„„Minu tasun kätte” – nii ütleb Issand.““ (Roomlastele 12,19)
Veel kaua aega peale seda, kui arvad, et oled kellelegi andestanud, võib Sinu sees andestamatus pesitseda. Siinkohal mõned indikaatorid sellest, et Sa ei ole vabaks saanud: mõtled inimese peale, kes Sulle haiget tegi ja tunned põlgust. Väldid neid. Käid mõttes ja sõnas juhtunut läbi. Kasutad iga võimalust neile meelde tuletada, mida nad Sulle tegid. Sellise käitumisega õigustad andestamatut käitumist. Jumal hoiab kiivalt kahte asja endale: 1) kiitust, mis temale kuulub. „Mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele.“ (Js 42,8) 2) kättemaksu. (vt Rm 12,19) Paulus kirjutas: „Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte” – nii ütleb Issand. Veel enam: „Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!” Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“ (Rm 12, 19-21) Andesta, anna olukord Jumala kätte ning usalda temale lahenduse leidmine. Kui inimesed Kristust sõimasid, „ta ei sõimanud vastu, ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt.“ (1 Pt 2,23) Põlguse tunne liidab Sind Sinule liiga teinud inimese külge ja Sinust saab pantvang. Pidevalt selle peale mõeldes, mida keegi Sulle teinud on, muudab Sind, mitte neid õnnetuks. Ära anna kontrolli teistele. Andesta ja liigu edasi.
2Mo 1-3 Lk 11:45-54 Ps 53 Õp 6:9-11
