Kristus kustutab Su hinge janu

Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Johannese evangeelium 4, 15) Ta elas Samaarias, oli viis korda abielus olnud ja elas nüüd koos mehega, kes polnud tema abikaasa. Võib-olla laksutasid tagarääkijad tema üle oma keelt. Kuidas muidu selgitada tema keskpäevast kaevul olekut? Teised naised käisid päeva hakul vett toomas, aga see naine tuli keskpäeval, taludes pigem päikest kui külanaiste keeleteravust. Kui kaevule ei oleks võõras ilmunud, siis oleks naise lugu Samaaria liivaluidetesse kaduma läinud. Kuid ta tuli naise ellu lubadusega anda elavat vett, mis janu kustutab. Teda ei häirinud naise minevik. Ta ütles: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” (Jh 4, 13-14) Naine palus seda vett. „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4, 15) Siis lahkus naine kaevult, läks linna ja ütles seal inimestele:  „Tulge, vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?” Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde. Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.” (Jh 4, 29-30; 39) Keegi ei olnud nõus naisele uut võimalust andma peale Jeesuse. Seda, mida Jeesus naise heaks tegi, teeb ta ka Sinu heaks.  Gl 1-3 Mt 13:24-35 Ps 101 Õp 13:20-23