„Ole vahva ja tugev!“ (Joosua 1,9)
Kui Jumal ütles Joosuale, et ta peab olema vahva ja tugev, siis pidas ta silmas, et Joosuab peab muutuma vahvaks ja tugevaks. See pole nagu arvutiga, et sisestad salasõna ning kohe oledki julgust täis. Julgus tuleb aegamööda. See on nagu uute ja suuremate ülesannetega elus, et mida kauem teed seda paremaks, seda kindlamaks muutud. Joosua oli juba Tõotatud Maal käinud. Ta teadis, et seal on seitse rahvust, keda tuleb võita. Ta teadis juba ette, milliste probleemidega tuleb rinda pista. Ja Jumal ütles: 1) „Ära kohku nende ees, sest Issand, sinu Jumal, on su keskel, suur ja kardetav Jumal!“ (5Ms 7, 21) Sinu ees seisev töö võib näida rohkem sõjatandri kui lilleväljana, kuid Jumal on Sinuga. Ta annab Sulle lahendused ja jõu võitluseks. 2) „Issand, su Jumal, ajab need rahvad su eest ära vähehaaval.“ (5 Ms 7,22) Jumal läheb ees ja asjab asjad korda. Ta aitab Sul leida õiged inimesed ja annab Sulle vajaminevat abi. 3) „Issand, su Jumal, ajab need rahvad su eest ära vähehaaval; sa ei tohi neid kiiresti hävitada.“ (5 Ms 7,22) Jumal töötab meis ühe ala kaupa. Elu ei ole üks suur sõda, vaid koosneb igapäevastest pisikestest pingutustest vaenlasest vabanemiseks. Kakskümmend kolm peatükki hiljem ütleb Jumal jälle iisraellastele, et nad peavad julged olema. Julgus on kui hapnik, ilma milleta ei saa elada. See ei ole hirmu puudumine, vaid selle üle võidu saamine. Julgus on teha midagi kartuses niikaua, kuni hirmu enam ei ole. Esr 1-2 Mt 27:57-66 Ps 1 Õp 19: 9-11
