Rahvastikuminister Riina Solman rõhutab vaimsest tervisest rääkimise vajadust. 10. oktoobril tähistatakse üleilmset vaimse tervise päeva, mille eesmärk on inimeste teavitamine vaimse tervise olemusest ja selle säilitamise võimalustest. Rahvastikuminister Solman ütles vaimse tervise olulisusest kõneldes, et Eestis kannatab depressiooni käes ligi 75 000 inimest, nende hulgas on väga palju lapsi ja noori. Minister lisas, et eelmisel aastal otsis üle 10 000 lapse ja noore abi kliiniliselt psühholoogilt või psühhoteraapiast. Need on väga suured numbrid. Paraku on abivajajate arv tegelikkuses veelgi suurem. „Täna on üleilmne vaimse tervise päev. Just seetõttu on praegu õige hetk võtta aeg maha ja keskenduda sellele väga olulisele, kuid ikka veel paljude silmis tabuteemale. Mul on hea meel, et meie ühiskond on üha rohkem valmis sel teemal avalikult arutlema. Üheks näiteks sellest on kindlasti rahvusringhäälingu vastavasisulised saated. Need on väga vajalikud,“ rõhutas Solman. Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad Eestis igal aastal. Siiski on Eesti selle näitaja poolest ikka veel Euroopa keskmisest kõvasti maas. Eesti kulutused vaimsele tervisele on 2,8% SKP-st, mis teeb 572 miljonit eurot. Euroopa Liidu keskmine näitaja on samal ajal 4% SKP-st. „Enamik vaimse tervise probleeme arenevad välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas. Lastega pered vajavad seetõttu palju rohkem tähelepanu ja abi, et nende muresid kohe märgata ja aidata. Selleks on oluline toetada vanemaharidust, paariteraapiat- ja nõustamist ning perelepitusteenust. Pere on lapse jaoks turvalise kasvukeskkonna tagamisel kõige tähtsam,“ ütles Solman. Ta lisas, et mida parem on meie rahva vaimne tervis, seda tervemad on meie pered ja ka vastupidi. „Vaimse tervise tähtsus on hoomamatult suur – see mõjutab meid kõiki. Seetõttu on väga tervitatav, et kahe järgmise aasta jooksul koostatava uue inimarengu aruande keskne teema on samuti vaimne tervis ja heaolu,“ kinnitas Solman. Siseministeeriumi pressiteade
Uudised
Rahvastikuminister: tugeva vaimse tervise puhul on oluline roll tugeval perel
Üle Eesti avati 91 helkuripuud
Üle Eesti avati 91 helkuripuud Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Tre raadio ja Türi noortekeskuse selleaastase helkuripuu aktsiooniga liitus 91 kogukonda. See tähendab, et üle Eesti ehiti esmaste elupäästjatega 91 puud. Üleriigilise helkuripuu projekti eestvedaja Regina Jaaksoni sõnul registreeriti kõige enam - 24 helkuripuud - Järva maakonnas. Järvamaale järgnevad Raplamaa 12, Harju- ja Pärnumaa kumbki 11, Tartumaa kümne, Võru- ja Viljandimaa mõlemad viie, Ida-Virumaa nelja, Lääne- Virumaa kolme ja Jõgevamaa kahe helkuripuuga ning Lääne-, Saare-, Valga- ja Põlvamaa igaüks ühe helkuripuuga. Kõige enam on esmaste elupäästjatega puid laste ja noortega seotud asutuste juures, kuid Jaaksoni ütlust mööda on näha, et kohalikud omavalitsused kui mitmed ettevõtted ja organisatsioonidki on tänavu üleskutsega rohkem kaasa tulnud. Kui varasematel aastatel kutsusid projekti eestvedajad ehtima oma piirkonna helkuripuid täpselt ühel ja samal ajal, siis tänavu kestis helkuripuude avamine pikemat aega - 28. septembrist kuni 9. oktoobrini. Helkuripuude endi mõte on aga jäänud samaks: kel on helkur üle, saab selle puule riputada. Kel on see väike elupäästja puudu, saab selle puult võtta ning end pimedal ajal nähtavaks teha. Projekti eestvedaja tunneb suurt rõõmu, et väga paljud kogukonnad ehivad oma piirkonna puud mitmendat aastat järjest. Oma kodukandi helkuripuude täitmisel saavad kõik inimesed ja asutused ise kaasa lüüa. Väikeste elupäästjate puu külge riputamine ei ole Jaaksoni ütlust mööda kindlasti helkuripuu avaja kohustus, vaid igaühe võimalus teha kaaskodanikele natuke head. 2015. aastal suvepealinnast alguse saanud ja tänaseks üle-eestiliseks kasvanud helkuriaktsiooniga pööratakse inimeste tähelepanu ohutule liiklemisele ning tuletatakse meelde helkuri kandmise vajalikkust. On ju helkuri kandmine pimedal ajal jalakäijale kohustuslik nii valgustatud kui valgustamata teel. Täpse ülevaate helkuripuude mõttest ning puude asukohtadest saab helkuripuu Facebooki lehelt.
allikas bns.ee
Lia Virkus soovitab toite kõrvitsast: Vürtsikas salat
Vürtsikas kõrvitsasalat
1 liiter
Säilib külmikus 1,5‒2 kuud.
1 kg kõrvitsa viljaliha
4 küüslauguküünt
1 punane tšillipiprakaun
2 sibulat
2 sl soola
2 sl suhkrut
2‒3 sl valge veini äädikat
Riivi ja haki kõik köögiviljad ning maitsesta soola, suhkur ja äädikaga.
Lase paar tundi seista. Tõsta purki ja säilita külmkapis.
Lia Virkus soovitab toite kõrvitsast: Kariibi marmelaad
1 liiter
Mõnusalt laimimaitseline ja kerge rumminüansiga sobib hästi pannkookide peale, juustulauale ning kookide kaunistamiseks.
1 papaia
1 ananass (500 g puhastatud viljaliha)
500 g kõrvitsat
2 laimi
300 g suhkrut
200 g moosisuhkrut
3 sl rummi
Puhasta kõrvits, papaia ja ananass ning lõika kõik väikesteks suupärasteks kuubikuteks. Riivi pestud laimidelt koor ja pressi välja mahl.
Pane kõrvits, papaia ja ananass koos laimikoore ja -mahlaga potti ning lisa algul vaid 2‒3 sl suhkrut. Keeda vaiksel kuumusel kaane all 15 minutit. Lisa ülejäänud suhkur ja keeda veel 15 minutit. Lisa rumm ja moosisuhkur ning keeda veel 5 minutit.
Tõsta eelkuumutatud purkidesse ja kaaneta.
Kirikute, riigi, omavalitsuste, ülikoolide, mäluasutuste ja ühenduste esindajad allkirjastasid ühispöördumine seoses Piibli uue tõlke ettevalmistamise ja väljaandmisega
Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliseltsi ja rahvastikuministri algatusel kirjuti täna, 30. septembril Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis (selles hoones tegutses aastatel 1633-1828 trükikoda, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel) alla ühispöördumisele Eesti rahva poole seoses Piibli uue tõlke ettevalmistamise ja väljaandmisega.
30. septembril möödub 1600 aastat püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. Soovides aastaks 2039, mil eestikeelse Piibli väljaandmisest möödub 300 aastat, anda välja uus, tänapäevases eesti keeles piiblitõlge, ning nähes selles üldrahvalikku ettevõtmist, kinnitasid 50 kirikute juhti, riigi, teadus- ja mäluasutuste, ülikoolide, kristlike ja teiste ühenduste juhti või esindajat allakirjutatavas ühispöördumises soovi moodustada Juubelipiibli koostöökogu. Koostöökogu esimene koosolek toimus pärast allkirjastamistseremooniat.
“Meie maa ja rahvas on kristlikku kultuuripärandit hoidnud ning Piiblit kui Jumala Sõna väärtustanud sajandeid,” rõhutatakse pöördumises. “Uuel aastatuhandel on meil kohustus tagada Pühakiri eesti rahvale parimas eesti keeles, mis meid kõiki kõnetab.”
Tervituskõned pidasid Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Robert Ossipov, Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder ja EELK peapiiskop Urmas Viilma. Pöördumise teksti luges ette Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Allkirjastamistseremooniat juhatas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Lühiettekanded Piibli tõlkimise teemadel pidasid teoloogid dr Toomas Paul ja Ühinenud Piibliseltside Maailma Piibliteenistuse tegevdirektor, Maailma Piiblitõlke osakonna juht Alexander Schweitzer (video vahendusel). Psalme laulsid Eerik Jõks ja lauluansambel Margo Kõlari juhatamisel.
Ühispöördumise tekst ja nimekiri ühispöördumisega ühinenutest on lisatud käesolevale pressiteatele.
Allkirjastamistseremooniast tegid veebiotseülekande nii Pereraadio Pildiraadio – http://www.pereraadio.com/pildiraadio/ – kui ka Postimees TV – https://tv.postimees.ee/7073319/juubelipiibli-koostookogu-moodustamine-koos-uhispoordumise-allkirjastamistseremooniaga Salvestus on järelvaadatav.
Fotol: rahvastikuminister Riina Solman ja Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe ühispöördumist allkirjastamas (foto: Urmas Viilma)
Lia Virkus soovitab: ahjukarbonaad metsaseentega
neljale-kuuele
u 800 g seakaelakarbonaadi
praadimiseks väheke õli ja võid
150 -250 g lehterkukeseeni või muid metsaseeni (või värskeid pruune šampinjone)
2 väikest sibulat
2 dl vahukoort
soola ja musta pipart
Lõika karbonaad 4 viiluks. Kuumuta pannil õli ja pruunista lihaviilud mõlemalt poolt, maitsesta soola ja pipraga ning tõsta ahjuvormi. Lisa pannile seened ja sibularibad, kuumuta segades 4-5 minutit. Lisa koor ja kuumuta veel 1-2 minutit ja maitsesta soola ja pipraga. Laota sibula-seenekaste lihale. Järelküpseta ahjus 170°C juures umbes 20 minutit või kuni liha on küps. Serveeri ahjuliha kartulipudru või keedetud kartulitega.
Laupäeval, 26. septembril kell 10.00 algavas saates ,,Aja Silm”
on stuudiokülaline religiooniuurija, teoloog ja vaimulik dr Jaan Lahe.
Saate teema on kristliku jumalakäsitluse ja Kreeka filosoofia jumalakäsitluse suhetest.
Saade on järelkuulatav Raadio 7 mobiilirakenduses kui ka Raadio7 kodulehel: https://raadio7.ee/podcast/aja-silm-2020-09-26/, mis avaneb pärast saate lõppu.
Lia Virkus soovitab:
Rootsi õunakook
10-12 tk
Riivitud õunad taignas teevad selle koogi meeldivalt mahlaseks. Kook maitseb hea nii kohe kui ka järgmisel päeval. Maitsestamiseks kasuta kas kardemoni või kaneeli või miks mitte ka mõlemit. Pidulikumal puhul soovitan kooki serveerida kardemoni ja vanilliga maitsestatud vahukoorega.
3 muna
200 g võid
2, 5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
Näpuotsaga soola
2 dl nisu- või toortatrajahu
400 g hapukaid õunu
1 tl kardemoni ja/ või 1-2 tl kaneeli
Serveermiseks:
3 dl vahukoort
1 tl vanillsuhkrut
0, 5 tl kardemoni
Vahusta toasoojad munad suhkrutega, lisa sulatatud jahutatud või ja jahu.
Koori ja riivi hulka õunad, maitsesta kardemoni ja /või kaneeliga. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 180 kraadises ahjus 25-30 minutit. Ära üle küpseta, et kook jääks mahlane ja hea. Serveeri vanillsuhkru ja soovi korral ka kardemoniga vahustatud koorega.
Maailmakorstuspäeval on Sinugi panus oluline!
„Prügiprobleemis peegeldub tänase maailma kurbloolisus. Selle keskmes on raiskamine ja äraviskamine. Teisisõnu – hoolimatus tänase ja homse maailma eest. Selle vastu saame koos võidelda sõnaga ja tegudega,“ seisab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Alliansi ühises pöördumises kirikutele ja usulistele organisatsioonidele.
Eesti Kirikute Nõukogu on valinud tänavuse aasta teemaks “Hoiame loodu(s)t”. Kirikud on ühendanud jõud Eesti Maailmakoristusega, et lisaks käega katsutavale keskkonnale luua muutust ka inimeste vaimumaailmas ja kutsuvad üles: „Väline väljendab ka meie sisemaailma. Seega on viimane aeg ühendada palves jõud ja paluda Eestimaa ja rahvas puhtaks vaimsest prügist!“
19. septembril toimuva maailmakoristuse raames pööratakse tänavu Eestis erilist tähelepanu hajusalt paiknevale väikesele ja nähtamatule prügile, mida leidub kõikjal. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid, väikesed kiletükid, klaasikillud jms. Väikeprügi, mis kord juba loodusesse satub, ei jõua tõenäoliselt kunagi nõuetekohasesse käitlusesse: see jääbki loodusesse, kus laguneb väikesteks tükkideks (mikroplast!) või jõuab mõne linnu/looma toidulauale, sealt omakorda meie juurde tagasi.
Konid peavad kaduma
Maailma ja Eesti suurimaks prügiprobleemiks on sigaretikonid. Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ning koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse. Sigaretifilter on tehtud plastkiududest (tselluloos-atsetaatkiud) ja igas filtris on ligikaudu 12 000 kiudu. Pool plastprügist, mis jõuab Läänemerre, ongi suitsukonid, mis on pärit randadelt, jõgedest ja laevade pardalt.
Paljud ei tea, et sadevee-kanalisatsiooni visatud suitsukoni jõuab torustiku kaudu merre, sest üle poole Eesti sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Üks sigarett sisaldab vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed. Ehk siis – suitsukonide reostus on otsene oht meie kõikide tervisele. Varem või hiljem jõuavad (või on juba jõudnud) konid ka meie toiduahelasse, tagasi meie juurde. Konide loodusesse viskamisel on justkui bumerangi-efekt.
Üheaegse palve vägi
Eesti Kirikute Nõukogu soovib mööda ajavööndeid liikuvale koristuslainele liita ka globaalse palvelaine, sest üheaegses tegevuses on vägi ning üheaegses palves on vägi.
19.09.2020 tegevusteks pakub EKN välja järgmise ajakava:
10.00 Palve ja kiitus kirikus/koguduse ruumides
11.00-14.00 Oma piirkonna koristamine (võib ka lühemalt)
14.15 Tagasi kirikuruumidesse
14.30 Tänu ja kiitus, suupistelaud, osadus
Pöördumisele on alla kirjutanud Britt Normet, Helle Liht, Indrek Luide, Elle Kalamägi, Kristjan Kalamägi, Mart Metsala, Ragne Kivimets, Mart Normet, Janek Mäggi, Meego Remmel ja Philippe Jourdan.
Lia Virkus soovitab: Porgandikook laimi-toorjuustukreemiga
Porgandikook laimi-toorjuustukreemiga
12 tk
3 muna
3 dl suhkrut
3 dl jahu
1 tl vanillisuhkrut
3 tl küpsetuspulbrit
1, 5 tl kaneeli
1 tl kardemoni
0, 5 tl jahvatatud ingverit
soola näpuotsaga
1, 5 dl rapsiõli
300 g peenelt riivitud porgandit
Toorjuustukreem:
60 g võid
2 dl tuhksuhkrut
100 g toorjuustu
1 tl vanillisuhkrut
1 laimi riivitud koor
Vahusta toasoojad munad suhkruga. Sega kuivained omavahel ja sega ettevaatlikult munavahu hulka. Lisa hulka ka õli ja riivitud porgandid. Sega läbi ja kalla küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm lahtikäivasse vormi. Küpseta ahjus 150 kraadi juures u 45- 50 minutit või kuni kook küps ja sissetorgatud tikk jääb kuivaks.
Lase jahtuda. Tõsta kook vormist serveerimisalusele. Vahusta glasuuriained ja määri koogile. Kaunista riivitud laimikoorega.
