Täiuslik armastus ajab kartuse välja.“ (1. Johannese kiri 4, 18)
Uurimused, mis näitavad, et armastuse mõtted on normiks, kuid hirmu mõtted on õpitud, üllatasid teadlasi. Piiblis on see avastus juba kirjas: „Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja.“ (1 Jh 4, 18) Teadlased on aastakümneid uurinud armastuse ja hirmu anatoomiat ja füsioloogiat. Need on kaks erinevat süsteemi ja igal ärkveloleku hetkel opereerime ühega neist. Teadus on tõestanud, et armastuses tegutsedes unustame negatiivsed mõtted. Võime vabaneda ka hirmust, sest see ei ole osa meie loomulikust toimimisest. Armastuses toimides vabastab meie aju oksütotsiini, mis sulatab negatiivsed mõttekobarad, võimaldades uutel mittetoksilistel vooluirngidel tekkida. See kemikaal hakkab ka siis liikuma, kui me usaldame teisi, püüame nendega kontakteeruda ja suhtleme nendega. Seega armastuses toimimine ajab hirmu välja. Uurimused näitavad ka, et kui teeme head ja sirutame armastuses käe välja, siis vabanevad meie ajus endorfiinid ja serotoniin. Need omakorda teevad aju mürkidest vabaks ning suurendavad meie motivatsiooni ja tarkust, aidates eluga paremini toime tulla. Kirjasõnas on armastuse ja hirmu vahel valimise tagajärjed selgelt ära toodud: „Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu.“ (5Ms 30, 19) Koguja raamatus on kirjas: „Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid.“ (Kg 7, 29) Sinu valida on, kas kõnnid armastuses või hirmus.
Sf 1-3 Mt 27:45-56 Ps 65 Õp 19:5-8
