„Ta on valmistanud neile linna.“ (Heebrealastele 11,16)
Räägitakse lugu Ameerika turistist, kes külastas Poola rabi üheksateistkümnenda sajandi kodu. Turist oli üllatunud. kui tagasihoidlikult ja odavalt kodu sisustatud oli. Elutoas oli palju raamatuid, laud ja pink. „Kus su mööbel on?“ küsis mees rabilt. „Aga kus sinu oma on?“ küsis rabi vastu. „Mis mõttes? Ma olen turist ja olen reisil.“ „Mina ka,“ ütles rabi selle peale. Me kõik oleme turistid ja siin vaid ajutiselt. Me oleme aja ja igaviku lapsed. Kristlased on taeva kodanikud, kes läheva läbi Maa koju taevasse. „Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust.“ (Fl 3, 20) Taevas on rohkem kui doktriin. Jumala lunastatud lapse jaoks peaks see olema mõtte- ja eluviis. Paulus kirjutas: „Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel, mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal, sest te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega Jumalas.“ (Kl 3, 1-3) Taevas on meie Põhja Täht. Las selle ilu haarab Su ettekujutuse, selle väärtused määraku Su käitumine ja selle suurus lunastagu Su lühike elu, selle rõõmud leevendagu Su muresid ja selle Vägev Kuningas saagu omale Su igavene ülistus. Neile meist, kes me siin lühikest aega oleme, peaks Taevas olema elumuutev tõde. Me ei ole siin selleks, et siia jääda. Ma oleme palverännakul, teel Isa koju, et seal koos temaga igavikus elada. (vt Jh 14,2) Me oleme teel oma alatisse koju. 2Ms 17:8-16 Rt 2:12 Gl 3:27
