„Ja te olete täidetud temas.“ (Koloslastele 2, 10)
Üks kristlasest kirjanik kirjutas: „Mis juhtuks siis, kui kõikjal, kuhu sa lähed, kohtad kedagi, kes sulle ei meeldi. Lähed peole ja pead kannatama tema juttu ja pidevaid arvamusi. Lähed kirikusse ja ta istub su kõrval. Sind kutsutakse õhtusöögile ja seal ta on, istub jälle sinu kõrval. Ta on igal pool! Eelnev kõlab kohutavalt ning just sellises olukorras oled siis, kui sa iseendale ei meeldi, sest sina oled endaga igal pool kaasas. Iseendast ei saa lahti, isegi hetkeks mitte ning kui sulle enda seltskond ei meeldi, siis on sul ees pikk ja kurb elu. Niisugusel elul ei ole mõtet, ometi on aga palju inimesi, kes iseendale ei meeldi. Nad ei pruugi sellest ise aru saada, aga oma hinge vaatamine võib näidata, et nad on end ära tõuganud ning võivad end isegi vihata ja on omale sõja kuulutanud. Mind üllatab, kui vähesed on endaga rahujalal. Jumal tahab, et armastaksid end, mitte uhkel ja isekal, vaid tervel viisil, mõistes kui väärtuslik sa Jumalale oled. Kui hakkad ennast nägema läbi Jumala silmade, siis hakkad end armastama, Sul tekib enesekindlus ja usk.“ Kuigi on inimesi, kes ei ole avastanud, milline kullakamakas Sa oled, ei tähenda see, et Sa vähem särad. Kuigi on inimesi, kes ei mõista, et oled parim, siis Sina võid ikka oma parimat edasi teha. Kuigi ei ole veel kedagi, kellega Sa oma elu jagad, ei tähenda see, et see päev ei tule. Sina sära, tegutse, looda ja palveta edasi. Armasta end ja ole Sina ise.
2 Sm 14:21– 17:13 Jh 3:1-21 Ps 89:15-37 Õp 23:15-18
