Uudised

Haridus-ja teadusministeeriumi ettekirjutusest kirikukoolidele

 Haridus- ja teadusministeerium on teinud Tartu luterlikule Peetri koolile ja Kaarli koolile ettekirjutuse muuta oma töökorraldust nii, et luterlik usuõpetus oleks õpilastele vabatahtlik.

Järgnevalt refereerime ajalehes,,EESTI KIRIK” ( Nr4, 01.02.2023) õigusteaduse doktor Priit Kama selgitust, milline on vanemate otsustusõigus laste usulisel kasvatamisel ja harimisel nii Eesti kui ka rahvusvahelise õiguse järgi:

– Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaselt peab riik austama vanemate õigust tagada lastele vanemate usuliste ja filosoofiliste (mõnes keeles tõlgitakse viimast sõna „maailmavaateliste“, mis annab mõtet ehk paremini edasi) veendumustega kooskõlas olev haridus (1. lisaprotokoll art 2). ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi austavad riigid vanemate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluva usuvabaduse rakendamisel (art 14 lg 2). 

– Mingit maailmas üldtunnustatud vanust, millest alates muutuks lapse otsustusõigus tähtsamaks tema vanemate omast, ei ole. Enamasti leitakse, et see peaks juhtuma millalgi enne lapse päris täiskasvanuks saamist. Eri riikides varieerub see murdepunkt tavaliselt 14. ja 16. eluaasta vahel. Selliseks näiteks on ka Eesti kirikute ja koguduste seadus, mille järgi võib noorem kui 15aastane laps kuuluda kogudusse „oma vanemate või eestkostja loal“ (§ 10 lg 2).

– Usuvabaduse hulka kuulub ka võimalus usku õpetada. See võib toimuda avalikes koolides – muidugi neile, kes seda ise või kelle vanemad seda soovivad. Kuid rahvusvaheliste lepingutega ei ole riigid endale võtnud kohustust võimaldada konfessionaalse usuõpetuse õpetamist avalikus koolis. Seda ei näe täna ette ka Eesti seadused – ehkki vabatahtlikku konfessionaalset usuõpetust avalikus koolis ei saaks millekski põhiseaduse vastaseks pidada. Riikides, kus konfessionaalset usuõpetus avalikus koolis õpetada ei saa, tuleb seda paratamatult teha kas pühapäevakooli vormis või kirikukoolides, mis annavad riikliku õppekava kõrval ka usulist kasvatust ja haridust.  Kui tõlgendada sätet nii, et ka kirikukoolis võiks laps õppida usuõpetust saamata, siis vähemalt põhikooli laste puhul seaks see kahtluse alla neid sellesse kooli saatnud vanemate õiguse lapsi enda maailmavaate kohaselt kasvatada ja usuliselt suunata, mida rahvusvahelises õiguses tunnustatakse.

– Võib muidugi juhtuda, et mõnele lapsele on kirikukool tõsiselt vastunäidustatud. Sel juhul oleks õige vahetada kooli, mitte püüda olukorda lahendada lihtsalt usuõpetuse ärajätmisega. Nii oleks mõistlik mitte asuda erakooliseaduse sõnastust kuidagiviisi täpsustama, vaid tõlgendada seda kooskõlas vanema õiguse ja kohustusega last usulistes valikutes suunata ning maailmavaateliselt kasvatada, mis annab talle ka õiguse usulise hariduse andmiseks oma lapsele kirikukooli valida.

artikkel täies mahus http://www.eestikirik.ee/usuopetusest-kirikukoolis/

 

Eesti palvushommikusöök Tartus

1.veebruaril toimus Eesti Rahva Muuseumis XI Lõuna Eesti palvushommikusöök, kuhu olid kutsutud Lõuna-Eesti maakondade ja linnade poliitika-, majandus-, kultuuri-, meditsiini- ja usuelu esindajad. Tartu rahu aastapäeva eel oli tähelepanu keskmes rahu. Hommikusöögile oli kogunenud üle 100 osaleja. Pühakirja luges ja hommikut juhatas EELK piiskop Joel Luhamets, kokkutulnuid tervitas Tartu linnapea Urmas Klaas, kes rääkis Tartu rahu tähendusest tänases päevas. Mõtiskluse rahust muusikas jagas kitarrist Marek Talts ja õiglasest rahust kõneles Kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg.Muusikalisi vahepalasid pakkkus Vaiksete Vete

Esiteks tuleb sõda Ukrainas lõpetada, teiseks

hakata Euroopat üles ehitama, seda nii mentaalselt kui füüsiliselt.Ja ülesehitustööd saavad kirikud koos teha, sest diakoonia on inimeste teenimine, mis sisaldab nii  pere- ja kasvatusnõustamist, hingehoidu, perevägivalla katkestamise sotsiaalprogramme ja vanemlust toetavaid programme ning koolitusi, selgitas SA EELK Diakoonia juht Avo Üprus. Jaanuari lõpus võõrustas SA Eesti Diakoonia Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) diakoonia uuendamise töörühma, mis valmistab ette materjale ning õppeprogramme koguduste koostöö ja sidususe parandamiseks. Diakooniatöö kontekstis tähistab see ühise eesmärgi nimel koos tegutsemist ja sellest sündivat samasustunnet, mis aitab ületada muid erinevusi. Üheskoos solidaaruses elamine eeldab soovi üksteiselt õppida ja valmisolekut mugavustsoonist väljuda. Diakooniata kirikut ei ole. Mitmetahulise ühistöö ühiskonnas  mõiste kerkis esile reformatsiooni 500. aasta juubeli künnisel, mil kirik arutles elavalt diakooniatöö üle praeguses globaliseerunud, rändest ja ebavõrdsusest vormitud Euroopas. Töö diakoonia uuendamise töörühmas  jätkub, see on  ettevalmistus Luterliku Maailmaliidu eelassembleeks,  septembris kohtutakse  taas, et  visioonid ja arendused plaanideks  kinnitada. 

Lia Virkus soovitab:Kardemonipannkoogid


10-12 tk

Imehead vanaema retsepti järgi paksud pannkoogid, kus kardemoni imeline maitse lausa lummab.

Marjad või moos sobib lisandiks suurepäraselt, maiasmokkadele ka vahukoor või vanillijäätis!


• 5 dl toasooja hapupiima või keefirit • 2 toasooja muna • 2 sl sulavõid • 5 dl jahu • 1 tl söögisoodat

• 1 tl küpsetuspulbrit • 1 sl jahvatatud kardemoni • 1 tl soola • 1 sl suhkrut

Praadimiseks: • võid ja õli

Lisandiks: • marju • moosi • kardemoni ja vanilliga maitsestatud vahukoort • vahtrasiirupit vms

Täname jõuluprogrammi toetajaid!

Kingitused Jõulu eriprogrammi toetajaile:

Kalendrid:
 Anita Ahi, Elga Kattel, Linda Septer
CD plaadid:
Laikrete perebänd CD ,,Sind tänan”: Reet Kõpper, Rally Kallas
Ans Häälemaa CD ,,Algus”  Kristjan Allik
CD Marje Sink ,,Jõululaulud”  Maimu Remmel  
Ülistuskoor Ekklesia CD,,Süda jõulutuledes”: Ülla Hunt ja Aivi Otsnik
Rebekka CD ,,Jõuludeks koju” Eve Helm
Robirohi CD  ,,Võtkem Jumalale laulda”  Anne-Ly Kalnapenkis 
Raamatud:
Jumal on ARMASTUS:Taevariigi saladusi I    Villu Käo 
Eve Juurik ,,Palveid Jumala sõnast”   Marju Käo 
Villem Ridala ,,Püha rist“  Silvi Kauge 
Raadio7 logoga tass: Ülle Lorits ja Milvi Selberg

Täname toetuse eest!

Lia Virkus soovtab:Piparkoogibrita

7 Piparkoogi-Brita

12–16 tk

Pohlamoosi ning jõuluvürtsidega kreem teevad sellest Brita variandist ehtsa pühademaiuse. Parimalt maitseb tort järgmisel päeval, aga võid nautida ka kohe.

Põhi: • 125 g võid • 2 L-suuruses muna kollast • 1 dl suhkrut • 1 dl piima • 1,5 dl nisujahu  või tatrajahu• 2 tl küpsetuspulbrit • 0,5 tl ingverit • 0,5 tl kaneeli

Beseekiht: • 2 L-suuruses muna valget • 1,5 dl suhkrut • 1 tl vanillsuhkrut • 0,5 tl kaneeli • 2–3 sl mandlilaaste

Kreem: • 3 dl vahukoort • 250 g mascarpone’t • 2 dl külmutatud pohli • 0,5–1 dl suhkrut • 50 g piparkooke

Kaunistuseks: • tuhksuhkrut • granaatõunaseemneid või pohli


Põhja valmistamiseks vahusta toasoe või suhkruga. Lisa vahustamist jätkates ükshaaval munakollased. Sega jahu, küpsetuspulber, ingver ja kaneel. Lisa kuivained piimaga vaheldumisi või-munavahule ning sega ühtlaseks. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.


Beseekihiks vahusta munavalged kõvaks vahuks, lisa vähehaaval suhkrud ja kaneel. Kata tainas ettevaatlikult munavahuga. Puista peale mandlilaastud. Küpseta 175kraadises ahjus 15–20 minutit. Lase jahtuda.

Kreemi jaoks purusta pohlad suhkruga. Vahusta koor poolvahuseks, lisa mascarpone ja klopi ühtlaseks. Sega käsitsi juurde purustatud pohlad ja purustatud piparkoogid.

Lõika põhi pooleks. Tõsta üks pool alusele, kata kreemiga ja tõsta teine pool põhja peale. Hoia serveerimiseni külmas. Vahetult enne serveerimist sõelu üle tuhksuhkruga, soovi korral kaunista pohlade või granaatõunaseemnetega.

 Võib ka pohlad jõhvikatega asendada

Jõululaupäev Raadio7s

kl 10.  Aja Silm: Jõuluõhtu tähendus meie mõtetele, tunnetele, eesmärkidele – meie elule. Stuudios dr theol. Jaan Lahe

kl11 Külalisstuudio: kuuleme ülistuskoori Ekklesia uue heliplaadi  ,,Süda jõulutuledes” sünnilugu

kl 13 Aeg rääkida Inna Välja :,Jumalaga koos sünnib imelisem elu, millest unistada ei osanudki

kl 15 Aja Silm: taas vaatame läbi aja- ja kultuuriloo –  Jeesus Kristus kui ajalooline isik.

kl 18 Miks inimene igatseb valgeid jõule. Arhiivisaates SUHTUMISED selgitab pastor Allan Laur

kl19 Jõulujumalateenistus EKNK Toompeakogudusest. 

kl 20 Jaan Tammsalu mõtisklus

kl 22 HÜva leili! Mehed leiliruumis: mis juhtub, kui kohtud täna Jeesusega nö päriselt?

kl 23 oleme ootel: keskööl sünnib Jõululaps. Raadio 7 öökava jagab kuulajatega rõõmu varajaste hommikutundideni.

Tänan, et olete meiega! Saated Raadio 7s reaalajas, internetis ja mobiilirakenduse kaudu R7 äppis, kõuk ka järelkuulatavad. RÕÕMSAT JÕULULAUPÄEVA!

 

 

Esimese advendi ootuse nädalavahetuse kava

Laupäev 26.november:

9.00 Hommikubrunch: Kärgperedest teisest vaates: Kaia Kapsta-Forrester, jõuluootuse meeleolud ja ootuslõhnad-PEHME PIPARKOOGI retsept Lia Virkuselt vaata  õpetust: raadio7.ee/targu kodus talita

10.00 Avalik salvestus Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusest: teoloogiadoktor Jaan Lahe valis selgituseks teksti kirjast koloslastele 2:13-15

12.00 Europulss : pilk maailma kaardile-Tunne Kelam

13.00 Armus kantud: külaline on Vilja Lige

15.00 Ilmaelu vaatlused Hiiumaa pastoritelt

17.00 Uurime juudi kalendrit

19.00 Aeg rääkida: Heli Rohtla

21.00 Hüva leili! Stuudios mehed: Kas pikameelsus tähendab aeglust või oskust talitseda emotsioone?

Pühapäev 27. nov:

10.00 Jutlus Allika kogudusest, kõneleb pastor Kaarel Väljamäe

11.00 Kultuurisaade Roosiaed: jalgpallist

13.00 Uuel teel- juhatavad Eesti kristlikud ettevõtjad

15.00 Lõputa lugu: Ene ja Leho Paldre

18.00 KORDAME:18.00Hüva leili, kl 19.00 Peresaade, kl 21.20 jutlus

22.00 Armus kantud: Ivo Käsk

23.25 jõuluootus luules

Lia Virkus soovitab:Pehme piparkook

Kümnele kuni kaheteistkümnele

Olen mitukümmend aastat juba esimesel advendil küpsetanud plaaditäie pehmet piparkooki, mis toob koju magusat jõuluaroomi. Siinsest kogusest saab suure plaaditäie kooki, millest jätkub perele maiustamiseks mitmeks päevaks. Kook maitseb hästi ka ilma glasuurita, enamalt jaolt nii seda söömegi. Pidulikumal puhul kata aga kook pealt hõrgu toorjuustuglasuuriga.

5 dl keefirit või hapupiima

5 dl suhkrut

7 dl nisujahu

1 sl söögisoodat

3 tl jahvatatud nelki

3 tl kaneeli

1,5 dl pohlamoosi

150 g võid

Toorjuustuglasuur:
400 g maitsestamata toorjuustu

3 dl tuhksuhkrut

1 tl vanillsuhkrut

Kaunistuseks:

pohli või jõhvikaid, võivad olla ka külmutatud

pealesõelumiseks kaneeli

 

Võta suur kauss. Mõõda sinna keefir või hapupiim ja suhkur, sega läbi. Sega omavahel jahu, sooda, nelk ja kaneel, lisa tainale. Lisa ka pohlamoos ja sulatatud või, sega ühtlaseks tainaks.

Kata kõrgete servadega suur ahjuplaat küpsetuspaberiga ja laota sinna tainas. Küpseta 200 kraadi juures 40 minutit. Proovi tikuga küpsust – tikk peab jääma kuivaks.

Lase jahtuda. Sega kokku toasoojad glasuuriained ja kata kook glasuuriga. Joonista kahvliga peale kena muster, puista soovi korral peale kaneeli ja kaunista kook marjadega.

Lia Virkus soovitab:Kamavaht jäätisega


neljale

Lihtne ja kiirelt valmiv suvine rahvuslik magustoit. Serveeri kaunilt jäätisepalliga ja lisa ka värskeid mustikaid või muid marju kaunistuseks.


4 dl vahukoort

300 g maitsestamata kohupiimapastat

3 sl suhkrut

2 tl vanillisuhkrut

2 sl rukkikama

Serveerimiseks Vanilli-koorejäätist

mustikaid või muid marju