Uudised

Lia Virkus soovitab: Viini šnitsel

Neljale

Valmistusaeg: 20- 30 minutit

Austerlased ise serveerivad šnitsleid sidrunisektoritega kaunistatult ja pakuvad juurde toorsalateid. Pigista enne sööma hakkamist kindlasti sidrunist mahla šnitslile, see teebki need koos kapparitega eriti maitsvaks.


•500 g pehmet vasikaliha või sea välisfileed

•2-3 sl jahu • 8 sl riivsaia • 1 suur muna • soola • purustatud musta pipart • 1 sl külmpressitud oliiviõli • praadimisõli • võid

Lisandiks: • 1 sidrun • kappareid


Lõika liha viiludeks. Pane viilud kahe toidukile vahele ning klopi lihahaamriga. Puista jahu ühele, saiapuru teisele supitaldrikule. Klopi kolmandas supitaldrikus segamini muna, oliiviõli, sool ja pipar. Kasta lihatükk kõigepealt mõlemalt poolt jahusse, raputa ülejääk ära. Kasta seejärel munasse, viimasena aga saiapurusse. Aseta šnitslid üksteise kõrvale suurele taldrikule; tõsta taldrik mõneks ajaks külma, et paneering saaks kinnituda. Prae suurel pannil või- õli segus 1-2 šnitslit korraga ja prae mõlemalt poolt pruuniks. Ole šnitslite pööramisel ettevaatlik, et paneeringut mitte purustada. Serveeri šnitslid meelepäraste lisanditega võimalikult kohe, et paneering pehmeks ei muutuks. Kaunista sidruniviilude ja kapparitega.


Lia Virkus soovitab:õunamoosi-rosiakeeks

10 tk

Õunamoos teeb keeksi mõnusalt mahlaseks, ingver ja kaneel lisavad meeldivat vürtsi.

175 g võid

1 dl suhkrut

1, 5 dl fariinsuhkrut

3 muna

4 dl jahu ( nisu- või toortatrajahu)

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl kaneeli

1 tl jahvatatud ingverit

1, 5 dl rosinaid

2, 5 dl õunamoosi


Vahusta toasoe või suhkrutega. Lisa ükshaaval munad, samal ajal vahustamist jätkates.

Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, kaneel, ingver ja rosinad. Sega või-munavahu hulka.

Viimaks sega ettevaatlikult hulka õunamoos. Kalla tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud keeksivormi.

Küpseta 175 kraadi juures ahjus 40-50 minutit, kuni sissetorgatud tikk jääb kuivaks. Lase vormis 15 minutit jahtuda ja kummuta restile lõplikult jahtuma.

Hea Eesti inimene!

Edastame kõige olulisema info koroonaviiruse kohta.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktis haigestunud inimesega. Viiruse peamised sümptomid on peavalu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, kurguvalu ja palavik. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Koroonaviiruse eripära on, et haigestunud inimene võib olla nakkusohtlik mitu päeva enne sümptomite teket. Nii võid eneselegi teadmata viirust levitada ja hiljem on sageli juba võimatu selgeks teha, kellega nakkusohtlikul perioodil kokku puutusid. Kõige enam ohustab koroonaviirus eakaid ja nõrgema tervisega inimesi.

Selleks, et kaitsta viiruse eest ennast, oma pere ja sugulasi, sõpru ning kolleege, saame ise teha lihtsaid asju, mille mõju on väga suur:

  1. Hoia vahet! Parim viis nakatumise vältimiseks on hoida teistest inimestest ohutut vahemaad (vähemalt 2 meetrit). Niiviisi on väiksem tõenäosus, et haigestunud inimeselt jõuavad piisknakkuse nähtamatud osakesed sinuni. Kinnistes ruumides tasub olla võimalikult väikese seltskonnaga ja hajutatult.
  2. Laadi Google Play või App Store‘i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA! Äpp hoiatab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviirusesse haigestunud inimesega. Samuti saad rakenduse kaudu anonüümselt teavitada teisi, kui oled ise haigeks jäänud. Äpi kasutamine on privaatne ja turvaline. Saadetud teavitused ei ütle millal, kui kaua ja kus kasutaja nakatunuga kokku puutus ning seega ei ole ka võimalik selle põhjal tuvastada, kes oli nakatunu. Seda infot ei saa ka riik, äpi tootja, telefoni tootja ega ükski teine rakenduse kasutaja.

    Turvakaalutlustel on HOIA kasutamine piiratud viimase viie aasta jooksul toodetud telefonidega. Android telefonidest sobivad seega kõik telefonid, mis toetavad Android 6.0 operatsioonisüsteemi. Apple’i telefonidest sobivad kõik, mis toetavad iOS 13.5 operatsioonisüsteemi (alates iPhone 6S). Tutvu HOIA rakendusega lähemalt veebilehel www.hoia.me. Õigeaegne hoiatus võib päästa kellegi elu. Soovitame kõigil rakenduse alla laadida.

  3. Haigena või lähikontaktsena püsi kodus! Kui oled haige või olnud koroonapositiivse inimesega lähikontaktis, jää kohe koju. Koroonaviiruse kahtluse korral helista oma perearstile või perearsti nõuandetelefonile 1220 ja küsi nõu. Vajadusel suunab arst sind koroonaviiruse testimisele. Ära mine koroonaviiruse kahtlusega EMOsse, seal võid ohustada teisi inimesi.
  4. Kanna maski! Mask peab katma nii nina kui ka suu. Hoolitse, et ka sinu teistel pereliikmetel on mask alati kaasas.
  5. Pese käsi! Enda ja oma lähedaste nakatumisriski saab oluliselt vähendada sageli ja hoolikalt käsi pestes. Ära puuduta pesemata kätega oma suud, nina ega silmi. Tervita teisi inimesi kätlemata.

 

Terviseamet
www.terviseamet.ee

 

Lia Virkus soovitab: Kuulus TÄKUSALAT

Kuulus Täku salat

U 6 purki, a`0, 5 l

Vürtsikas ja mõnus köögiviljasalat, kus lähene loovalt, mis köögivilju sul rohkelt käes on.

Algversioon sellest hoidisest  pärineb Olustvere hoidistekonkursilt, olen ise tuuninud seda lisades tomateid topeltkoguse ja maitseaineid ka rohkem.  

2 kg küpseid tomateid

1 kg sibulaid

1 kg porgandeid

1 kg paprikaid

500 g õunu

500 g suvikõrvitsat

U 300- 400 g küüslauku

2-3 sl soola

5 sl suhkrut

1-2 sl musta pipart, purustatud

1-2 sl 30% äädikat või 5-6 sl õunaäädikat

0, 5-1 dl õli praadimiseks

Koori sibulad, küüslaugud ja porgandid, viiluta. Kuumuta suure poti põhjas õlis.

Tükelda paprikad ribadeks, tomat, suvikõrvits ja õunad kuubikuteks . Lisa potti ka sool, viilutatud tsilli, must pipar ja suhkur ning kuumuta u 30-40 minutit. Maitsesta äädikaga lõpus, kuumuta veel läbi ja lisa vajadusel veel soola, suhkrut või pipart. Salat on juba mõnusalt vürtsikas, kuigi maitsestub veel purkides. Jaga eelkuumutatud purkidesse ja sulge.

Aino Järvesoo nimelise stipendiumi konkurss

Et väärtustada ja tunnustada neid, kel on erilisi teeneid eesti rahva kestmajäämisel annab rahvastikuminister koos sihtasutusega Pere Sihtkapital välja Aino Järvesoo stipendiumi.

Aino Järvesoo auhinda antakse välja kolmes kategoorias:

  • Elutöö auhind – eesmärgiks on tänada ja tunnustada inimest, kes on oma elutööga pikaajaliselt ja silmapaistvalt panustanud Eesti rahva edasikestmisse ja arengusse, sh lastega perede heaolu, rahva tervise, inimeste annete arendamise või üleilmse eestlusega seoses.
  • Silmapaistva meediategevuse auhind – eesmärgiks on tänada  ja tunnustada inimest, kes on ajakirjanduses või muudes meediakanalites paistnud silma Eesti rahva ning eestluse kestmise teema asjatundliku ja sisuka käsitlemisega.
  • Eesti kultuuri ja keele hoidja välismaal – eesmärgiks on tänada ja tunnustada inimest, kes on oma tegevusega silmapaistavalt panustanud eestluse kestmisesse ja arengusse välismaal.

Kandidaate saab esitada 23. septembrist 23. oktoobrini 2020. Kandidaadi esitamiseks tuleb saata kirjalik vabas vormis ettepanek Pere Sihtkapitali e-posti aadressile pere@peresihtkapital.ee.

Esitatud nominente tunnustab minister koos sihtasutuse esindajaga tänavu 27. novembril Riigikogu Valges saalis.

Konkursi statuut (16.44 KB, DOCX)

Koguöine jumalateenistus

23. oktoobril kl 20 Pärnu Eliisabeti kirikus ja 25. oktoobril kl 19 Tallinna Jaani kirikus tuleb ettekandele S. Rahmaninovi kooriteos „Koguöine jumalateenistus“.

Teost loetakse helilooja Sergei Rahmaninovi üheks kõige suuremaks meistritööks ning ühtlasi Vene õigeusu kiriku muusika üheks kõige suuremaks saavutuseks. Teos on komponeeritud 1915. aasta talvel a cappella kooriteosena. Kolmandik sellest on helilooja originaallooming, ülejäänud teoses on Rahmaninov kasutanud õigeusu kiriku erinevate traditsioonidega kirikulaule.

Teoses on kolme jumalateenistuse tekstid, mis roomakatoliku kirikus on tuntud kui „Õhtupalved“, „Hommikupalved“ ja „Esimene tund“. Eesti kooride kontsertidel on sageli kuulda teose kuuendat osa “Oh Jumalasünnitaja Neitsi”, Rahmaninovi enda lemmikuks oli aga teose viies osa, kus ta on kasutanud vene sakraalmuusikale omast erakordselt madalat bassirühma.

Kontserdil tuleb „Koguöine jumalateenistus“ esi­tamisele tervikettekandena koos erakordselt ma­dalate bassiosadega. Esitavad Triin Ella (alt), Indrek Jurtšenko (tenor),  Zigmārs Grasis (basso pro­fundo), kammerkoor Voces Tallinn, dirigent Risto Joost.

Uus piiblitõlge peaks tulema kui värske tuulehoog.

Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumisse, esimese eestikeelse Piibli trükkimise paika kogunesid Piibli ladina keelde tõlkinud kirikuisa Hieronymuse mälestuspäeval, 30. septembril ühispöördumisele allakirjutajad.
 Ühispöördumisega pandi alus Piibli uue tõlke, mis peaks ilmuma 2039. aastal, ettevalmistamise ja väljaandmise protsessile.
Preester Vello Salo on öelnud, et iga põlvkond peaks tegema oma piiblitõlke. 
Uus piiblitõlge, nn juubelipiibel peaks ilmuma aastal 2039, see on 300 aastat pärast esimese eestikeelse pühakirja ilmumist.
Teoloogiadoktor Toomas Pauli ettekanne viitas sellele, et Piibli tõlkijad on olnud raske iseloomuga, innustunud või ka hullunud inimesed. Kohalolnutest, vähemalt enamikust, tõlkijaid ei saa, ent aluse Piibli tõlkimise ettevalmistamisele nad andsid. Piibli tõlkimise protsessi on EKN, EPS ja siseministeerium kaasanud erinevaid ühendusi, institutsioone, kõrgkoole jt.

Jalale lambiks
Pereraadio Pildiraadio ja Postimehe vahendusel üle kantud Eesti Piibliseltsi, Eesti Kirikute Nõukogu ja siseministeeriumi ühispöördumise allkirjastamine oli meeldejäävalt korraldatud. Muusikateadlase
Eerik Jõksi lauldud psalmist 119:105 inspireeritud „Su sõna on mu jalale lambiks“ oli kui hümn pühakirjale ja järgnenud sõnavõtud toetasid mõtet eestikeelse Piibli tähtsusest meie kultuuri- ja ajaloos.
Eesti Kirikute Nõukogu president emeriitpeapiiskop
Andres Põder sõnas, et „eestikeelne Piibel on kogu rahva oma“ ega ole ühe huvigrupi harrastus. Ta ütles, et kirikute nõukogu ühendab inimesi, kelle jaoks Piibel on igapäevane vaimutoit. Ta tänas uue piiblitõlke lipukandjat Eesti Piibliseltsi ja rahvastikuminister Riina Solmanit, kes on olnud juubelipiibli koostöökogu üks initsiaatoreid.
Ühispöördumisele andis kohapeal allkirja üle neljakümne inimese. Allakirjutajate seas on riigikogu esimees, valitsuse liikmeid, ülikoolide esindajaid, Tallinna ja Tartu linnapea, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Kirjandusmuuseumi, muinsuskaitse seltsi esindaja jt. EKNi poolt kirjutas ühispöördumisele alla president Andres Põder, EPSi poolt esimees piiskop Tiit Salumäe ja valitsuse poolt rahvastikuminister Riina Solman.
“Uus piiblitõlge peaks tulema kui värske tuulehoog.”
Ühispöördumise allakirjutamisel tõdeti, et uue piiblitõlke valmimine on mõeldud hõlmama kogu rahvast.

Tsitaat

 
“Pühakirja me muuta ei saa, aga põhiseadust on võimalik muuta.”

EELK peapiiskop Urmas Viilma abielu defineerimisest pühakirjas ja põhiseaduses.
allikas:ERR
 
EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas ERR-ile, et Eesti vajab debatti abielureferendumi eel, et vaielda selgeks, mis saab praegu kehtivast kooseluseadusest. Viilma sõnul on võimalik seadust muuta või ka see tühistada. Küll aga rõhutas peapiiskop, et just abielu mõiste defineerimine aitab ka omasooliste paaride muredele lihtsamini lahendusi leida.

Urmas Viilma kolmapäevane ülesastumine ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” tekitas elavat vastukaja, mistõttu esitas ajakirjanik Indrek Kiisler peapiiskopile täpsustavaid küsimusi.

Eestis kehtib formaalselt kooseluseadus, aga sisuliselt on selle kehtimine takistatud, sest rakendusaktide vastuvõtmine on praeguses riigikogus võimatu. Kui Eesti kodanike enamus soovib abielureferendumil, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit, siis mida teha rakendusaktide ja kooseluseadusega? 

Siis on tekkinud päris uus olukord. Ma ei tea, kas ka õiguslikult uus olukord, kuid kooseluseaduse vastaste ja pooldajate seisukohalt on kindlasti uus olukord. Mina vaatan seda kirikute vaatenurgast. 2014. aastal on kirikud saatnud riigikogule kirja, milles on kooseluseaduse kohta oma arvamus antud.

Uues olukorras tuleks kindlasti ära lahendada samasooliste inimeste probleemid ja küsimused. Aga tõenäoliselt ei piisa rakendusaktide vastuvõtmisest, vaid kooseluseadus tuleb üle vaadata või lahendada nende inimeste mured teiste seaduste pinnalt. Praegu on raske öelda, mida konkreetselt peaks tegema, sest olukord oleks siis uus.

Ma ei ole sellepärast ka nõus pealkirjaga, mille ERR eile minu jutust pani (“Viilma: pärast rahvahääletust võib kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta” – toim). Ma ei ole öelnud, et rakendussätted võiks siis vastu võtta, vaid et uues olukorras peaks olema meie eesmärk lahendada ära samasooliste paaride õiguslikud küsimused. Aga need küsimused tuleb lahendada viisil, mis üks-ühele ei matki abielu.

Mis on need põhimõttelised seisukohad, mis kattuda ei tohi? Kas näiteks lapsendamise küsimused? Milline vahe peaks abielul ja kooslelul olema?

Me esitasime 2014. aasta oktoobris kolm plokki küsimusi, mis puudutab kooseluseadust. Nendele vastust me ei saanudki, kooseluseadus võeti vastu ja pärast seda pole kirikud oma seisukohta uuesti kujundanud, kui pole põhjust arvata, et see seisukoht oleks muutunud.

Kui vaadata praegust kooseluseadust, siis on võimalik seda arstida ja üle rehitseda. Kui seda tehakse, siis kirik kindlasti ka avaldab arvamust.

Võib ka teha nii, nagu on pakkunud üks parlamendierakond (EKRE – toim). Ehk see seadus kehtetuks tunnistada ja lahendada need küsimused teisiti. Mul ei ole praegu vastust, milline on see kõige õigem tee. Iseenesest samasooliste niiöelda kooselu vajab samasugust riigi poolt kaitsmist nagu teisedki kooselud. Aga me peame vaatama, et tegemist pole abielu matkimisega ja nime vahetusega.

Kui me läheme abielureferendumile vastu, siis peaks olema need küsimused ju ka laual? 

Minugipoolest võiks need läbi vaielda, aga kui me vaatame praegust poliitilist olukorda, siis valitsusleppes kooseluseaduse osas mingit märget pole. Selles olukorras ma ei arva, et arutelu tekib. Valitus on ju otsustanud referendumi korraldada, nad vaidlevad selle viiside üle. Kuid ma olen nõus, et kooseluseaduse teemad tuleks läbi arutada.

Samas, mul ei ole arutelusse usku, sest valitsus keskendub rahvahääletusele, sest nii on kokkulepitud. See on minu kui poliitikavaatleja kõrvalmärkus olukorra kohta.

Minu kui kõrvalise poliitikavaatleja mure on lihtne. Kuidas tagada, et inimesed, kes tahavad oma kooselu jätkata sõltumata nende soost, et neid pärast abielureferendumit kiusama ei hakata?

Me ei tohi jõuda olukorda, kus hakkab toimuma tagakiusamine. Need probleemid, mille pärast kooseluseadust menetlema hakati, tuleb ära lahendada. Aga sellisel kujul, nagu kooseluseadus vastu võeti, sellega ma ei olnud nõus ja pole nõus ka praegu.

Kui abielureferendum defineerib abielu mõiste, siis kas pärast seda ei võiks just kirik olla see, kes võtab südameasjaks ühiskonna lepitamise ja ka samasooliste inimeste aitamise? Igapäevased praktilised mured vajavad lahendamist, näiteks see, et kooselus elavad naised saaks rahulikult minna ühiselt kasvatatavale lastele lasteaeda järgi, kartmata, et ühte neist tembeldatakse võõraks tädiks?

Absoluutselt võiks me olla lepitajad, aga vaid piirini, mis ei ole vastuolus meie põhimõtete ja õpetuslike vaadetega. Ma ei oska öelda, kas lasteaeda lastele järeleminekuga on samasoolistel mingeid probleeme, ma ei tea, mis on siin takistuseks. Küll ma ei näe selles vastuolu kiriku seisukohtadega. Lapsele võib ju ka järele minna vanaema, tädi või onu. Oluline on, et lasteaias on nii kokku lepitud.

Ma ei saa täna öelda, et kirik asub samasooliste õiguste eest võitlema, sest ma lihtsalt ei tea, kas kõik need õigused on kooskõlas meie õpetusega või on hoopis vastuolus. Aga selge on see, et abielu mõiste kinnistamine läbi referendumi võimaldab meil asuda lahendama samasooliste inimeste kooselu muresid nõnda, et me ei pea enam nende küsimuste juurde tagasi tulema.

See on minu seisukoht, ja selles mõttes on minu väljaütlemised juba olnud toeks samasooliste inimeste murede lahendamisel. Ma vähemalt loodan seda.

allikas:ERR

Rahvastikuminister: tugeva vaimse tervise puhul on oluline roll tugeval perel

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutab vaimsest tervisest rääkimise
vajadust.  10. oktoobril tähistatakse üleilmset vaimse tervise
päeva, mille eesmärk on inimeste teavitamine vaimse tervise olemusest ja
selle säilitamise võimalustest.
Rahvastikuminister Solman ütles vaimse tervise olulisusest kõneldes, et
Eestis kannatab depressiooni käes ligi 75 000 inimest, nende hulgas on
väga palju lapsi ja noori. Minister lisas, et eelmisel aastal otsis üle
10 000 lapse ja noore abi kliiniliselt psühholoogilt või
psühhoteraapiast. Need on väga suured numbrid. Paraku on abivajajate arv
tegelikkuses veelgi suurem. „Täna on üleilmne vaimse tervise päev.
Just seetõttu on praegu õige hetk võtta aeg maha ja keskenduda sellele
väga olulisele, kuid ikka veel paljude silmis tabuteemale. Mul on hea
meel, et meie ühiskond on üha rohkem valmis sel teemal avalikult
arutlema. Üheks näiteks sellest on kindlasti rahvusringhäälingu
vastavasisulised saated. Need on väga vajalikud,“ rõhutas Solman.
Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad Eestis igal aastal. Siiski
on Eesti selle näitaja poolest ikka veel Euroopa keskmisest kõvasti maas.
Eesti kulutused vaimsele tervisele on 2,8% SKP-st, mis teeb 572 miljonit
eurot. Euroopa Liidu keskmine näitaja on samal ajal 4% SKP-st.
„Enamik vaimse tervise probleeme arenevad välja lapsepõlves või
nooremas täiskasvanueas. Lastega pered vajavad seetõttu palju rohkem
tähelepanu ja abi, et nende muresid kohe märgata ja aidata. Selleks on
oluline toetada vanemaharidust, paariteraapiat- ja nõustamist ning
perelepitusteenust. Pere on lapse jaoks turvalise kasvukeskkonna tagamisel
kõige tähtsam,“ ütles Solman. Ta lisas, et mida parem on meie rahva
vaimne tervis, seda tervemad on meie pered ja ka vastupidi. „Vaimse
tervise tähtsus on hoomamatult suur – see mõjutab meid kõiki.
Seetõttu on väga tervitatav, et kahe järgmise aasta jooksul koostatava
uue inimarengu aruande keskne teema on samuti vaimne tervis ja heaolu,“
kinnitas Solman.

Siseministeeriumi pressiteade

Üle Eesti avati 91 helkuripuud

Üle Eesti avati 91 helkuripuud
Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Tre raadio ja Türi noortekeskuse
selleaastase helkuripuu aktsiooniga liitus 91 kogukonda. See tähendab, et
üle Eesti ehiti esmaste elupäästjatega 91 puud.
Üleriigilise helkuripuu projekti eestvedaja Regina Jaaksoni sõnul
registreeriti kõige enam - 24 helkuripuud - Järva maakonnas.

Järvamaale järgnevad Raplamaa 12, Harju- ja Pärnumaa kumbki 11, Tartumaa
kümne, Võru- ja Viljandimaa mõlemad viie, Ida-Virumaa nelja, Lääne-
Virumaa kolme ja Jõgevamaa kahe helkuripuuga ning Lääne-, Saare-, Valga-
ja Põlvamaa igaüks ühe helkuripuuga.
Kõige enam on esmaste elupäästjatega puid laste ja noortega seotud
asutuste juures, kuid Jaaksoni ütlust mööda on näha, et kohalikud
omavalitsused kui mitmed ettevõtted ja organisatsioonidki on tänavu
üleskutsega rohkem kaasa tulnud.

Kui varasematel aastatel kutsusid projekti eestvedajad ehtima oma piirkonna
helkuripuid täpselt ühel ja samal ajal, siis tänavu kestis helkuripuude
avamine pikemat aega - 28. septembrist kuni 9. oktoobrini.

Helkuripuude endi mõte on aga jäänud samaks: kel on helkur üle, saab
selle puule riputada. Kel on see väike elupäästja puudu, saab selle
puult võtta ning end pimedal ajal nähtavaks teha.

Projekti eestvedaja tunneb suurt rõõmu, et väga paljud kogukonnad ehivad
oma piirkonna puud mitmendat aastat järjest. Oma kodukandi helkuripuude
täitmisel saavad kõik inimesed ja asutused ise kaasa lüüa. Väikeste
elupäästjate puu külge riputamine ei ole Jaaksoni ütlust mööda
kindlasti helkuripuu avaja kohustus, vaid igaühe võimalus teha
kaaskodanikele natuke head.

2015. aastal suvepealinnast alguse saanud ja tänaseks üle-eestiliseks
kasvanud helkuriaktsiooniga pööratakse inimeste tähelepanu ohutule
liiklemisele ning tuletatakse meelde helkuri kandmise vajalikkust. On ju
helkuri kandmine pimedal ajal jalakäijale kohustuslik nii valgustatud kui
valgustamata teel.

Täpse ülevaate helkuripuude mõttest ning puude asukohtadest saab
helkuripuu Facebooki lehelt.
allikas bns.ee