Täna, 30 aastat tagasi, 1.oktoobril 1993. lubas Jumal meil raadio eetris Sõna kuulutada. Tillukesest sinepiivakesest on kavanud tugev puu, mille okstel Sõnast muudetud laulavad kui linnukesed tänu ja kiituselaulu. Tänan kaasteelisi, kes nõu ja jõuga on kasvamisele hoogu juurde andnud!
Üheskoos iga päev jagades usku, lootust, armastust – muudame elusid, muutume tugevamaks, märkame teisi, hoolime rohkem.
Jumal on kinkinud 30-nda tegevusaasta, mida tähistame 5. oktoobril kella 7st hommikul 7ni õhtul otse eetripäevaga.
Täname Loojat ja kuulajaid. Meenutame tehtut, mängime nipiga mänge, avame uksed külalistele. Koume annetusi.
Palume ka lillede ja kommukarbi raha annetada arveldusarveleTeie kingitus võimaldab maksta järgmise aasta eetrisolemise lintsetsid, kokku 10 000 eurot.
Sünnipäev on rõõmus, mõnusalt muhe ja õnnistusrohke päev koos teiega!
Sellest kogusest saab 2 leiba:
3 muna
500 g jämedalt riivitud suvikõrvitsat
2, 5 dl rapsiõli, nt Olivia
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl söögisoodat
3 tl kaneeli
7, 5 dl jahu
1 tl muskaatpähklit
1 tl soola
3 tl vanillisuhkrut või -ekstrakti
2, 5 dl suhkrut
2, 5 dl jämedalt hakitud kreeka pähkleid
Vahusta toasoojad munad suhkruga, sega ettevaatlikult hulka õli.
Sega omavahel kuivained ja lisa munavahule. Riivi suvikõrvitsad koos koorega ja sega hulka. Viimaks lisa ka kreeka pähklid. Kalla küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud keeksivormi. Küpseta ahjus 175 kraadi juures u50 minutit või kuni suvikõrvitsaleib küpsenud ja sissetorgatud tikk jääb kuivaks.
Lase jahtuda vormis 20 minutit ja kummuta alusele jahtuma.
Tänu teile, kes olete võimaldanud mul alustada evangelismiõpinguid Ameerikas rahvusvahelises koolituskeskuses!
Mind kutsuti õppima rahvusvahelisse keskusesse Ameerikasse 3-kuulisele mass-krusaadi evangelismi treeningule, millele järgneb 3-nädalane praktika Aafrikas. Ma olengi juba juulikuu lõpust siin Boot-camp-keskuses, meid on 28st riigist, olen ainus eestlane. Lisaks õppetööle on meil igapäevaelu korraldamise ülesandid- koristamised ja orgniseerimistööd ettevalmistuseks nii reisile Aafrikas, Juba eeloleval nädalal toimub esimene tänavaevangelisatsioon.
Kolm aastat tagasi jagasin kuulajatega oma unistust, mis sai jõudu visioonist Jumalalt, et kord tulevikus saan jagada rõõmusõnumit Aafrikas. Siis ma ei teadnud, kuidas see kõik tõeks saab, kuid Jumal on mu teekonda sättinud ja uksi avanud. Nii olen osalenud juba mitmetel evangeelsetel reisidel ja krusaadidel Ukrainas, Poolas, Ungaris ja mitmes Aafrika riigis. Juunis aitasin korraldada rahvusvahelist Fire campi, Tule-laagrit- koolituslaagrit Eestis. See lõppes evangeeliumi kuulutusõhtutega Tallinna linnas. Kuulajaid oli palju ja 35 inimest otsustasid oma elu jätkata koos Jeesusega. 35 olid need, kes andsid ka oma kontaktandmed, et ühiselt astuda uuel elurajal. Kui mind kutsuti õppima rahvusvahelisse keskusesse Ameerikasse 3-kuulisele mass-krusaadi evangelismi treeningule, millele järgneb 3-nädalane praktika Aafrikas, tundus see väljakutse teostmatuna. Olen tavaline noor inimene ja finantse selliseks väljakuteks mul polnud. Tänan teid, kes olete toetades minu koolitusrahastust, võimaldanud mul Jumala kutset järgida.
See, mida Jumal mu tuleviku kohta aastaid tagasi avas, on nüüd teostumas. Tänu teie rahalisele toetusele olen juulikuu lõpust rahvusvahelises koolituskeskuses. 10 000 eurot katab koolituse, elamise, õppetööle järgnevale praktika kulud Aafrikas.
Minu õppetöö alanud, kuid vajalikust summast on 800 € puudu. Palun – kui Sul on südames toetada misjonikoolitust Ameerikas, siis saad seda teha järgmiselt.
Rekvisiidid: SWEDBANK SAAMUEL KADANIK
EE552200221015323412
BIC – code: HABAEE2X.
Selgitus: annetus
Tänan teie toetuste eest!
Jumala õnnistusi ja rahu soovides,
Saamuel Kadanik
Laupäeval 05.08 ja pühapäeval 06.08 toome kuulajani otseülekandena
Äratusteenistused koostöös Peter Nordbergiga Tallinnas Metodisti kogudusest.
Oleme ärkamise lävel. Eestile on mõnda aega prohveteeritud vaimulikku ärkamist. Juuli lõpus toimunud kogunemised Järvamaa Kristliku Keskuse koguduses süütasidki ärkamise tule uuel ja võimsal moel ning teenistused liikusid 31. juulist Tallinnasse, Nõmme Baptistikogudusse ja rohkearvulise osavõtjate tõttu alates 4. augustist Tallinnas Metodisti kogudusse. 5. ja 6.augustil algavad äratusteenistused kell 18.00. Teenistusel jagab Rootsi piibliõpetaja Peter Nordberg prohveteeringutest Eesti ärkamise kohta, otsitakse Jumala ligiolu, ülistatakse ja palvetatakse üheskoos.
Äratusteenistuse ülekande orienteeruv lõpp on 21.30
TALLINN, 17. juuli, BNS – Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) hindamisnõukogu otsustas akrediteerida Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduse Instituudi (UI) seitsmeks aastaks kõrvaltingimusega tuginedes rahvusvahelise hindamiskomisjoni raportile.
Agentuuri juhataja Heli Mattisen toob välja, et EELK Usuteaduste Instituudil on hingehoiu kompetentsikeskusena kahtlemata unikaalne roll Eesti kõrgharidusmaastikul. „Nappidele ressurssidele vaatamata suudab kõrgkool oma taset hoida, ja seda eelkõige tänu oma õppejõudude pühendumusele ja üliõpilaste kõrgele motivatsioonile,“ lisas ta.
„Hindamisnõukogu leidis, et õppejõud tegutsevad suure pühendumusega üliõpilaste ja nende õpingute suunal. Kõrgkoolis on põhjalikult läbi mõeldud, kuidas pakkuda üliõpilastele õppetööalast tuge nii töötajate kui kaasüliõpilaste poolt. Kool väärtustab teadustöö tulemuste publitseerimist ning akadeemiliste töötajate sellekohased näitajad on väga head. Eriti head teadustöö tulemused on piibliuuringute, süstemaatilise usuteaduse ja kiriku ajaloo alal. Hingehoiu valdkonnas pakutakse suurt hulka laialdast publikut haaravaid täienduskoolituskursusi. Koostöö sotsiaalministeeriumiga erinevate kursuste pakkumisel on tõhus ja aitab kaasa kõrgkooli maine tõstmisele ühiskonnas,“ vahendas Mattisen hindamisnõukogu otsust.
EELK Usuteaduse Instituudi rektor Ove Sander tänas HAKA-t hea koostöö eest. „Kõik küsimused, mis meie poolt tõstatusid, leidsid operatiivse ja asjatundliku vastuse. Teisalt tahaksin välja tuua meid hinnanud rahvusvahelise komisjoni kõrge taseme, mis peegeldus väga selgesti nii meile esitatud küsimustes ja põgusates arutluses kui lõpphinnangus. Lisaks komisjoni liikmete isiklikule professionaalsele pädevusele tuli ilmselt kasuks seegi, et nii mõnelgi neist oli meie kooliga varasemad kogemused. Viimaks aitavad sellised hindamisprotsessid alati kaasa kollektiivi sisesele koostööle ja sünergiale. Eelkõige aga ühisele eesmärgi tajule ning toimivad otsekui katalüstina juba olemasolevate eesmärkide saavutamisel ning loomulikult ka uute seadmisel,“ rääkis Sander.
EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia juhataja Siimon Haamer lisas, et akrediteerimiseks valmistumine annab alati hea võimaluse sisekaemuseks, mille käigus tulevad selgelt esile parendamist vajavad aspektid, kuid samas leiab kinnitust õppeasutuse isikupära ja identiteet, mis kõiki töötajaid liidab ning on aluseks Usuteaduse Instituudi tegevusele tulevikus. “Hindamiskomisjon oli väga professionaalne. Oleme rõõmsad, et meie tugevusi märgati ja samas tänulikud osundatud vajakajäämistele. Eksperthinnang on meile heaks orientiiriks lähiaastate tegevuste planeerimisel.“
Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Selle käigus hindab rahvusvaheline ekspertkomisjon kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale. Hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu.
allikas BNS
Viies pühapäev pärast nelipüha juhatab meid nädalasse teemaga Halastage. Vahendame EELK piiskop Urmas Viilma palvesõna.
“Selle pühapäeva kirjakoht kirikukalendris on Johannese 8:2-11:
“Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid. Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt. Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?” Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine. Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: „Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?” Tema ütles: „Ei keegi, Issand!” Aga Jeesus ütles: „Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”
See kirjakoht on olnud igal ajastul ja iga põlvkonna jaoks aktuaalne, sest alati on keegi, kes tahab kellegi üle kohut mõista ja alati on neid, kelle üle saab ja tuleb õigust mõista. Alati on ka neid, kelle roll on olla õigusemõistja ülesannetes.
Lisaks on alati olnud neid, kes mõistavad omakorda “kõrvaltvaatajatena” kohut õigusemõistjate üle, kes siis langetasid mistahes otsust tehes paljude arvates ikka ebaõiglase või lausa vale otsuse.
Sageli tsiteeritakse selle loo juures Jeesuse sõnu: “Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!”. Harva tsiteeritakse Jeesuse sõnu, mida ta abielurikkujale ütles: “Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”.
Selles loos on palju nüansse, kuid hetkel tahan rõhutada mõnda eriliselt:
– Jeesus ei satu õigusemõistja rolli omal initsiatiivil ega soovi selles rollis olla, kuid võtab selle vastutuse naise enda saatuse pärast. Ta tahab päästa naise nii kivide kui ka patu käest.
– Eraldi tuleb vaadata, mida Jeesus ütleb avalikkuse ees ja millise mulje see võis jätta ilmselt pettunult ja vihastena lahkunud variseridele ja kirjatundjatele. Nad ei saanud ilmselt teada, mida Jeesus naisega edasi tegi või millise ülesande andis. Nemad nägid, et Jeesus andis naisele õiguse.
– Oluline on see, mida Jeesus ütleb abielurikkujale nelja silma all, andes talle võimaluse mitte abielurikkumist jätkata, vaid patustamine lõpetada.
Selles loos on avalik külg ja privaatne külg. Jeesus ei süüdista varisere ega kirjatundjaid selles, et nad tahtsid õigust mõista. Nad ilmselt omasid tollaste tavade kohaselt selleks ka õigust. Kui need aga annavad õigusemõistmise Jeesusele üle, võtab Jeesus neutraalse positsiooni. Ta ei asu naist õigustama ega kaitsma. Isegi nelja silma all temaga rääkides. Kuid ta näitab variseridele ja kirjatundjatele, et kõigil on põhjust peeglisse vaadata ja oma patte kahetseda. Lisaks, kui nad soovivad tõesti mõista ise kohut, siis hakaku peale – visaku kivi!
Jeesus oleks võinud naise lihtsalt minema saata ja lasta tal edasi teha seda, mida too soovis. Ilmselt oleks see meeldinud naisele enim. Ei! Ainus, kes saab ülesande see olukord lahendada on abielurikkuja ise. Naine saab õigust mõistvalt Jeesuselt ülesande midagi oma patuse eluga ette võtta. Ja mitte ükskõik mida. Ta peab oma elu muutma ja patustamise lõpetama.
Kas Jeesus asus “abielurikkuja poolele”? Ei asunud! Ta ei valinud üldse poolt. Ta asetas vastutuse abielurikkuja enda õlgadele öeldes, mis on õige ja mis on väär ning saatis ta oma elu ära korraldama. Miks Jeesuse ei rääkinud armastusest, mis võiks abielurikkumist õigustada? Ma ei tea… Äkki seisnes armastus selles, et Jeesus andis uue võimaluse patust elu muuta, mitte selles, et oleks patusele elule kaasa kiitnud.
Pärast naise lahkumist sõltus edasine juba sellest, kas järgmisel korral avalikkuse ette astudes saab naine seda teha sirge seljaga ja ausalt kõigile silma vaadates, sest on oma elu muutnud või endiselt silmi maha lüües ja kividega surnuks pildumist peljates, sest ta ei olnud midagi oma patuses elus muutnud.
Usun, et kõige suurem karistus olukorras, kus ta oma abielurikkumist oleks jätkanud, ei oleks olnud mitte rahva pahameel ja kividega pildumine, vaid see, et ta oli valetanud Jeesusele. Jumala kohtu ees seista on midagi muud kui inimeste palge ees seista, kes ka ise on kõik võrdselt patused. Loomulikult saab iga patune ka Jumala kohtu ees seistes uskuda õigeksmõistmisele usust, kuid seda otsustab juba Issand ise, mitte mina või keegi teine patune.”
Allikas peapiiskop Urmas Viilma Facebooki leht
Kes armastab toorest lillkapsast krõmpsutada, saab väga lihtsa vaevaga maitsva ja tervisliku salati. Kes ei taha oma hammastele väga suurt koormust anda, peab veidi rohkem vaeva nägema, aga saab soovitud tulemuse.
• 200 g juustu
• 500 g lillkapsast
• 5 keskmist tomatit
• tilli
Kaste: •1 dl lahjat majoneesi
• 1 dl maitsestamata jogurtit
Lõika lillkapsas väikesteks õisikuteks. Soovi korral keeda õisikuid 3 minutit. Lase jahtuda ja lõika väikesteks tükkideks. Tükelda ka till ning tomat ja juust kuubikuteks. Sega majoneesi – jogurti kastmega ning maitsesta.
Olen evangelist Saamuel Kadanik ja saan osaleda juulikuu lõpust 3-kuulisel mass-krusaadi evangelismi treeningul Ameerikas, millele lisandub 3-nädalane praktika Aafrikas. Kui Sul on südames toetada misjonikoolitust Ameerikasse, siis saad seda teha järgmiselt.
Rekvisiidid: SWEDBANK SAAMUEL KADANIK
EE552200221015323412
BIC – code: HABAEE2X.
Selgitus: annetus
Tänan teie toetuste eest!
Jumala õnnistusi ja rahu soovides,
Saamuel Kadanik
Kõik Eestis tegutsevad kristlikud kirikud, kes kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogusse, toetavad terviklikku vaadet elule, kus valitseb kooskõla iga inimese õnneliku elu ja terve rahva elujõu vahel. Kristlastena usume, et selle kooskõla tagab Pühakirjale toetuv vaade abielule, lastele ja perekonnale.
Jumal lõi inimkonna meheks ja naiseks omaenda näo järgi ning pani alguse abielule, lepingul põhinevale ühendusele kahe sugupoole vahel. See on nii füüsiline, emotsionaalne kui ka vaimne ühendus mida iseloomustatakse Pühakirjas sõnadega „üks liha“ (1Ms 2:24). See tähendab potentsiaalset võimet laste sünniks ja inimsoo jätkamiseks, tänulikkust selle kingi eest ja soovi seda ellu viia. Igas inimeses peegeldub elu kui Jumala kingitus ning mehe ja naise abielus saab tegelikkuseks loomise eesmärgipärasus.
Pühakirjas ei ole näiteid, mille põhjal võiks arvata, et samasooliste inimeste kooselu võiks kanda abielu nime. Abielu on loomise poolest vaid mehe ja naise teineteist täiendava ja abistava kooselu vorm nagu see on kirjas Pühakirja loomislugudes:
„Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele” (1Ms 1:27-28);
„Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha! (1Ms 2:24);
Peres sündivatele lastele on mees isaks ja naine emaks ning just neil on esmane eesõigus ja kohustus täita oma vanemlikku ülesannet kõikides laste kasvamist ja arenemist puudutavates valdkondades. Vanemate kohustused perekonnas on võrdsed.
Leiame, et naise ja mehe abielul põhinev perekond on rahva püsimise alus ja kasvamise eeldus, mis on kooskõlas nii Piibliga kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu, mõtte ja eesmärgiga. Isa ja ema kaudu sündivad lapsed ei jää juuretuks. Lapsed ehitavad üles oma identiteedi nagu seda on teinud nende vanemad ja vanavanemad nagu ka kõik varasemad põlved perekonna sugupuus.
Usume, et just kodust pärivad lapsed ka vanemate ja vanavanemate usu, mis on oluline uue põlvkonna vaimse tervise ja stabiilsuse toetamisel olukorras, kus sõdade, haiguste ja teiste määramatuse tegurite osakaal ühiskonnas pidevalt kasvab. Oleme seisukohal, et lapsed on meie kalleim vara, kelle kasvatamise eesõigus ja kohustus on nende bioloogilistel vanematel, kes on ka sillaks lastele mineviku ja tuleviku vahel. Abielu ja perekonna säilitamine läbi sajandite juurdunud pärandina peegeldab püsivusele suunatud mõtteviisi ja läbiproovitud väärtusi.
Usume, et ideaalid, mis on kooskõlas Pühakirjaga, vastavad ka inimese õnneliku elu eeldustele. Ideaale tuleb kaitsta ja nende mõju ühiskonnas tugevdada, sest just ideaalidest sõltub Eesti rahva ja kultuuri säilimine üle aegade.
Austades kõigi inimeste õigust usu- ja sõnavabadusele, eeldame vastusena samasugust suhtumist ka neilt, kes meiega sama usku ja eluväärtusi ei jaga. Just oma usule toetuvalt oleme veendunud, et samast soost isikute omavaheline kooselu on oma olemuselt teistsugune, kui on mehe ja naise abielu, mistõttu ei nõustu me mistahes katsetega kehtivaid seadusi muutes hägustada või rikkuda abielu õiguslikku ja ka sisulist tähendust ühe mehe ja ühe naise liiduna.
Oleme seisukohal, et koguduste ja kogu ühiskonna, kiriku ja riigi hool väljendub kõige paremini traditsioonilise abielu toetamises, leides vajalikke ühiskondlikke tugimehhanisme pere püsimise ja toimetuleku tagamiseks.
Palvetame rahu, armastuse ja üksmeele pärast ühiskonnas ning Eestimaa ja Eesti rahva püsimise eest!
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni
Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan
Armeenia Apostliku Kiriku Balti riikide piiskop Vardan Navasardyan
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president Erki Tamm
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president Andres Ploompuu
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Tallinnas, 12. juunil AD 2023
