Kirikukalendri tähtsaimad pühad on Kristuse ülestõsusmispühad. Selles tähistatakse surma võitmist. Elu Võitu. Selles tähistatakse ka elu mõtet: vilja kanda.
Pühapäeva koidikul leiti kaljukoobas, kuhu Jeesuse surnukeha reedel asetati, tühjana – Jumal oli oma poja ellu äratanud. Selle teabe valguses on igati mõistetav, miks pühapäev ja sellele järgnev esmaspäev on kristlastele suurimateks rõõmupühadeks.
Keskmine eestlane nimetab neid pühi kas munadepühadeks, kevadpühaks või lihavõtteks, pühade iidne taust jääb enamusele mõistetamatuks. Ja kuigi iga pere pashat või lambapraadi lauale ei too, siis mune keedetakse, värvitakse ja koksitakse küll päris ohtrasti.
Muna on olnud uue elu, uuestisünni ja elu jätkuvuse sümboliks juba kaugetest paganlikest aegadest peale, kui kevadisel pööripäeval tähistati looduse taasärkamist munade värvimise ja söömisega.
Kristluses on muna tänini uue elu, uuestisünni, lunastuse ja andeksandmise sümboliks. Muna sümboliseerib ka Jeesuse Kristuse hauda panemist ja ülestõusmist ellu – muna kui elu sümbol – tavaelus tibupojad koksivad koore ( kui hauakoopa) katki, et uus elu saaks alguse.
Veel 1930.aastatel oli meil lihavõtete tähtsaimaks toiminguks pühademunade värvimine, millega võis alustada juba neljapäeval. Mune pidi olema hästi palju ja need värviti võimalikult kirjuks, milleks kasutati sibulakoori, saunaviha lehti, linaseemneid, aganaid, värvilisi lõngajuppe ja seemneid. Iga muna seoti värvimise ajaks eraldi pakikeseks ja keriti niidiga kinni.
Kõige ilusam muna hoiti kallimale. Pühademunadega oli seotud mitmesuguseid kombeid ja tavasid: munade vahetamine, veeretamine ja koksimine. Kui esimese lihavõttepüha hommikul lauda istuti, siis enne munade söömist koksiti neid. Koksimise ajal mõtles kumbki koksija salasoovi. Kelle muna jäi pärast koksimist terveks, see võis loota soovi täideminemisele.
Meenutame ülestõsumisloo südamikku:
Reedel löödi Kristus kui valeõpetuse levitaja Rooma keisri asehalduri Pontius Pilatuse käsul Kolgata mäel risti. Seda päeva kutsutakse meil suureks reedeks, soomlastel Pikaks Reedeks, inglise keeles aga Good Friday. Suur reede on sellest peale kristlaste suurim leinapäev. Kirikukellad ei helise, tööd ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi
Laupäeval viidi Kristuse ristilt mahavõetud surnukeha kaljukoopasse, mille sissepääs suleti suurte kaljurahnudega, koopa juurde jäeti ka valve. Nüüdisajal on kombeks, et vaiksel laupäeval ollaksegi vaikselt, ei pidutseta, ei tehta tööd. See on nö endassevaatamise päev.
Pühapäev oli Jeesuse aja inimeste jaoks nädala esimene päev, mil võis jälle teha tööd ja vabalt liikuda. Nii asusid naised varahommikul rutates teele Jeesuse hauale, et surnukeha võida, mis oli oluline matuserituaal. Arimaatia Joosepil jäi see sabatile eelneva kiirustamise pärast tegemata ning nüüd kiirustavad naised õpetaja ihu võidma. Siit tuleb komme pidada esimene ülestõusmispühade teenistus laupäeva öösel või pühapäeva varahommikul.
Pühapäeva koidikul leiti kaljukoobas tühjana, sest Jumal oli oma poja ellu äratanud. Selle teabe valguses on igati mõistetav, miks pühapäev ja sellel järgnev esmaspäev on kristlastele suurimateks rõõmupühadeks. Ka nimetus ülestõusmispüha ehk Kristuse taevaminemise püha saab nüüd endale sisu.
