Vaimse tervise portaal Peaasi.ee alustas märtsikuus depressioonikampaaniat “Must lumi”. Kampaania eesmärk oli teadvustada depressiooni kui haigust, mida on võimalik ennetada ja ravida.
Raadio 7 pöördus psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu poole küsimusega, mida kujutab endast stress ja kuidas ristlased oma lähedasi ja ka teisi inimesi aitada saaksid. Järgnevalt selgitab Karmen Maikalu stressi ilminguid nii lastel, noortel kui täiskavanutel.
,,Fakt on see, et neid inimesi – ka noori ja lapsi, kes füüsiliste ja psüühiliste probeleemidega kimpus, on rohkem kui oskame arvata. Tänapäeval saadakse aru, et tegemist ei ole lihtsalt hava tujuga. Teadlikkus on täna suurem, et kui enesetunne on pikemat aega negatiivne, on tegemist haigusliku seisundiga. Samas kõik teismelise käitumisega seotud eripärad ei kvalifitseeru depressiooniks. Paraku on on teismeliste seas levinud kummaline trend – enda vigastamine. Neid lapsi ja noori, kes ennast lõiguvad, on väga palju. Tasub tähele panna, et kui noor inimene üleüldse ei kanna lühikese varrukaga riietust, vaid tal on pidevalt käed pikkade varrukatega kaetud, siis tasub olla tähelepanelikum. Kui laps või noor ennast lõigub, ei tohi sellesse suhtuda ükskõikselt. See tegevus on märk, et lapsel on hing haige, tal on väga halb olla. Muidugi ka enesetapu mõtted mis väljenduvad jutuna elu mõttetusest, et pole mõtet elada, tahaksin ära siit, tahaksin, et see oleks läbi – igasugune selline jutt vajab kohest sekkumis ja suuremat tähelepanu. Neid jutte ei saa kuidagi ükskõikselt võtta.”, ütleb Karmen Maikalu.
Kuidas inimene saab aru, et tal on depressioon?
,,Depressiooni tundemärgid on, kui mitme nädala jooksul pidevalt meeleolu kõigub jaenesetunne on väga halb . See ei pea olema ainult kurbus ja masendus olema. See võib avalduda kergesti ärritavuses. Depressioonis inimestel on meeleolu pidevalt kehv. Kui eile oli kehv enesetunne, aga täna päike paistab, ja tuju on hea – siis see ei ole depressioon. Kui meeleolu on järjest nädalaid kehv ja inimene ei tunne rõõmu nendest asjadest, mis tal varem rõõmu pakkusid,ta ei huvitu nendest asjadest, mis teda varem huvitasid. Kui on pidevalt väsimus, siis peaks ikka kellegagi sellest rääkima ja abi küsima”.
Kuidas saavad kristlased kampaanias “Must Lumi” inimesi aidata?
Oleme kokku puutunud sellise suhtumisega,et kristlastel ei tohiks depressioooni olla. Et kui oled hea kristlane, siis sul ei saa olla depressiooni. Vastasel korral pole sinu suhe Jumalaga korras. Või sedagi, et depressiooniga ei tohiks arsti juurde minna.
Karmen Maikalu:
,,Ma küsin kohe, kas sa hambaarsti juures oled käinud? Enamus kristlasi käib hamabaarsti juures. Loomulikult me usume Jumala tervedavasse väesse! Me Palvetame ja toetume Jumala abile! Nii nagu me käime hambaarsti juures, peaksime pöörduma oma hingehädadega hinge arsti juurde, see abi on meile kõigile. Kui häda tuleb, peab abi otsima. Seal juures,ütles Martin Luhter: Palvetada nii nagu üksi ei töö ei loeks, ja töötada nii nagu üksi palve loeks. Üht tuleb teha ja teist ei tule tegemata jätta”.
Kus on need kohad, kuhu siis pöörduda?
,,Kui rääkida kristlikest psühholoogidest, siis on meil EELK Perekeskus, Terve Elu Keskus, kus antakse kristlastest nõustajate poolt abi. Abi sannab ka Sa Väärtustades Elu. Samas julgustan abi saamiseks pöörduma kooli psühholoogi poole, see on tasuta võimalus abile! Kui me näeme, et meie koguduse liige, lähedane inimene on muutunud tõrksaks või on endasse tõmbunud, pahandab kuidagi kergesti, siis tuleb minna ligi ja küsida, kuidas sul päriselt täna läheb? Me arvame, et inimese eraellu me ei sekku – et, kui inimene tahab, räägib ise. Mõnikord oleks siiski hea küsida, olemas olemine, kuulamine, mõistmine mõjub hästi. Ka peaks olema võimalik sellest rääkimine ka kogudustes. Mis on depressioon? Kuidas käituda? Tihti inimesed lähevad kogudustest ära. Nad ei julge sellest rääkida, nendest ei saada aru. Nad ei leia mõistmist”.
Õige abita jäänud depressiooni mõju meie ühiskonnas on laiem kui arvata oskame. Depressioon ei puudata ainult selle põdejat, vaid ka tema pereliikmeid, kolleege ja sõpru. Haigus tapab igal aastal Eestis rohkem inimesi kui hukkub liiklusõnnetustes – depressioon on suitsiidi suurim riskifaktor.
Kuna depressiooni all kannatab Eestis 5-6 inimest sajast ja paljud neist on diagnoosimata, kutsutakse osalema depressiooni sümptomite testimises lehel www. peaasi.ee Testimine on anonüümne, iga inimene saab enda tulemuste kohta personaalse tagasiside koos soovitustega vaimse tervise tugevdamiseks.
Kuula meie saateid laupäeva hommikuti kell 9.00,, Ole terve”, milles anname nõu, kuidas oma emotsioone juhtida ja enesega toime tulla.
Ka saates Aja Silm on emeriitõpetaja käsitlenud inimese hingeseisundit ja abi sellises olukorras. https://raadio7.ee/podcast/aja-silm-2018-04-14/
