesed, kes alustasid saadete tegemist, leidsid tol ajal ja arvavad seda ka nüüd, et evangeeliumi kuulutamise viise on võrratult rohkem.

Kuid enne saadetega eetrisse minemist toimus pidulik vastuvõtt. IBRA esindaja Allan Laur kutsus pidulikule  õhtusöögile kõik IBRA kursustel osalenud, kirikute juhid, pastorid, kultuuritegelased, raadioajakirjanikud – sest nüüd ühtäkki – pärast mitmete kuude pikkust ootamist, oli võimalus alustada programmi, mille maht oli toona tegijatele täiesti utoopiline. Iga päev kolm tundi täita sõna ja muusikaga, oli uskumatu uus võimalus nii programmi koostajatele kui ka tegijatele. Samas kerkis üles küsimus programmi nimest. Nüüd, aastaid hiljem, loeme sellestki Jumala suuremat plaani, kui inimesed ise ehk oskasid arvata ja mõelda.

Nimepanek oli üsna pikk protseduur, sest pakuti väga erinevaid variante. Eesti Raadio režissöör Härmo Saarm pakkus nimekombinatsiooni, mida me täna kasutame. Oleks võinud ju nimes kasutada  sõna ,,programm”, kuid ülekaaluka häälteenamusega valiti sõna ,,Raadio”. Number 7 valiti mitte juhusest, sest sündimas oli just arvult seitsmes jaam Tallinnas, vaid selle numbri tähendusest – 7 viitab Piiblis täiuslikkusele.

28. septembril saabuvad pärast 20aastast vaheaega Tallinnasse Euroopa Baptistiföderatsiooni (EBF) aastakoosolekule esindajad 51 liikmesriigi liidust.

Arutelude fookuses on vabakirikliku identiteedi lahtimõtestamine ajastul, mil konfessionaalsuse (ühte või teise kirikusse kuulumise) rõhutamine noorte kristlaste hulgas järjest väheneb.

Eesti EKB Koguduste Liidu presidendi Erki Tamme sõnul on aastakoosolekul üheks käsitletavaks kuumaks teemaks jätkuvalt Lähis-Ida ja Euroopa põgenike olukord ning multikultuursete koguduste tekkimine. „Möödunud aasta on olnud murranguline, mil terve Euroopa on pidanud toime tulema kontrollimatu rändekriisiga. Immigratsiooniga toimetulek ja põgenikevoolu tagajärgedega tegelemine pakub sh kristlastele võimaluse olukorra lahendamises kaasa lüüa, sest kriis pole veel kaugeltki lõppemas,“ ütles Erki Tamm.

Aastakoosolekul jagab Nabil Costa Liibanonist oma väikese koduriigi vaid 1600-liikmelise ja 32 kogudusest koosneva baptistiliikumise kogemusi 2100 Süüriast pärit peamiselt moslemitest põgenike eest hoolitsemisel ning 730 lapse koolitamisel kogudusekoolides. Süürias kohapeal kantakse hoolt umbes 6200 pere eest.

Samuti käsitletakse aastakoosolekul noorte kaasamist koguduste töösse ning digiajastu väljakutseid koguduste kommunikatsioonile.

Eesti saadik Euroopa parlamendis, Tunne Kelam, jagab Euroopa demokraatia väljakutseid kristliku kiriku ja sõnumi nõrgenemise tingimustes.

EBF-i aastakoosoleku avajumalateenistus toimub Oleviste kirikus 28. septembril kell 19.30. Kõneleb EBF-i president, Asatur Nahapetyan Armeeniast, tervitavad Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm ja Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder. Muusikaga teenib Oleviste ülistuskoor Kersti Kuuse juhtimisel.

EBF-i kuulub 59 baptistiliitu 830 000 liikmega Euroopas, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas. EBF-i peasekretär on Tony Peck (Ühendkuningriik) ja asepeasekretär Helle Liht (Eesti). EBF on üks kuuest Baptisti Maailmaliidu (Baptist World Allilance, BWA) piirkonnast. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit on oma 6300 liikme ja 83 kogudusega nii EBFi kui BWA liige.

Raadio 7 vahendab EBF-i  aastakoosoleku põhisõnumeid Kirikuelu saadetes. (kell 17.30 ja 21.30, saated on kodulehel järelkuulatavad)

24.septembril tähistame Eesti rahvuste päeva. Nii on Raadio 7 mikrofoni ees  eestlasi, juute, venlasi, uktranlasi ja Tadžikimaa esindaja.

Hommikul kuuleme perejutte (kell 9.00), seekord aitavad suhteprobleemidele lahendusi leida perenõustajad Karmen ja Meelis Maikalu.

Valikkava Aja Silmas jätkab emeriitõpetaja Jüri Raudsepp apostel Pauluse teemadel. Ennelõunat jõuame veel külastada Ukraina Kreeka Katoliku Kiriku kabelit Tallinnas (kl 12) ja jagada Jumala armu äratundmisrõõmu(kl 13).

Pärastlõunal on stuudios  Ljubov Grauver (15). Saame teada, milles avaldub juutide külalislahkus(kl 17) ja piiblitunnis  (kl 18) taas loeb dr Charles Stanley’i teksti  Ants Ilves.

Põnev kohtumine algab kell 19, kui kuulajate ees rullub lahti tadžik Amihroni ja eestlanna Marju  armstuse lugu.

Ja eesti  vana kombe kohaselt  lõpetame laupäeva õhtu saunas, kus leiliruumis mehed  meestejutte meestele räägivad.

Meie juttude eripära ilmneb siis, kui  olete meie eetrisagedustel ja saate osa saatekülaliste lugudest.