Uudised

Vabariigi Valitsuse 19. juuli korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ sätestab ka korra jumalateenistuste pidamiseks.

Korralduse punkt nr 16 kehtestab nõuded avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste korraldamisele. Korraldusega nähakse ette nõuded inimeste hajutamisele. Lisandub desinfitseerimisnõuete täitmine terviseameti juhiste järgi ja jätkuvalt on vaja tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Korraldus puudutab käitumisjuhiseid ja piiranguid erinevate ürituste korraldamisel, isikute liikumisel, meelelahutusasutustes ja toitlustusettevõtetes viibimist. Näiteks avalike koosolekute, ürituste, konverentside, teatrietenduste, kontsertide ja kinoseansside korraldamisel ei kohaldata 50% täituvuse piirangut tingimusel, kui isikutele on ettenähtud alal statsionaarne istekoht, sh eraldi asetsev istekoht pingil, ning tagatakse isikute hajutamine ja istekohad on isikustatud.

Kehtestatavate piirangute eesmärk on maandada haiguse leviku riske. Piirangute kehtestamise lähtekohaks on terviseameti hinnang, mille kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikokkupuutel nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib tõhusamalt siseruumides ning ohustab eelkõige riskirühmi (sh vanemaealisi).

Korralduse terviktekst on avaldatud Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi Teatajas.

Kolm kuud pärast koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu väljakuulutatud eriolukorra algust ja paar nädalat pärast eriolukorra lõppu kogunesid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikute juhid täna Keila Miikaeli kirikusse tänujumalateenistusele. Tänujumalateenistusel tänati kõiki neid, kes andsid olulise panuse koroonaepideemia tõrjumisele. EKNi tänukirjadega austati peaminister Jüri Ratast, regionaalministrit Riina Solmani, sotsiaalministrit Tanel Kiike, samuti hädaolukorra meditsiinijuhti Arkadi Popovi, valitsuse teadusnõukoja juhti Irja Lutsarit ning terviseametist Merike Jürilot, Martin Kadaid ja Ester Öpikut. Jumalateenistusel mälestati kõiki koroonaviiruse ohvreid Eestis ja kogu maailmas. Tänujumalateenistuse liturgia viis läbi õpetaja Matthias Burghardt, kõnelesid EKNi president peapiiskop emeeritus Andres Põder ja rahvastikuminister Riina Solman, pühakirja ja palveid lugesid EKNi liikmeskirikute juhid. Muusikutena teenisid teenistusel kaasa organist Pille Metsson ja bariton Ott Indermitte.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) pidas kirikujuhtide ja esindajate osalusel viimase üldkoosoleku enne suve, millega kaasnes Arvo Pärdi keskuses seminar “Armastame loodu(s)t”. 
Seminari avas Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder, kelle järel sai sõna Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. President keskendus oma kõne esimeses pooles Piiblile viidates usu, lootuse ja armastuse teemale keskkonnahoiu ja kliimamuutuste kontekstis ning esitas oma nägemuse sellest, kuidas kirikud saavad selles kõiges oma rolli täita. Oma ettekande teises pooles kõneles president Kaljulaid Eesti ja Euroopa Liidu rollist kliimapöördes, mis ees seisab.
Teise peakõnelejana oli seminarile kutsutud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes rääkis loodushoiu ja teaduse vahekorrast ning sellestki, kui palju teadlased kliimamuutuste põhjustest teavad, või oskavad neid praeguste andmete põhjal seletada. Palju on aga veel selgusetut. Teada ja tõestatud on siiski see, et kliima on muutunud.
Loodust ja teoloogiast kõneles EKNi asepresident piiskop Philippe Jourdan, loodushoiust ja Euroopa kirikute koostööst rääkis Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär Helle Liht. Seminari lõpetuseks tutvustas EKNi asepresident pastor Meego Remmel EKNi täiskogu poolt täna Laulasmaal vastu võetud avaldust „Armastame loodu(s)t“.

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU AVALDUS “ARMASTAME LOODU(S)T”
Eesti Kirikute Nõukogu on mures ökoloogilise olukorra pärast maailmas. Samas otsime võimalusi praktiliseks koostööks kristlike konfessioonidega. Ökoloogilised teemad ning ühine mure loodu olukorra pärast ühendab kristlasi aina rohkem nii mõtte- kui elulaadis.
Keskkonnasäästlik ja roheline mõtteviis on ülimalt aktuaalne. Tänu sellele pakub looduhoid häid võimalusi dialoogiks laiemalt, ka kirikukaugete inimestega.
Antud teemavaldkond on hea kokkutulemise ja koostöö võimalus ka kiriku ja teaduse vahel. Ühelt poolt vajavad kirikud Jumala kingitud loodu paremaks hoidmiseks kindlasti teadlaste abi, kellelt saada täpsemat teavet looduse tervisliku seisundi kohta ja kellega konsulteerida efektiivsete loodushoiu meetodite osas. Teisalt saavad kirikud teadlaste kõrval meelde tuletada, et puhtalt tehnoloogiaga me ökoloogilist kriisi ei lõpeta, vaja on ka inimkonna mõtteviisi ja suhtumise muutumist.
– Me armastame loodu(s)t, kuna selle Loojaks on Jumal, kes on armastus ja kutsunud meidki armastama.
– Me parandame meelt, kuna oleme patuste inimestena eksinud Jumala ja tema loodu vastu, kahjustades nii oma loomispärast olemist kui ka suhet Looja ja kogu looduga.
– Me hoiame loodut, kuna Looja on usaldanud selle meie kätte, et me selle eest tema tahte järgi hoolt kannaksime.
– Me teadvustame, et kuna Kristuses võetakse kokku kõik, mis on taevas ja maa peal, on meie missioon siin maailmas olla jumalanäoline uus loodu, kes kannab hea majapidajana hoolt kõige eest, mis kuulub algselt ja viimselt Jumalale.
– Me kutsume Jeesust järgides õppima ja õpetama head loodu(s)hoidlikku eluviisi.

Valitsuse korraldusel pikendatakse Eesti riigipiiri ületamise piirangut ja 14-päevast karantiini riiki sisenemisel inimestele, kellele see kehtis ka varem.

Ilma karantiinita saavad üle piiri Eestisse tulla haigustunnusteta Läti ja Leedu kodanikud, elamisloa või elamisõiguse omanikud.

Eestisse saavad tulla ka haigustunnusteta Soome kodanikud, elamisloa või -õiguse omanikud, kes tulevad siia tööle, õppima või tungivatel perekondlikel põhjustel nagu lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid.

Jätkuvalt tohib Eesti riigist läbi sõita haigustunnusteta välismaalane, kes liigub siitkaudu oma koduriiki.

Riiki tohivad jätkuvalt ilma karantiinita siseneda ning ei pea karantiini minema kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem. Näiteks kauba ja tooraine transportijad, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud isikud, Eestis tegutseva ettevõtte tehnoloogilise tööga seotud inimesed, tervishoiuteenuste osutajad, diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabuvad inimesed jt.

EHTIMA JÄÄVAD LIIKUMISPIIRANGUD JA LEEVENDUSTE ERITINGIMUSED

Valitsus kinnitas korralduse, millega pikendatakse valdavat osa liikumispiirangutest ja täpsustatakse nende rakendamisel ette nähtud tingimusi.

2+2 reegel

Avalikus kohas ja siseruumides jääb kehtima nn 2+2 reegel, mis tähendab, et väljas või siseruumis tohib liikuda koos kuni kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti perekondadele ega kodudele. Reegel kehtib üle Eesti kõikide tegevuste puhul, mis ei toimu kodustes tingimustes.

Müügisaalides ja teenindussaalides

Müügisaalides ja teenindussaalides, toitlustuskohtades ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides peab valdaja tagama 2+2 reegli täitmist. Müügi- ja teenindussaali sisenemisel ja väljumisel peab nii töötajate kui klientide jaoks olema tagatud desinfitseerimisvahendite kasutamise võimalus.

Toitlustusettevõtted kella 22-st kohapealseks ajaviitmiseks kinni kuni 1. juulini

Alates kella 22-st on endiselt külastajatele suletud toitlustusettevõtted, küll aga on lubatud toidu kaasamüük. Pärast 1. juulit saavad toitlustusettevõtted olla avatud piiranguteta.

Osad meelelahutusasutused jäävad suletuks

Pärast eriolukorra lõppu jäävad endiselt suletuks ööklubid, kasiinod ning mänguautomaatide saalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid.

Tallinn-Stockholmi vahel kruiisida ei saa

Kehtima jääb huvireiside keeld Tallinna ja Stockholmi vahelises laevaliikluses.

Ajaviite- ja meelelahutusteenused

1. juunist tohivad külastajatele uksed avada meelelahutusteenuste pakkujad, näiteks keegli-, bowlingu- ja piljardisaalid, aga ka laste mängutuoad. Teenuse osutaja peab tagama teenuse pakkumise kohas kuni 50 protsendi täituvuse nõude täitmise, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele. Keegli, bowlingu või piljardi spordina harrastamisel kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Saunad, spaad, basseinid, veekeskused

1. juunist tohivad külastajatele uksed lahti teha saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Tagatud peab olema 2+2 reegli täitmine, inimeste hajutatuse nõue, 50 protsendi täituvuse nõue ja desinfitseerimisnõude täitmine vastavalt terviseameti juhistele. Ujumistreeninguteks kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Jumalateenistused

Lubatud on avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused juhul kui järgitakse 2+2 reeglit ning tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Avalikud koosolekud

Avalikke koosolekuid tohib pidada ainult juhul kui järgitakse 2+2 reeglit.

Sisetingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui tagatakse kuni 50 protsendilise täituvuse nõude täitmine. 18. maist tohib osavõtjaid olla kuni 10 inimest; 1. juunist 50 inimest ning alates 1. juulist kuni 500 inimest.

Välitingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui korraldaja tagab alates 18. maist osalejate arvu mitte rohkem kui 100 inimest ning alates 1. juulist osalejate arvu mitte rohkem kui 1000 inimest. Järgida tuleb 2+2 reeglit.

Avalikud üritused

Kuni 30. juunini on keelatud kõik avalikud üritused.

Erandina on lubatud vabas õhus toimuvad avalikud üritused, mille külastajad viibivad autos, näiteks autokinod ja –kontserdid. Ürituse korraldaja peab tagama 2+2 reegli täitmise, autost ei tohi väljuda vältimatu vajaduseta ning autode parkimisel peab jääma piisav vahemaa. Ürituse korraldaja peab vajadusel tagama ürituse läbiviimise kohas desinfitseerimisvahendite olemasolu.

1 juulist on lubatud kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid ja muud avalikud üritused, ka siseruumides ja välitingimustes pealtvaatajateta spordivõistlused on lubatud juhul kui järgitakse 2+2 reeglit, siseruumide täituvus on maksimaalselt 50 protsenti. Kokku ei või ühelgi siseüritusel osaleda rohkem kui 500 inimest, ka siis, kui ruumi 50-protsendiline täituvus on sellest suurem. Välitingimustes on lubatud osavõtjate arv kuni 1000 inimest.

Haridus

Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides (välja arvatud ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuses), samuti täienduskoolitusasutustes, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuses tuleb järgida: 2+2 reeglit; õppijate rühmas tohib olla kuni kümme inimest (välja arvatud eksamitel); eksamite korraldamisel peavad õpilased olema eksamiruumis hajutatud; samuti tuleb hajutatult korraldada õppijate rühmade liikumist ning ühiskasutatavad asjad tuleb pärast kasutamist desinfitseerida.

1. juunist tohib huviharidust ja -tegevust korraldada viisil, et järgitakse 2+2 nõuet, siseruumide täituvus on maksimaalselt kuni 50 protsenti ning välitingimustes tagab korraldaja osalejate arvu, mis pole suurem kui 100 inimest. Sportimisega seotud huviharidus või -tegevus sätestatakse eraldi.

12. juunist tohib korraldada noortelaagreid ja õpilasmalevaid kui tagatakse 2+2 nõue; osavõtjaid on maksimaalselt kuni 300 ning ühes rühmas kuni 20 inimest. Korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Autokoolides ja mujal tuleb sõiduõppel arvestada, et autos tohib viibida üksnes õpetaja ja õpilane, sõidukis on desinfitseerimisvahendid. Koolituse korraldaja puhastab pärast igat sõidutundi need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Sportimine

Õues tohib sportida, treenida ning pidada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on järgitud 2+2 reegel ning osalejaid maksimaalselt 10 ja korraldaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Alates 1. juunist tohib osalejaid olla maksimaalselt 100 ning korraldaja peab olema taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Välitingimustes on lubatud korraldada ilma pealtvaatajateta spordivõistluseid kui osalejaid on maksimaalselt 100. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Sisetingimustes tohib sportida, treenida ning korraldada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on tagatud 2+2 nõude järgimine, maksimaalselt 50 protsendi täituvus, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning kui osalejaid on maksimaalselt 10. 1. juunist grupi suurust enam piiratud ei ole, kuid jätkuvalt tuleb arvestada 50 protsendi täituvuse ja 2+2 reegliga. Sama kehtib ka treeningrühmade kohta. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Muuseumid ja näitusasutused

Muuseumite ja näitusasutuste külastamisel tuleb järgida 2+2 reeglit; rühmakülastuse korral võib külastajaid olla grupis maksimaalselt kümme; tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Külastajate poolt sagedasti puudutavaid pindu tuleb sagedasti puhastada. Korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid digitaalsetega. Samuti ei korraldata ühiselt kasutatavate vahendiga loovtöid, töötubasid või kui korraldatakse, siis tagatakse iga kasutaja järel nende desinfitseerimine

Kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani või korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.