,,Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule…” Juuda 20
Apostel Juudas kirjutas: “Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus…” Juudas paneb vaimuliku ülesehituse ja usu tugevdamise vastutuse sinna, kuhu see kuulub – meie peale. On olemas kahesugust usku: mehaaniline ja tahtlik. Iga kord, kui lülitile vajutad, rakendad mehaanilist usku. Kui aga millegi tundmatuga silmitsi seisad, vajad tahtlikku usku, usku, mis ütleb, et Jumal ,,…võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda…” (Ef 3:20). Kui oled aktiivne, hakkab Su usk kasvama. Kui Sa ei tee oma usu kindlustamiseks ja tugevdamiseks midagi, hakkab usk manduma. Kristus käskis Efesose kogudusel meelde tuletada, kust nad on langenud. (Ilm 2:5) Kas pole kummaline? Kui Sa teatud kõrguselt kukud, siis mäletad, kust kukkusid. Kui kukkumine on astmeline, pole Sa seda ehk tähelegi pannud. Küsi endalt: “Kas need, kes mind kõige paremini tunnevad, märkavad, et mu silmist on sära kadunud, mu sammud pole enam rõõmsad, hingerahu on läinud ning ma ei kõnele enam Jumala Sõnast?” Usk on nagu lihas. Kui Sa seda järjepidevalt ei treeni, siis see kuivetub. Niisiis, Sõna Sinule tänaseks on: “Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas…” (Ilm 3:2).
Piiblisalmid tänaseks: Õpetussõnad 16-19; 2Ts 1
