„Too mind tagasi, et saaksin pöörduda.“ (Jeremija 31,18)
Piiblis on kirjas: „Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu, siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: „Vesi on meie oma!” Siis nad kaevasid teise kaevu ja selle pärast riidlesid nad ka. Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: „Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad.”“ (1 Ms 26, 19-22) Milline hea näide andestamisest. Põua ajal kaevas Iisak kaevu ja tema vaenlased liikusid temaga kaasa ja nõudsid selle omale. See ei olnud aus, kuid vastuhakkamise asemel liikus Iisak lihtsalt edasi ja kaevas uue kaevu ning Jumal õnnistas teda rohkesti. Jumal täidab Sinu elus oleva tühjuse, kui andestad neile, kes Sulle ülekohut on teinud. Nii kaua, kuni on planeedil Maa ülekohtuseid inimesi, ei pääse Sa nendest kuskile. Seda ei ole võimalik vältida, kuid valu läheb sügavale, siis võib olla raske andestada. Kas see tähendab, et peaksid ringi käima ja teesklema, nagu kõik oleks korras ja oma tundeid maha salgama? Päris kindlasti mitte. Esimene samm tervenemise poole on oma tunnete tunnistamine. Jeesus annab teise sammu: „Palvetage nende eest, kes teid halvustavad!“ (Lk 6,28) Kui seda teed, siis juhtub midagi ootamatut. Sinu süda läheb pehmeks ja Sa hakkad pahategijat Jumala silmade, mitte oma tooreste tunnete läbi nägema. Kolmas samm on tunnistada oma soovimatust neile andestada ja paluda Jumalal see soov anda. Palveta: „Too mind tagasi, et saaksin pöörduda.“ (Jr 31,18)
2Mo 4-6 Lk 12:1-12 Ps 58 Õp 6:12-15
