Mahlane ja maitsev plaadipirukas saab kapsa-porganditäidisega, ka gluteenivaba. Saad seda valmistada mistahes täidisega, kana või hakkliha, ole vaid loov.
1 kg värsket kapsast
3 porgandit
1 sibulat
1 küüslauguküüs
3- 4 sl õli või võid praadimiseks
soola ja pipart
1 tl muskaatpähklit
Tainas: 6 muna
500 g hapukoort
350 g majoneesi
12 spl toortatrajahu ( võib ka tumedat )
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
Haki sibulad ja küüslauk, lõika kapsas ribadeks ja riivi kooritud porgandid. Kuumuta suure poti põhjas võis või õlis esmalt sibulat ja küüslauku mõned minutid, lisa porgand ja mõne minutit pärast ka kapsaribad. Kuumuta kõiki veel mõned minutid segades. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga.
Sega omavahel kokku tainas. Klopi vispliga lahti munad vähese soolaga, lisa hapukoor ja majonees ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Sega tainas hoolikalt läbi. Taigen tuleb paksem kui pannkoogitaigen, seda saab valada. Pool taignakogusest vala küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile, lisa täidis ja nirista ülejäänud tainas ühtlaselt peale. Küpseta 200 kraadi juures 25-35 minutit kuni pirukas pealt ilus helepruun ja sisu on läbi küosenud. Lase väheke jahtuda ja lõika ruutudeks. Pirukas maitseb hea nii soojalt kui ka külmalt järgmisel päeval.
Uudised
LIA VIRKUS SOOVITAB:TATRAJAHUGA KAPSA-PLAADIPIRUKAS
Lia Virkus soovitab:kiire hakklihasupp nuudlitega
Kuuele
Lõbusa tähepasta või nuudlitega hakklihasupp on kogu pere lemmik. Tomatihooajal kasuta supis värskeid vilju, muul ajal tomatipastat.
• 400 g kodust hakklihasegu • 2 sl õli • 2 sibulat • 2 küüslauguküünt • 1,5 l puljongit või vett • 1,5 dl tähekujulist pastat või nuudleid • 2 tomatit või 2 sl tomatipastat • 2 marineeritud kurki • soola • pipart
Serveerimiseks: • hakitud peterselli ja tilli • hapukoort
Kuumuta paksupõhjalise kastruli põhjas õlis hakitud sibulat ja küüslauku 1 minut. Lisa hakkliha ja pruunista. Vala peale puljong ( või vesi) ning kuumuta keemiseni. Lisanuudlid ja tükeldatud tomatid või tomatipasta, keeda väiksel tulel 5 minutit. Sega juurde hakitud kurgid ja maitsesta vajaduse korral veel soola-pipraga. Puista peale hakitud maitserohelist ning serveeri hapukoorega.
Paide Muusika ja teatrimajas toimub kristliku noorteliikumise Jesus Revolution Euroopa turnee kontsertteenistus
Järva Teataja annab teada, et reedel, 03. märtisl toimub Paide muusika- ja teatrimajas kristliku noorteliikumise Jesus Revolution Euroopa turnee kontsertteenistus, mis toob Paidesse inimesi üle Eesti.
Tegemist on liikumise pooleaastase turnee ainukese Eestis toimuva sündmusega. Tuur jõuab pea igasse Euroopa riiki kaasates sellesse tuhandeid noori. Jesus Revolutioni kristliku noorteliikumise asutas Norra jutlustaja Stephan Christiansen 1997. aastal. Liikumise eesmärk on viia kristlik evangeelium maailma noorteni läbi muusika, tantsu ja jutluste nii koolides, tänavatel kui ka kirikutes ja kontsertsaalides.
Turneed teeb kaasa 60 liikmeline meeskond muusikute, lauljate, tantsijate, tehnikute, misjonäride ja jutlustajatega, samuti osaleb sellel ka liikumise asutaja Stephan Christiansen.
Paide poolse korraldaja Damaris-Ly Tambla sõnul on Paidesse oodata inimesi Tallinnast, Keilast, Raplast, Pärnust ja Tartust. “Kindlasti võib oodata sama lahedat etteastet kui teistes riikides. Kuigi ürituse nimi on Youth Revival ja suunatud rohkem noortele, siis õhtu sisust võivad osa saada kõik. Samuti on see nii inglise kui eesti keeles,” rääkis Tambla.
Ta lisas, et oodata on musikaalseid etteasteid, laulu, tantsu, kuid koos sellega räägitakse teemadel, mis on inimestele väga südamelähedased. “Tiimi liikmed jagavad tõestisündinud lugusid oma eludest ning mis tagajärjed neil olid.”
Sündmuse mõte pole Tambla sõnul kokku tuua ainult kristlasi. “Ka
kriitikud ja skeptilised inimesed on oodatud, sest tänapäeval on usulisi küsimusi perekonnas, koolis või tööl raske küsida. Kristlik usk või väärtused ei ole peavoolumeedia tähelepanu keskpunktis, kuid üle maailma on toimumas erinevates kohtades võimsad ärkamised just noorte seas. Ka need, kellel on küsimusi, võivad kohale tulla ning hiljem küsida,” rääkis ta.
Erinevaid kristlikke noorteliikumisi on mitmeid. Veebruaris sai näiteks alguse Asbury revival, mis on levinud üle TikToki või suuri jalgpallistaadioneid täitnud ärkamiskoosolek Brasiilias. “Need sündmused on meeldetuletus kõigile, et sõnum Jeesusest on sama relevantne täna, kui see oli esimesel sajandil,” tõdes Tambla.
Üritus on tasuta. Reedel kell 13.00 toimub evangeeliumi kuulutamine Paide muusika- ja teatrimaja parklas.
Avatud õhtu algab kl 18, kestab 2tundi 30 minutit.
Vaata ka https://jarvateataja.postimees.ee/7722545/muusika-ja-tants-kristliku-noorteliikumise-euroopa-turnee-jouab-paidesse
Lia Virkus soovitab: küpsetame Eesti Vabariigi aastapäevaks midagi maitsvat ja silmale ilusat!
Toortatrarull kohupiimakreemiga
10 tk
Tatrajahuga saab õhulise, tervisliku ja maitsva rullbiskviidi. Rull saab imehea lihtsa hapuka õunamoosiga, aga ekstra hõrk kohupiimavahu ja mõne hapuka punase moosiga. Pidulikumal puhul on vahva rull kaunistada kreemi ja marjadega!
Toortatrabiskviit:
5 muna
5 sl (mitte kuhjaga) heledat mahetoortatrajahu
5 sl suhkrut
Kohupiimakreem:
4 dl vahukoort
300 g maitsestamata kohupiimapastat
1 dl suhkrut
25 g vanillikastmepulbrit (Ekströms)
Vahele: 3 dl hapukat moosi ( nt pohla, vaarika, jõhvika)
Kaunistuseks: värskeid marju
Vahusta munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Sõelu hulka toortatrajahu, sega ettevaatlikult segamini. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus 10-15 minutit või kuni biskviit on kaunilt kuldpruun.
Kummuta suhkruga ülepuistatud uuele küpsetuspaberile. Keera biskviit koos küpsetuspaberiga rulli ja lase jahtuda ( u 10-15 minutit).
Vahusta koor, kohupiim, suhkur ja vanillikastmepulber ühtlaseks vahuks. Määri peale moos ja sellele enamus kohupiimakreemist( tõsta enne kolmandik tordipritsi kaunistamiseks ootele külmkappi). Keera küpsetuspaberi abil rulli ja jäta paberi sees tunniks –paariks maitsestuma. Pritsi ülejäänud kreem kaunistuseks rullile ja värskete marjadega.
Ühinenud Metodisti Kiriku peamine veebiväljaanne UM News Service teatab:
8. veebruaril 2023.a. kell 11.00 Asbury ülikooli jumalateenistuse lõpus jäid 20 noort veel palvele. Nende noorte arv pidevalt kasvas ja nüüdseks ei ole see jumalateenistus veel lõppenud. Ta kestab edasi! Kõik ülikoolihooned on täidetud noortest. Ülikooli kirikus ei näidata seinale laulusõnu, pole ei prožektoreid ega suitsumasinat, laval on klaver ning kaks kitarrimängijat ja mõned laulujuhid. Kuulatakse lühitunnistusi, päevas on üks lühijutlus ülikooli või sealt üle tee asuva Asbury Teoloogilise Seminari õppejõududelt.
Loengud on kõik katkestatud. Iga päev saabub teistest USA ülikoolidest üle 100 bussiga tudengeid teistest paikadest üle USA. Kuna Wilmore’is
(kus asub Asbury ülikool) on 3500 elanikku, siis kõik teed on ummistunud, kuigi politsei püüab oma parimat anda. Ka lähim lennujaam
Lexington on ummistunud, ümbruskonna hotellid on rahvast täis.
See ärkamine levinud ümbruskonna eri uskkondade kirikutesse. Sel ärkamisel ei ole ükski inimene nö juht, puudub nn tippjutlustaja, noored parandavad meelt, palvetavad üksteise eest. Õhkond ülikooli kirikus olevat vapustavalt erakordne. Ülikooli juhtkond on loonud süsteemi, et korraldada inimeste varustamist veega ning toitlustusega.
8. veebruaril Asbury ülikoolis puhkenud ärkamine laieneb niivõrd kiiresti, osadel andmetel on droonifotode alusel 6000 elanikuga linna ja
ümbrusesse kogunenud juba ligi 100 000 inimest, mitte ainult USA-st, vaid tervest maailmast. Kuna normaalset elu ei saa Wilmore’is ja
ümbruskonnas enam elada, on otsustatud nii kohalike võimude, politsei kui ka Asbury ülikooli juhtkonna poolt lõpetada jumalateenistused Asbury
üliõpilaslinnakus ning suunduda kusagile Kentucky osariigi keskossa, kuhu mahuksid ära kõik inimesed, kes on kokku tulnud ja sõitnud.
Lia virkus soovitab:kilukarussellid
u 30 tk
Näitus meenutab 100 aasta eest toimunud usuõpetuse teemalist referendumit Eestis
Tänavu veebruaris möödub 100 aastat esimesest rahvaalgatuslikust referendumist Eestis, millega sooviti taastada usuõpetus algkoolides. Selle sündmuse tähistamiseks kokku pandud näituse „100 aastat esimesest rahvahääletusest. Religioonialane haridus enne ja nüüd“ avamine toimub 17. veebruaril kell 16 Tartus, Lossi 3 fuajees.
Stendidelt saab uudistada pilte ja dokumente, mis ilmestavad toonaseid sündmusi. Samuti saab teada religioonialase õppe korraldamisest laiemalt Euroopas ning ka tänases Eestis.
Näituse külastamine on tasuta.
Näituse panid kokku Olga Schihalejev, Rain Soosaar, Toomas Jürgenstein, Ulla Herkel, Arvo Lamp; kujundas Riina Sildvee. Näitus on avatud Lossi 3 fuajees 16. märtsini. Sealt edasi saab näitust kaeda Riigikogu näituste saalis.
Lia Virkus soovitab:Küpsisenapoleon
8-10 tk
Küpsisekoogid maitsevad alati head. Kui laod küpsised keedukreemi ja moosiga vaheldumisi koogiks, saad napoleoni noorema sõsara. Valmib palju kergema vaevaga kui klassikaline napoleon.
4 pakki heledaid neljakandilisi küpsiseid
3 dl hapukat moosi (nt jõhvika-, kreegi- või kirsimoosi)
Keedukreem:
1 l piima
4 muna
1 dl nisujahu
1, 5 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut
50 g võid
soovi korral 2 sl konjakit või brändit
Keedukreemi valmistamiseks kuumuta potis piim suhkruga keemiseni, tõsta tulelt.
Sega munad ja jahu ühtlaseks massiks ning lisa kuumale piimale, viimast pidevalt põhjast segades. Kuumuta väiksel tulel segades, kuni kreem pakseneb (ära keeda!).
Tõsta pott pliidilt. Lisa sinna vanillsuhkur ja või, lisa ka soovi korral alkohol ning sega läbi ning lase kreemil täielikult jahtuda.
Laota alusele kiht küpsiseid (nt 3 x 4 või 4 x 4 ) ja määri peale keedukreemi.
Lao teine kiht küpsiseid ja pane peale moosi. Siis pane taas küpsised ja kreem, küpsised ja kreem. Kokku 4 või 5 kihti küpsiseid, nii nagu jagub. Kata kook ka külgedelt kreemiga. Murenda peale mõned ülejäänud küpsised. Kreemi võib ka üle jääda, tõsta see ka karbiga külma ning naudi mõne muu koogiga. Lase kindlasti üle öö külmas seista. Nii on lihtsam lahti lõigata ja ka maitseb imehea.
Lia Virkus soovitab:Tuunikala-plaadipirukas kirsstomatitega
Kaheteistkümnele
See on juba üle kümne aasta üks mu lemmikuid, mis õnnestub alati. Lehttainapõhjal kalapirukas sobib lõunalauale või õhtusöögiks tee-kohvi kõrvale. Juurde passib hästi värske salat. Kui soovid seda küpsetada väiksemas ümmarguses vormis, jaga kogused kahega.
800 g pärmilehttainast
Täidis: • 2 keskmist sibulat • 1 tl kuivatatud punet • 1 sl õli + 1 sl võid • 2 karpi (à 200 g) tuunikala õlis • 400 g riivitud juustu • 400 g kodujuustu • 6 muna • 2 dl piima või kohvikoort • 250 g kirsstomateid • soola ja pipart
Rulli tainas suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Haki sibulad, kuumuta need õli-võisegus koos punega klaasjaks ning kummuta tainale. Sibulate peale laota nõrutatud kalakonservid ja puista juurde riivjuust. Soovi korral lisa ka kodujuustu. Klopi munad lahti, lisa piim (või koor), sega ja nirista täidisele. Laota korrapäraselt peale pooleks lõigatud tomatid ja jahvata neile soola-pipart. Küpseta 200kraadises ahjus umbes 25 minutit, kuni pirukas on pealt kaunilt kuldkollane.
Näitusega „Meie lauluraamatu lugu. Valik lauluraamatuid ja koraaliraamatuid 17. sajandi lõpust kuni tänapäevani“ saab tutvuda Tallinna Jaani kirikus 17.märtsini.
Luteri koraal ehk kirikulaul tekkis 16. sajandi alguses koos reformatsiooniga. 1523. aastal alustas Martin Luther jumalateenistuse tekstide ja laulude tõlkimist ladina keelest saksa keelde, kohandades laulude meloodiateks gregooriuse koraali lihtsustatud variante ning luues ka uusi kirikulaule.
Varasem, rahvapärane luterlik kirikulaul sisaldab improviseeritud meloodilisi kaunistusi ja vaba mitmehäälsust – enamik inimesi õppis ja mäletas laule kuulmise järgi. Esimesed eestikeelsed lauluraamatud ilmusid trükis juba 17. sajandil, millest võib järeldada lugemisoskuse laiemat levikut rahva hulgas. Vanad lauluraamatud sisaldavad ainult laulusõnu ja on ilma nootideta. Siiski leiame vanimast, Stahli lauluraamatust (1637) ka noodikirjas viisinäiteid.
18.–19. sajandil püüti lauluviise ühtlustada. Eesmärgiks seati lihtsa meloodiaga kirikulaul. 19. sajandil hoogustus ka orelite ehitamine kirikutesse ning koguduselaulu saatmine orelil muutus üldiseks. Ilma nootideta lauluraamatu kõrvale astus lauluviiside raamat ehk koraaliraamat, mida kasutasid koguduste organistid.
Minevikus saatis vaimulik laul inimest hällist hauani. Sageli oli lauluraamat laste esimeseks lugemisvaraks. Oma lauluraamat kingiti noortele leeripäeval, seda kanti kaasas pühapäevasel jumalateenistusel, kasutati kooli lugemis- ja laulutundides ning kodudes. Mõnel pool pandi lauluraamat kadunukesele viimsele teekonnale kaasa.
Näitust tutvustava teksti koostaja on Ene Hiio. Tutvustuse täisversiooni saab lugeda: EELK Tallinna Jaani koguduse FB lehelt: https://www.facebook.com/profile.php?id=100079904896376&fref=ts
