Uudised

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) piiskoplik nõukogu otsustas teisipäeval, 17. oktoobril Tallinna toomkirikus toimunud koosolekul, et riigi nimel abielu sõlmimise õigust omavatel luteri kiriku vaimulikel lubatakse jätkata abielude riikliku sõlmimisega ka pärast 1.  jaanuarit kehtima hakkava perekonnaseaduse redaktsiooni jõustumist, millega Eestis muutub ametlikult lubatuks sooneutraalne abielu.

Pärast perekonnaseaduse muutmist riigikogus käesoleva aasta juunis otsustas EELK konsistoorium peatada kuni piiskopliku nõukogu vastava otsuseni abiellumise avalduste vastuvõtmise riiklike abielude sõlmimiseks alates 1. jaanuarist 2024.

Teisipäeval Tallinna toomkiriku ajaloolises käärkambris toimunud piiskopliku nõukogu koosolekul arutasid piiskopid, kirikuvalitsuse liikmed, praostkondade praostid ja vaimulike konverentsi esindajad perekonnaseaduse uue redaktsiooni sõnastuse, sisu ja tähenduse üle. Analüüsiti, millised moraalsed või usulised takistused seaduse uue redaktsiooni alusel riiklike abielude sõlmimise õigust omavatele vaimulikele kaasnevad.

„Oluline on rõhutada, et riiklik abielu ja kiriklik abielu on olnud kogu aeg sisult ja tähenduselt erinevad. Uuest aastast Eestis kehtima hakkav olukord toob selle erinevuse veel rohkem esile, rõhutades samas kirikliku abielu pühadust“, kommenteeris peapiiskop Urmas Viilma.

Arutelu tulemusel pani peapiiskop hääletusele kolm alternatiivi edasiseks toimimiseks. Abielude sõlmimise lõpetamise, nendega senistel tingimustel jätkamise või täpsustatud tingimustel jätkamise vahel hääletades leidis piiskopliku nõukogu ülekaaluka toetuse viimane alternatiiv.

Otsuse kohaselt võivad EELK vaimulikud jätkata uuest aastast abielude riikliku sõlmimisega tingimusel, et registreeritakse mehe ja naise abielu. Lisaks peavad abiellujad vastama abielu teostumiseks vajalikele tingimustele nõnda nagu seda mõistab ja õpetab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

EELK piiskoplik nõukogu koguneb kaks korda aastas, et olla peapiiskopile abiks kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel. Piiskopliku nõukogu liikmed on peapiiskop, piiskop, kaheteistkümne praostkonna praostid, kaks kaplanaatide esindajat, konsistooriumi liikmed ning kaks vaimulike konverentsi esindajat. Peapiiskop emeritus ja piiskop emeritus võivad piiskopliku nõukogu koosolekust osa võtta hääleõigusega.

Peapiiskopi kantselei

15. oktoobril olid kiriku teenekad töötegijad, toetajad ja vabatahtlikud abilised palutud pidulikule tänujumalateenistusele ja sellele järgnevale koosviibimisele Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

Tänujumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, kantsler Andrus Mõttus ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Peapiiskop Urmas Viilma jutluse sõnum oli, et sõnadel on kaalu siis, kui need saavad tõeks meie enda tegudes. Nii kõnelesid ka pimeda jaoks, kelle Jeesus oli teinud nägijaks, tema teod rohkem kui sõnad. Viilma lisas, et siiski võib ka see, kes suuri sõnu ei tee, oma tegudega anda tunnistust headusest ja armastusest, sest tema teod kõnelevad enam kui sõnad või ka sõnade puudumine.

Peapiiskopi sõnul ühendab ka praegusel rahutul ajal, mil inimesed on üksteise vastu pöördunud, kõiki siiski vajadus armastuse järele. Ta lausus: “Hoidmise ja hoolimise sõnad kõlavadki kõige selgemalt hetkel, mil ümberringi valitseb müra ja kaos. Armastuse sõnum lööb kaosesse mõra, toob pimedusse valguse, ravib hingehaavad, sõlmib kokku purunenud maailma. Nõnda sünnibki ime, Jumala ime, mille kaasautorid võime olla meie kõik.”

Peapiiskop pöördus saalitäie rahva, “Jumala imede kaasautorite” poole: “Teie kõik, keda me täna tunnustame, aga ka kõik teised, kes te olete tulnud täna siia ja saanud oma tunnustuse kätte juba eelmistel aastatel. Te olete kõik teinud palju väikeseid imesid, pidamata oma armastusega tehtud tegusid erilise tähelepanu vääriliseks. Midagi, mida võib pidada Jumala ja inimese teenimiseks, ilma et te oleksite oodanud vastuteeneid.”

Tänujumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus said EELK teeneteristi 16 kiriku kaastöölist. Veel anti  14 EELK Teeneteristi tunnustusmärki, 10 EELK koostöömedalit, 58 EELK aukirja. Tänati tublimaid vaimulikke, juhatuse esimehi, kirikumuusikuid, laste-, noorsoo- ja diakooniatöö tegijaid ning  meediapreemia.

10. oktoobril toimus EELK Konsistooriumi hoones (Kiriku plats 3) peapiiskop Urmas Viilma tänuvastuvõtt Kirikufondi toetajatele.

Oma tervituskõnes lausus Urmas Viilma, et Kirikufondi toetajate panus pühakodade renoveerimiseks on eelkõige toetus kultuurile. Annetustest rääkides lisas ta, et kümnist on ikka antud esimeses, mitte viimases järjekorras. Viilma esitas ettevõtjatele mõistuloo isast, kes enne surma palus endale matmise eel jalga tõmmata ühe soki. Teades selle ettevõtmise luhtumist juba ette, andis ta pojale õppetunni, et hauda keegi endaga midagi kaasa ei vii. Peapiiskop tänas kirikuid toetanud ettevõtjaid, kes on seda tõsiasja juba ammugi mõistnud.

Kirikufondi juhataja Janek Mäggi andis ülevaate EELK Toetusfondi tegevustest. Tõdedes, et Kirikufondi tegevus ettevõtjate seas on olnud üha edukam, avaldas ta lootust, et selle aasta lõpuks suudab fond ühisel jõul kokku saada juba 500 000 eurot.

Janek Mäggi kinnitas ka juba varem välja öeldut, et Kirikufondi missioon on korda teha kõik Eestimaa kirikud. Ettevõtja meenutas möödunud nädalavahetusel toimunud jumalateenistust, kus tal oli võimalus oma kodukirikule üle anda juubelikingiks saadud väärika 37 300 eurot. Mäggi vahendas samal teenistusel koguduse õpetajaks seatud Tanel Meieli sõnu, et kiriku kordategemise heaks polnud seni muud nõu kui palvetada – ja see toimiski.Järgmine fondi tähelepanu keskmes olev pühakoda on Viljandi Jaani kirik. Mäggi lausus, et ettevõtjate abiga loodetakse see korda saada Vabariigi aastapäevaks. Just selles kirikus toimub pidulik aastapäeva jumalateenistus Vabariigi Presidendi osavõtul.

Tulevikusihtidest rääkides nentis fondi juhataja, et korda on jäänud teha 100 kirikut. Selle eesmärgi saavutamiseks on tema sõnul vaja 100 ettevõtjat, kes võtavad oma südameasjaks teha korda üks pühakoda. Mäggi sõnul piisab, kui annetada ise ja ühtlasi kutsuda sõpru ning tuttavaidki annetama 10 eurot iga kuu.

Kirikufond jagab omalt poolt tänu ka laiemale ringile annetajatele, kes kirikute toetamise üleskutset on järginud: Pärnu Eliisabeti kiriku jõulukampaania raames ehib nüüdsest ühe annetaja koduseina Maara Vindi originaalteos, graafiline leht “Neitsi Maarja altar”.

Kirikufondi (EELK Toetusfond) nõukogu liikmed on Indrek Laul (esimees), Heiti Hääl, Marge Sophie Vinkelberg, Mart-Järvo Hirtentreu, Urmas Viilma ja Väino Kaldoja.

Toetajate seas on Ahti Aho, Enn Kunila, Urmas Sõõrumaa, Neinar Seli, Parvel Pruunsild, Karol Kovanen, Tiit Kõuhkna, Indrek Luukas, Aivar Berzin, Neeme Tammis, Armin Karu, Ott Kikkas, Aivar Aigro, Joakim Helenius ja Erki Kilu jpt.

Täna, 30 aastat tagasi, 1.oktoobril 1993. lubas Jumal meil raadio eetris Sõna kuulutada. Tillukesest sinepiivakesest on kavanud tugev puu, mille okstel Sõnast muudetud laulavad kui linnukesed tänu ja kiituselaulu. Tänan kaasteelisi, kes nõu ja jõuga on kasvamisele hoogu juurde andnud!

Üheskoos iga päev jagades usku, lootust, armastust – muudame elusid, muutume tugevamaks, märkame teisi, hoolime rohkem.

Jumal on kinkinud 30-nda tegevusaasta, mida tähistame 5. oktoobril kella 7st hommikul 7ni õhtul otse eetripäevaga.

Täname Loojat ja kuulajaid. Meenutame tehtut, mängime nipiga mänge, avame uksed külalistele. Koume annetusi.

Palume ka lillede ja kommukarbi raha annetada arveldusarveleTeie kingitus võimaldab maksta järgmise aasta eetrisolemise lintsetsid, kokku 10 000 eurot.

Sünnipäev on rõõmus, mõnusalt muhe ja õnnistusrohke päev koos teiega!